OÜ ML Transport ja Kaevetööd (pankrotis) pankrotimenetlus. Võlausaldajate nimekirja kinnitamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oyj Ahola Transport Abp määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende OÜ ML Transport ja Kaevetööd (pankrotis, registrikood 14993921) pankrotihaldur Anne Tammer Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja) Oyj Ahola Transport Abp (Soome Vabariigi registrikood 22553976), esindaja vandeadvokaat Teele Viilup
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta Oyj Ahola Transport Abp määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Oyj Ahola Transport Abp määruskaebemenetluses esitatud tõendid vastu võtmata.
4.Jätta määruskaebemenetluse kulud Oyj Ahola Transport Abp kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 9. märtsi 2022. a määrusega välja OÜ ML Transport ja Kaevetööd (võlgnik) pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri.
2.Oyj Ahola Transport Abp (võlausaldaja) esitas 11. aprillil 2022 pankrotihaldurile taotluse tunnustada võlgniku pankrotimenetluses tema 57 800 euro 60 sendi suurust nõuet. Võlausaldaja märkis nõudeavalduses, et nõue tuleneb võlgnikule osutatud transporditeenusest ja põhineb neljal arvel.
3.Pankrotihaldur andis võlausaldajale 2. juunil 2022 tähtaja nõudeavalduses olevate puuduste kõrvaldamiseks ja märkis, et võlausaldaja ei ole selgitanud nõude kujunemist ega esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks kindlaks teha, milliseid teenuseid ja millal võlausaldaja võlgnikule osutas.
4.Võlausaldaja esitas 13. juunil 2022 täpsustatud nõudeavalduse, milles märkis, et võlausaldaja osutas võlgnikuga sõlmitud koostöölepingu alusel võlgnikule veoteenuseid kokku 60 501 euro 68 sendi eest ning vedusid teostati haagistega, mille registrinumbrid olid 905WDR ja 427SCA.
5.Pankrotihaldur leidis 7. juuli 2022. a vastuväites, et võlausaldaja nõudeavaldus ei vasta pankrotiseaduse (PankS) § 94 lg 1 nõuetele. Haldur märkis, et võlausaldaja on esitanud küll hulgaliselt erinevaid tõendeid, kuid ei ole esitanud asjaolusid, kuidas need tõendid on seotud võlausaldaja nõudega. Nõudeavaldusele lisatud arved ei tõenda, et võlausaldaja osutas võlgnikule transporditeenust. Kuna võlausaldaja ei kõrvaldanud puudusi ka puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul, siis esitas haldur nõudele vastuväite.
6.Võlausaldaja esitas 9. augustil 2022 pankrotihalduri vastuväidete kohta seisukoha, milles märkis, et tema arvates on nõue selge, ta on nõude kujunemist selgitanud ja lisanud ka tõendid. Poolte vahel oli pikaajaline koostöö ja võlgnik ei ole võlausaldaja arvetele vastu vaielnud.
7.Pankrotihaldur esitas 8. septembril 2022 maakohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja ning 17. oktoobril 2022 võlausaldaja nõudeavalduse lisad ja muud dokumendid.
MAAKOHTU SEISUKOHT
8.Tartu Maakohus kinnitas 25. oktoobri 2022. a määrusega võlgniku võlausaldajate nimekirja. Muude otsustuste hulgas luges maakohus, et võlausaldaja Oyj Ahola Transport Abp nõudeavaldust ei ole esitatud, mistõttu jättis maakohus tema nõude tunnustamata. Maakohus jättis vastuväite saanud võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas võlausaldaja 11. aprillil 2022 pankrotihaldurile nõudeavalduse, millest nähtub, et võlausaldaja osutas suulise lepingu alusel võlgnikule transporditeenuseid ja esitas selle eest võlgnikule tasumiseks kokku neli arvet kogusummas 57 800 eurot 60 senti. Nõudeavalduse kohaselt on nõude aluseks suuline leping ja neli transporditeenuse arvet. Kahele arvele on märgitud, et tegemist on self-billing arvega ehk endale koostatud arvega. Nendel arvetel on tasumisele kuuluv summa märgitud miinusmärgiga. Käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 5 kohaselt võib ostja koostada arve müüja eest, kui tehingupooled on selles enne tarne toimumist kirjalikult kokku leppinud. Kolmanda
arve sisuks on omavastutus 650 eurot. Neljas arve on võlausaldaja kreeditarve selgitusega „Loan #14.5.2021“, mille summa on –1236 eurot 64 senti. Seega ei ole tegemist ainult transporditeenuse arvetega, nagu võlausaldaja on nõudeavalduses märkinud. Halduri nõudmisel esitas võlausaldaja 2. juunil 2022 täiendava tõendina allkirjastamata ja lisadeta koostöölepingu, mille koostamise kuupäevadeks on lepingus vastuoluliselt märgitud nii 12. jaanuar 2015 kui ka 1. august 2020. Erinevalt nõudeavaldusest on koostöölepingus märgitud, et vedaja oli hoopis võlgnik, mitte võlausaldaja. Lepingu lisasid ei ole võlausaldaja haldurile esitanud. Samuti ei ole võlausaldaja viidanud KMS § 37 lg 5 kohase kokkuleppe sõlmimisele. Samal päeval esitas võlausaldaja haldurile ka mitmed võõrkeelsed dokumendid ja arved, kuid ei selgitanud, kuidas need on seotud nõudeavalduses märgitud nõudega. Kuna pankrotihaldur leidis, et võlausaldaja nõudeavaldus ei vasta nõuetele, siis andis haldur võlausaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Nõudeavalduse puuduste kõrvaldamiseks esitas võlausaldaja 13. juunil 2022 täpsustatud nõudeavalduse, kus on märgitud, et võlausaldaja osutas 1. augustil 2020 sõlmitud koostöölepingu alusel võlgnikule veoteenuseid tema lõppklientidele suunatud tegevuses ja esitas võlgnikule osutatud teenuste eest kokku arveid 60 501 eurot 68 senti. Nõudeavaldusele on lisatud allkirjastamata, lisadeta ja vastuolulise kuupäevaga koostööleping, 12 arvet (millest üks on kreeditarve) ja võõrkeelsed dokumendid, mida võlausaldaja nimetab saatelehtedeks. Täpsustatud nõudeavalduses ei ole võlausaldaja endiselt selgitanud, kuidas võlasumma 60 501 eurot 68 senti on kujunenud ega ka seda, kuidas see summa on seotud esitatud tõenditega. Liites kokku 11 arve järgsed summad, tuleb kokku 69 770 eurot 95 senti. Ka siis, kui sellest lahutada kreeditarve summa, ei ole tulemuseks võlausaldaja nõudeavalduses märgitud summa. Samuti nähtub 1. oktoobri 2021. a arvest nr 21302276, et enamiku sellest moodustab 42 045 euro 59 sendi suurune laen ja ka ülejäänud arvete kuluridadel ei ole sisuks märgitud transporditeenust. Võlausaldaja ei ole nõudeavalduses neid asjaolusid selgitanud. Haldur on võlausaldajale andnud võimaluse esitada kõik asjaolud, millel võlausaldaja nõue põhineb, kuid võlausaldaja on vastanud vaid seda, et võlgnik on esitatud arveid aktsepteerinud ega ole neid vaidlustanud. Kuid ka selle kohta ei ole võlausaldaja tõendeid esitanud. Maakohus leidis, et võlausaldaja ei ole kõrvaldanud nõudeavalduse puudusi ja nõudeavaldus ei vasta PankrS § 94 lg 1 nõuetele. Seetõttu tuleb lugeda, et võlausaldaja ei ole nõudeavaldust esitatud ja tema nõue tuleb jätta tunnustamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9.Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse teda puudutav osa ehk resolutsiooni p 5, lugeda tema nõudeavaldus tähtaegselt esitatuks ja tunnustada tema nõuet võlgniku pankrotimenetluses II järgu nõudena. Menetluskulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus pidanud võlausaldaja nõude puudusteks selliseid puudusi, mida pankrotihaldur ei pidanud puudusteks ja mille kõrvaldamist haldur võlausaldajalt ei nõudnud. Maakohtu omal algatusel tuvastatud väidetavad puudused olid inimlikud pisipuudused (nt ilmne viga koostöölepingu kuupäevades) või koostöö seisukohast ebaolulised ja asjasse puutumatud (käibemaksuseaduse § 37 lg 5 kohase kirjaliku kokkuleppe esitamata jätmine, võõrkeelsete dokumentide tõlkimata jätmine, allkirjastamata koostöölepingu esitamine ja selle lisade esitamata jätmine). Vaidlustatud kohtumäärus on üllatuslik ja vastuolus põhimõttega, et kohus ei saa tugineda neile nõudeavalduse puudustele, millele pankrotihaldur ei tuginenud. Võlausaldaja esitas pankrotihaldurile tervikliku info, millega tutvudes oleks haldur saanud veenduda nii võlausaldaja nõude olemasolus kui ka suuruses. Esitatud arvetelt nähtuvad võla
tekkimise ajad ja võlgnetavad summad, self-billing arvetelt on jälgitav, kuidas võlg on kujunenud. Nõudeavaldusest oli aru saada, et nõue põhines pooltevahelisel koostöölepingul. Võlausaldaja esitas haldurile nii lepingu kui ka teenuse osutamist täpsustavad muud dokumendid (saatelehed, mahaarvamiste selgitused ja summad jmt).
10.Pankrotihaldur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Pankrotihalduri hinnangul on ebaõige võlausaldaja väide, et maakohus tegi määruse pisipuudustele ja tähtsusetutele asjaoludele tuginedes. Võlausaldaja ei ole üheski menetlusdokumendis konkreetselt välja toonud, millistele asjaoludele ta oma nõudes tugineb ning mida ja mille eest ta nõuab. Võlausaldaja ei selgitanud, milliseid konkreetseid transporditeenuseid osutati võlgnikule haagistega, mille registreerimisnumbrid on 905WDR ja 427SCA. Võlausaldaja 13. juuni 2022. a nõudeavalduse täpsustuse kohaselt osutas ta võlgnikule veoteenuseid 1. augustil 2020 sõlmitud koostöölepingu alusel, kuid lisatud lepingust seda ei nähtu. See, et võlgnik väidetavalt aktsepteeris arveid ega vaielnud neile vastu, ei võta võlausaldajalt kohustust esitada seaduse nõuetele vastav nõudeavaldus ja arusaadav nõue. Pankrotihaldur andis 2. juunil 2022 võlausaldajale võimaluse puudused kõrvaldada ja esitada kõik asjaolud, millel võlausaldaja nõue põhineb, mh selgitada, kuidas on nõue summaliselt kujunenud. Võlausaldaja seda ei teinud. Võlausaldaja ei ole nõudeavalduses välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse nende õigsuse korral veenduda, et võlausaldajal on nõue võlgniku vastu. Võlausaldaja kohustust esitada kirjalik nõudeavaldus ja kirjeldada selles oma nõude sisu ning asjaolusid ei muuda erinevate tõendite esitamine (arved, saatelehed jne) ja neile üldsõnaline viitamine. Pankrotihaldur ja kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid võlausaldaja peab nõudeavalduses selgitama, millistele asjaoludele ta tugineb ja mis tema esitatud tõenditest nähtub. Kuna nõudeavaldusest ei selgunud võlausaldaja nõude sisu ja alus vastavalt PankrS § 94 lg-le 1, siis ei olnud nõudeavaldus nõuetekohaselt vormistatud ning maakohtul oli õigus lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud, ja jätta nõue tunnustamata. Võlausaldaja on esitanud määruskaebuses uusi asjaolusid ja seisukohti ning lisanud sellele hulgaliselt uusi tõendeid. Need tuleb jätta tähelepanuta. Võlausaldajal oli võimalik esitada kõik asjaolud, seisukohad ja tõendid kõige hiljem 9. augustil 2022, kuid võlausaldaja ei teinud seda. Pankrotihaldur andis võlausaldajale 2. juunil 2022 puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ja selgitas, et kui puudusi ei kõrvaldata, võib kohus lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Samuti juhtis pankrotihaldur 7. juuli 2022. a vastuväites võlausaldaja tähelepanu sellele, et kui puudusi ei kõrvaldata, võib kohus lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Seega ei saanud maakohtu määrus olla võlausaldajale üllatuslik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ükski võlausaldaja väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning jätnud põhjendatult võlausaldaja nõude tunnustamata. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, siis ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel oma määruses maakohtu määruse põhjendusi.
12.Võlausaldaja on seisukohal, et maakohus jättis tema nõude tunnustamata põhjusel, et nõudeavalduses olid ebaolulised pisipuudused. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Keskne
põhjus, miks nõue tunnustamata jäi, oli see, et vaatamata halduri korduvatele selgitustele ja võlausaldajale antud võimalustele ei toonud võlausaldaja oma nõudeavalduses välja nõudega seotud asjaolusid. Võlausaldaja kordas kõigis esitatud dokumentides üksnes seda, et nõue põhineb koostöölepingul, võlausaldaja osutas võlgnikule transporditeenust ja esitas selle eest arveid, mille võlgnik jättis maksmata. Seejuures viitas ta üldsõnaliselt nõudeavaldusele lisatud dokumentidele, neid esile toodud nappide faktidega seostamata. Nii haldur kui ka maakohus on nõuet pidanud põhjendamatuks samadel põhjustel ja sellest, et maakohus nõudeavalduse puudusi põhjalikumalt käsitles, ei saa järeldada, et maakohus oleks tuginenud sellistele puudustele, mis halduri jaoks ei olnud puudused. Maakohus on oma määruses põhjendanud, miks on võlausaldaja nõue arusaamatu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja on erinevalt määruskaebuse esitajast seisukohal, et nõude ebaselgus on nõudeavalduse oluline puudus ja selline nõudeavaldus ei vasta PankrS § 94 lg-le 1.
13.Võlausaldaja on koos määruskaebusega esitanud lisatõendid, viidates sellele, et määruskaebuse põhjendamiseks on uute tõendite ja asjaolude esitamine lubatud (TsMS § 662 lg 3). Samuti on võlausaldaja esitanud oma nõude põhjenduseks täiendavad selgitused ja asjaolud, mh ülevaate tasumata arvetest.
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta näeb pankrotiseadus ette eriregulatsiooni. PankrS § 1003 lg 1 sätestab, et kohus lahendab võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega. Kohus võib vajaduse korral võlausaldajate nimekirja kinnitamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Kohus hindab koos võlausaldajate nimekirjaga esitamata jäänud tõendeid üksnes juhul, kui menetlusosaline, kes tõendi esitab, põhjendab, miks asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Kohus omal algatusel tõendeid ei kogu.
15.Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 SE seletuskirja järgi on nõuete kaitsmise menetlusliik muudetud hagita menetluseks just otstarbekuse kaalutlustel, st tegu on olemuslikult endiselt vaidlusmenetlusega ja lähtuda tuleb hagimenetluse tõendamise reeglitest, mis tähendab seda, et menetlusosalised peavad pankrotihaldurile ja kohtule ise vajalikud asjaolud ja tõendid esitama. Seadusandja on kujundanud nõuete kaitsmise kiire menetlusena, milles nn eelmenetlust viib läbi haldur ja milles võlausaldajatel on aktiivne kohustus oma nõuet juba haldurile piisavalt selgitada ja tõendada. Nõudest teatamise ja nõudeavalduse haldurile esitamise tähtajad tulenevad seadusest ja on kõigile võlausaldajatele ühesugused. Seega sarnaneb võlausaldajate nõuete kaitsmise kord võistlevale menetlusele, kus võlausaldaja peab ise kõik asjaolud ja tõendid esitama haldurile õigel ajal. Seega on PankrS § 1003 lg 1 ringkonnakohtu hinnangul erisäte TsMS § 662 lg 3 suhtes, mistõttu peab võlausaldaja nii nõude tekkimisega seotud asjaolud kui ka tõendid esitama juba pankrotihaldurile ja kohtul on kohustus uusi tõendeid vastu võtta ning uusi asjaolusid arvestada üksnes piiratud juhul.
16.Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et nõude tunnustamise õiguspärasuse kontrollimisel arvestab ringkonnakohus vähemalt üldjuhul üksnes neid asjaolusid ja hindab üksnes neid tõendeid, mis olid esitatud maakohtule ja mille alusel tegi maakohus oma määruse. Erandiks on vaid olukord, kus pankrotihaldur on jätnud nn eelmenetluse ülesanded täitmata või kus maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus selliseid rikkumisi käesolevas asjas ei tuvastanud.
17.Võlausaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ringkonnakohtule esitatud tõendid oleksid saanud talle kättesaadavaks pärast nende esitamiseks ettenähtud tähtaega. Samuti ei ole võlausaldaja põhjendanud, miks ta ei saanud kõiki asjaolusid esitada juba pankrotihaldurile. Asjaolu, et määruskaebemenetluses on võlausaldajal vandeadvokaadist esindaja, keda võlausaldajal varasemas menetluses ei olnud, ei saa õigustada nõudeavalduse puuduste kõrvaldamata jätmist pankrotihalduri läbi viidud eelmenetluses. Seega jätab ringkonnakohus võlausaldaja esitatud uued tõendid vastu võtmata.
18.Pankrotihaldur andis võlausaldajale 2. juunil 2022 puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ja selgitas, et kui puudusi ei kõrvaldata, võib kohus lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Samuti juhtis pankrotihaldur 7. juuli 2022. a vastuväites võlausaldaja tähelepanu sellele, et kui ta puudusi ei kõrvalda, võib kohus lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Ringkonnakohus nõustub pankrotihalduriga, et maakohtu määrus ei saanud olla võlausaldajale üllatuslik. Võlausaldajal oli võimalik esitada kõik asjaolud, seisukohad ja tõendid kõige hiljem 9. augustil 2022, kuid võlausaldaja ei teinud seda. Eeltoodud põhjustel jättis maakohus võlausaldaja nõude õigesti tunnustamata.
19.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.