nende Hageja Renovum OÜ (registrikood lepinguline esindaja Irina Vassiljeva
14042462),
Kostja XX (isikukood x) Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hageja Renovum OÜ laenulepingust nr x tulenev nõue kostja XX vastu.
Rahuldada osaliselt hageja Renovum laenulepingust nr x tulenev nõue kostja XX vastu.
Mõista kostjalt XX hageja Renovum OÜ kasuks välja laenulepingust nr x tulenev põhivõlgnevus 275,72 eurot, intress 98,77 eurot, hooldustasu 21,23 eurot, viivis 25,57 eurot (16.07.2022-17.10.2022).
Mõista kostjalt XX hageja Renovum OÜ kasuks välja viivis põhinõude (s.o 275,72 euro) tasumata osalt 36% aastas alates 18.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.
Hageja poolt nõutud summad saab kostja tasuda Renovum OÜ arveldusarvele nr x0 LHV selgitusega, kus on kajastatud võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.
Jätta menetluskulud kostja kanda 87% ulatuses ja hageja kanda 13% ulatuses.
Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 12.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millise Pärnu Maakohus lõpetas 07.10.2022 kohtumäärusega and andis üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses Pärnu maakohtule. 17.10.2022 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavaldusele ette nähtud vormis hagi kostja vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: laenulepingu nr x alusel põhivõlgnevuse 12,38 eurot, intress 1,19 eurot, lepingu hooldustasu 1,25 eurot ja seisuga 17.10.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 1,35 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 18.10.2022 põhinõudelt 12,38 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 30% aastas; laenulepingu nr x alusel põhivõlgnevuse 363,01 eurot, intress 41,10 eurot, lepingu hooldustasu 7,18 eurot ja seisuga 17.10.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 37,01 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 18.10.2022 põhinõudelt 363,01 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 36% aastas
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 26.05.2021 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr x 500 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr x alusel võttis kostja laenu 500 eurot intressiga 30% aastas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda alates 06.07.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 6. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 49,99 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 06.06.2022. Kokku kohustus kostja tasuma 614,88 eurot (igakuised osamaksed 49,99 eurot × 12 + lepingutasu 15 eurot). Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 26.05.2021. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita. Pärast laenulepingu sõlmimist on kostja tasunud kokku 665,06 eurot. Rohkem laekumisi ei ole toimunud.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 16.06.2021 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr x 700 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr x alusel võttis kostja laenu 700 eurot intressiga 36% aastas, tagasimakseperioodiga 18 kuud, kohustusega tasuda alates 15.07.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 52,65 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15.06.2022. Kokku kohustus kostja tasuma 968,70 eurot (igakuised osamaksed 52,65 eurot × 18 + lepingutasu 21 eurot).
4.Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 15.06.2021. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita. Pärast laenulepingu sõlmimist on kostja tasunud kokku 592,13 eurot. Rohkem laekumisi ei ole toimunud
5.Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui tasulisi meeldetuletusi. Tasuta meeldetuletused on saadetud kostjale 15.11.2021, 25.11.2021, 05.12.2021, 12.12.2021, 15.12.2021, 23.12.2021, 25.12.2021, 09.01.2022, 12.01.2022, 15.01.2022, 24.01.2022, 25.01.2022, 29.01.2022, 05.02.2022, 14.02.2022, 15.02.2022, 25.02.2022, 03.05.2022, 15.02.2022. Kostja neile ei reageerinud. Laenuandja saatis (laenuleping nr Y210526050) 14.08.2021, 14.09.2021, 14.10.2021, 14.11.2021, 14.12.2021, 14.01.2022, 14.02.2022, 14.03.2022, 14.04.2022, 14.05.2022, 14.06.2022 kostjale meeldetuletusi võla tasumiseks. Laenuandja saatis (laenuleping nr Y210615049) 23.07.2021, 23.08.2021, 23.09.2021, 23.10.2021, 23.11.2021, 23.12.2021, 23.01.2022, 23.02.2022, 23.03.2022, 23.04.2022, 23.05.2022, 23.06.2022 kostjale meeldetuletusi võla tasumiseks. Kostja ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. Laenuandja saatis 22.06.2022 (laenuleping nr x) ja 01.07.2022 (laenuleping nr x) kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatused, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Laenuandja edastas 18.07.2022 (laenuleping nr x) ja 18.07.2022 (laenuleping nr x) kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik Lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Kostja ei reageerinud laenuandja Ühisraha OÜ nõuetele.
6.Ühisraha OÜ loovutas 09.08.2022 talle kuuluvad nõuded kostja vastu Renovum OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 09.08.2022 teatise. Kostja vastuväited
7.Kostja esitas 01.12.2022 vastuse, milles nõuet ei tunnista. Kostja märgib, et nõuded maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses on erinevad, mistõttu juba sel põhjusel tuleks jätta hagi rahuldamata. Kohtule ja kostjale edastatud meeldetuletuskirjad erinevad kuupäevaliselt ja rahasummaliselt. Kostja on laenuandjale osamaksed koos intresside ja viivistega tasunud. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2 esimene lause). Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu
kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (TsMS § 231 lg 4). Kohus selgitas seda ka menetlusse võtmise määruses. Seega kui kohus sedastab otsuses, et kohtu hinnangul on see omaks võetud ning puudub vajadus seda tõendada.
10.Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (TsMS § 405 lg 1). Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. Varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole (TsMS § 405 lg 1). Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 ja poolte vahel sõlmitud laenulepinguga. VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning et laenusaaja kohustub tagasi maksma saadud rahasumma. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1 esimene lause).
12.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
13.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
14.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Sealhulgas kui on kokkulepitud mitmes makses, saab iga makse eest nõuda 5 eurot hüvitist.
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse
viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
16.Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7 esimene lause).
17.Rahalise kohustuse täitmise nõude eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping või muu võlasuhe; 2) raha maksmise kohustus; 3) sissenõutavus; 4) kohustuse rikkumine; 5) vabandatavuse puudumine.
18.Kostja ei ole vaidlustanud enda vastuses hagis esitatud asjaolusid, mis seonduvad eelnimetatud eeldustega. Seega saab lugeda, et kostja on need asjaolud omaks võtnud ning hageja ei pea neid asjaolusid tõendama (TsMS § 231 lg 4). Laenuleping x
19.Kohus on tuvastanud, et kostja sõlmis 26.05.2021 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr x 500 euro saamiseks (dtl 42-49). Lepingu kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale laenusumma 500 eurot remondi teostamiseks. Poolte vahel oli kokku lepitud intress ja viivis 30% aastas (dtl 42). Laenulepingus oli kokku lepitud annuiteetgraafikus (dtl 42-43), mille intress arvestatakse põhiosa jäägilt, st kuna iga perioodiga (30 päeva kaupa) põhiosa väheneb, siis järgneva perioodi eest arvestatakse intressi väiksema summa pealt. Tähtpäevaks tasumata maksete korral arvestatakse maksegraafikus intressi selliselt, justkui makse oleks tasutud tähtaegselt, kuid tähtaegselt tasumata põhivõlalt arvestatakse alates tähtpäeva möödumisest viivist. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama annuiteetmaksegraafiku alusel igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates 06.07.2021 iga kuu 6. kuupäeval summas 49,99 eurot, mis koosnesid laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust (dtl 42-43). Laenusumma tagastamise lõpptähtpäev oli 06.06.2022 (dtl 42). Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning tasus igakuiseid makseid ebapiisavalt. Nimetatud tuvastatud asjaolude osas ei ole kostja kohtule vastuväiteid esitanud.
20.Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Ühisraha OÜ on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. 26.05.2021 sõlmitud laenulepingu nr Y210526050 krediidi kulukuse määr on 49,93% (dtl 42). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2020. aasta mais (26.05.2021 lepingu sõlmimisel) oli 20,09%. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv.
21.Kohus on tuvastanud, et Ühisraha OÜ on edastanud kostjale 11 tasulist meeldetuletuskirja (dtl 58-68), millele eelnesid tasuta meeldetuletuskirjad, millede eest on arvestanud kostjale tasu 55 eurot (a 5 eurot). Kohus leiab, et juhindudes VÕS § 1132 lg 1 on tegemist põhjendatud kuludega.
22.Ühisraha OÜ on kostjale edastanud ka 22.06.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 81), 18.07.2022 lepingu ülesütlemisavalduse (dtl 85-86) ja 09.08.2022 nõude loovutamise teatise
(dtl 89), millede eest on arvestanud kostjale vastavalt hinnakirjale tasu 5+15+5 eurot (dtl 9194). Kohus leiab, et tegemist on põhjendamatu kuluga. Kuna Ühisraha OÜ ja kostja vahel sõlmitud leping lõppes 06.06.2022, siis puudus igasugune vajadus edastada kostjale teateid lepingu lõpetamise kohta. Lisaks VÕS § 1132 sätte tarbijakaitselist iseloomu arvestades tuleb "meeldetuletuskirja" mõista kitsendavalt. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta. Kuna väljatoodud kirjade eesmärk oli pealkirja järgi täita ülesütlemise jaoks vajaliku hoiatamise kohustust, leping üles öelda ja nõude loovutamisest teavitamine, leiab kohus, et nimetatud kirju ei saa arvestada meeldetuletuskirjadena. Kohus juhib ka tähelepanu, et VÕS § 1132 kohaselt on hüvitis ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Hageja on arvestanud ülesütlemisavalduse eest hüvitist 15 eurot, mis ei ole kooskõlas VÕS § 1132 lõikega 1.
23.Perioodil 06.07.2022 – 09.07.2022 on kostja tasunud laenulepingu katteks kostjale 665,06 eurot. VÕS § 415 lg 2 järgi, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kohus lähtub hageja toodud arvestustest, milliseid kostja ei ole vaidlustanud. Seega arvestades, et kostja olles viivituses maksete tasumisega pidi maksma hagejale sissenõudmiskulusid 55 eurot, põhivõlgnevuse 500 eurot, intressi 84,88 eurot ja hooldustasu 15 eurot, siis on kostja laenulepingust nr x tulenevad kohustused täitnud (665,06 – 55-500-84,88-15=19,31 eurot) ja seda isegi, kui lugeda, et hageja oli viivituses viimase makse tasumisega (613,91-55-452,45-83,69-13,75=9,02; 47,55-9,02=38,53; viivis 30% aastas summalt 38,53 perioodi 07.06.2022-09.07.2022 eest 1,05 eurot; 51,15 (kostja poolt laekunud peale lepingu lõppemist 09.07.2021)-38,53-1,05-1,19-1,25=9,13). Kohus märgib, et hageja on arvestanud viivist alates 07.06.2022, lepingu kehtivuse ajal ei ole kostjale viivise nõuet esitatud.
24.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja laenulepingust x tulenev nõue kostja vastu jätta rahuldamata. Laenuleping x
25.Kohus on tuvastanud, et kostja sõlmis 15.06.2021 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr x 700 euro saamiseks (dtl 50-57). Lepingu kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale laenusumma 700 eurot remondi teostamiseks. Poolte vahel oli kokku lepitud intress ja viivis 36% aastas (dtl 50). Laenulepingus oli kokku lepitud annuiteetgraafikus (dtl 50-51), mille intress arvestatakse põhiosa jäägilt, st kuna iga perioodiga (30 päeva kaupa) põhiosa väheneb, siis järgneva perioodi eest arvestatakse intressi väiksema summa pealt. Tähtpäevaks tasumata maksete korral arvestatakse maksegraafikus intressi selliselt, justkui makse oleks tasutud tähtaegselt, kuid tähtaegselt tasumata põhivõlalt arvestatakse alates tähtpäeva möödumisest viivist. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama annuiteetmaksegraafiku alusel igakuiste maksetena 18 kuu jooksul alates 15.07.2021 iga kuu 15. kuupäeval summas 52,65 eurot, mis koosnesid laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäev oli 15.12.2022 (dtl 50). Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning tasus igakuiseid makseid ebapiisavalt. Nimetatud tuvastatud asjaolude osas ei ole kostja kohtule vastuväiteid esitanud.
26.Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Ühisraha OÜ on andnud kostjale laenu oma
majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. 15.06.2021 sõlmitud laenulepingu nr x krediidi kulukuse määr on 55,95% (dtl 50). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2021. aasta mais (15.06.2021 lepingu sõlmimisel) oli 18,68%. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv
27.Kohus on tuvastanud, et Ühisraha OÜ on edastanud kostjale 12 tasulist meeldetuletuskirja (dtl 69-80), millele eelnesid tasuta meeldetuletuskirjad, millede eest on arvestanud kostjale tasu 60 eurot (a 5 eurot). Kohus leiab, et juhindudes VÕS § 1132 lg 1 on tegemist põhjendatud kuludega.
28.Ühisraha OÜ on kostjale edastanud ka 01.07.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 83), 18.07.2022 lepingu ülesütlemisavalduse (dtl 87-88) ja 09.08.2022 nõude loovutamise teatise (dtl 90), millede eest on arvestanud kostjale vastavalt hinnakirjale tasu 5+15+5 eurot (dtl 9194). Tulenevalt VÕS § 1132 sätte tarbijakaitselist iseloomu arvestades tuleb "meeldetuletuskirja" mõista kitsendavalt. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta. Kuna väljatoodud kirjade eesmärk oli pealkirja järgi täita ülesütlemise jaoks vajaliku hoiatamise kohustust, leping üles öelda ja nõude loovutamisest teavitamine, leiab kohus, et nimetatud kirju ei saa arvestada meeldetuletuskirjadena. Kohus juhib ka tähelepanu, et VÕS § 1132 kohaselt on hüvitis ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Hageja on arvestanud ülesütlemisavalduse eest hüvitist 15 eurot, mis ei ole kooskõlas VÕS § 1132 lõikega 1. Seega ei olnud hageja õigustatud summat 25 eurot maha arvestama kostja poolt tasutud summadest.
29.Perioodil 15.07.2022 – 06.06.2022 on kostja tasunud laenulepingu katteks kostjale 592,13 eurot. VÕS § 415 lg 2 järgi, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kohus lähtub hageja toodud arvestustest, milliseid kostja ei ole vaidlustanud. Kohus lähtub, et sellest, et kostja olles viivituses maksete tasumisega pidi maksma hagejale sissenõudmiskulusid 60 eurot, milline summa kuulub mahaarvamisele esmases järjekorras kostja poolt tasutud summadest (592,13-60=532,13 eurot). Teises järjekorras kuulub mahaarvamisele põhinõue. Kuna kostjalt laekus makseid kuni 06.06.2022, siis arvestab kohus põhivõlgnevust maha kuni 15.06.2022, millise seisuga pidi olema tasutud 424,28 eurot (1.-12. osamakse) ehk 513,13-424,28=88,85 eurot. Järgnevalt kuulub mahaarvamisele intress, millest seisuga 15.06.2016 pidi olema tasutud 186,52 eurot (1.-12. osamakse) ehk 88,85-186,52= - 97,67 eurot. Hageja ütles kostjaga lepingu ülesse 18.07.2022. Seega seisuga 18.07.2022 oli kostjal tasumata põhisumma 275,72 eurot, intress 98,77 eurot (97,67+1,10 (8,27/30x4)), hooldustasu 21,23 eurot (12x1,75+0,23(1,75/30x4)), viivis perioodi 16.07.2022-18.07.2022 eest 0,82 eurot (275,72x36% aastasx3). Seisuga 17.10.2022 on kostjal hagejale laenulepingu Y210615049 alusel tasumata põhivõlgnevus 275,72 eurot, intress 98,77 eurot, hooldustasu 21,23 eurot, viivis 25,57 eurot, milline summa kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele juhindudes TsMS § 367 viivis 36% aastas põhivõlgnevuse 275,75 euro tasumata osalt alates 18.10.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
30.Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi asjaolu või tõendit, mille alusel saaks kohus leida, et kostja oleks lepingut x nõutud summas täitnud või et kostjal on õigus lepingut mitte täita ja jätta tasumata võetud laen ning sellega kaasnevad kõrvalkohustused. Kostja esitatud pangakonto väljavõtetest (dtl 14-16) nähtub, et kostja on võtnud Ühisraha OÜ-st laenu kolmel korral. Pangakonto väljavõtetest ei nähtu, millise laenulepingu järgi on kostja tagasimakseid teinud. Kostja ei ole vaidlustanud neid summasid, mis hageja on hagiavalduses märkinud kostja poolt teostatud laenulepingu järgseteks makseteks (dtl 33-34, p 13 ja 35-36, p 19). Seega lähtub kohus hageja poolt esitatud andmetest laenude tagasimaksete osas.
31.Seoses kostja vastuväitega, et hageja esitatud nõuded erinevad maksekäsukiirmenetluses ja hagimenetluses, märgib kohus, et hagi nõude suurendamine või vähendamine ei ole hagi muutmine TsMS § 376 lg 1 tähenduses. Seega on hagejal õigus oma nõuet suurendada või vähendada ilma kostja nõusolekuta.
32.Kostja ei ole tõendanud enda väiteid, et kohtule edastatud tasulised meeldetuletuskirjad erinevad kostjale edastatud kirjadest. Seega on vastav kostja väide asjakohatu.
33.Kohus jätab tähelepanuta kostja väiteid seoses temale tekitatud kahjuga. Kohus selgitas kosjale 03.01.2023, et kahju hüvitamisele on võimalik tugineda vastuhagi esitamise kaudu või tasaarvestuse kaudu (dtl 163-164). Kostja vastuhagi ega tasaarvestusavaldust kohtule ei esitanud.
34.Kokkuvõttes jätab kohus rahuldamata hageja nõude laenulepingu nr x alusel ja laenulepingu nr x alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 275,72 eurot, intressi 98,77 eurot, hooldustasu 21,23 eurot, viivise 25,57 eurot (16.07.202217.10.2022). Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 36% aastas põhivõlgnevuse 275,75 euro tasumata osalt alates 18.10.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kuni põhinõue.
35.Kohus märgib otsusesse ka hageja poolt soovitud otsuse täitmise korra (TsMS § 445 lg 1). Menetluskulude jaotus
36.TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda.
37.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 2 määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
38.TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.