2-25-5327/12 - Muud - Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja - lahend.ee

XX esitas 07.04.2025 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks. Kohus võttis 16.04.2025 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas 14.07.2025 määrusega XX usaldusisikuks XX-i . 27.08.2025 määrusega algatas kohus menetluse XX võlgade ümberkujundamiseks ja kohustas usaldusisikut esitama võlgade ümberkujundamiskava 60 päeva jooksul alates kõnealuse kohtumääruse kättetoimetamisest. 27.08.2025 kohtumäärus toimetati võlgnikule kätte 27.08.2025 ja usaldusisikule 28.08.2025. 27.10.2025 esitas usaldusisik kohtule XX võlgade ümberkujundamiskava. Ümberkujundamiskava Kõik võlgniku kohustused tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Usaldusisik kontrollis võlausaldajate poolt saadetud dokumente vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise osas. Swedbank AS-i ja Bigbank AS-i nõuete osas usaldusisik vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumist ei tuvastanud. Multitude Bank p.l.c puhul leidis usaldusisik, et võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna vaadates laenule eelneva kahe kuu konto väljavõtet, siis võlgniku töötasu oli keskmiselt 1427 eurot kuus. Kontolt nähtus, et võlgnik tegi veebruaris 2021 makseid viiele võlausaldajale ja märtsis 2021 juba kaheksale võlausaldajale. Laenude tagasimaksed veebruaris olid kokku 801 eurot, märtsis aga juba 1022,33 eurot. Lisaks olid igakuised kohustused (eluase, elekter, sideteenused) keskmiselt 323 eurot. Võlgnik kasutas juba igakuiselt kahte krediidikontot, mis viitab, et ta ei ole iseseisvalt võimeline oma juba olemasolevaid kohustusi täitma. Sellises olukorras suurendada laenukoormust veelgi on vastutustundetu. Võlgniku konto 2021-2025 väljavõttest nähtub, et võlgnik on saanud Multitude Bankilt krediiti 5027 eurot, tagasimakseid on summas 8800,37 eurot. Usaldusisik loeb nõude tasutuks (nii põhinõue- kui seadusjärgne intress) ning kavas on nõue väärtuseks 0 eurot. ESTO AS nõude (esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ) puhul tuvastas usaldusisik, et ESTO AS ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna vaadates laenule eelneva kahe kuu konto väljavõtet, siis võlgniku töötasu oli keskmiselt 1091 eurot kuus. Kontolt nähtuvalt tegi võlgnik makseid viiele võlausaldajale keskmiselt 555 eurot kuus. Lisaks olid igakuised kohustused (eluase, elekter, sideteenused, transport) keskmiselt 426 eurot. Võlgnikule jäi peale kohustuste mahaarvamist elamiseks 110 eurot, mis on alla elatusmiinimumi (arvestuslik elatusmiinimum 2020.aastal oli 220,48 eurot). Sellises olukorras laenukoormust veelgi suurendada on vastutustundetu. Võlgniku konto väljavõttest perioodil 2020-2025 nähtub, et võlgnik on saanud ESTO AS-ilt krediiti 3532 eurot, tagasimakseid on summas 6003 eurot. Usaldusisik loeb nõude tasutuks (nii põhinõue kui seadusjärgsed intressid) ning kavas on nõue väärtuseks 0 eurot. Võlausaldajad IPF Digital AS, Bondora AS ja TF bank AB (publ.) Eesti Filiaal loobusid nõudest XX vastu, seetõttu on nende nõuete suurused kavas 0 eurot. Võlgnik töötab, tal on alaealine puudega laps. Arvestades võlgniku sissetulekut, siis on tal võimalus maksta tagatiseta laenude katteks kuni 325 eurot kuus. See võimaldab likvideerida võlausaldajate nõuded 100% ulatuses 18 kuu jooksul (perioodil november 2025 – aprill 2027). Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõikide võlausaldajate õiguspärased nõuded saavad tasutud 100% ulatus 1,5 aasta jooksul. Kava alusel tasutakse kokku 5828,33 eurot. Ümberkujundamiskava kooskõlastamine XX võlausaldajad on Swedbank AS, Bigbank AS, ESTO AS ja Multitude Bank p.l.c. Usaldusisik saatis koostatud kava võlausaldajatele seisukoha võtmiseks. Kavaga nõustusid Swedbank AS ja Bigbank AS. ESTO AS esindaja Julianus Inkasso OÜ saatis vastuväite. Multitude Bank p.l.c oma seisukohta ei esitanud. Nõudest loobunud ettevõtetele kava ei saadetud. 3

ESTO AS-i esindaja ei nõustu koostatud kavaga, kuna ei pea põhjendatuks võlgade ümberkujundamise kava rahuldamismäärade osas ning selle aluseks olevaid põhimõtteid. Võlausaldaja leiab, et kavas ei ole arvesse võetud võlausaldajate õigustatud huvisid. Võlausaldaja leiab, et võlgniku eesmärk on oma firma säilitamine. Usaldusisik ei nõustu nende seisukohtadega. Võlgniku eesmärk on oma võlaprobleemid lahendada. Talle kuuluv ettevõte XX-i OÜ tegeleb väga väikeses mahus silmkoetoodete valmistamisega. Tegevus on minimaalne, kuna XX teeb seda oma kahe töökoha ja puudega lapse kõrvalt. 2024. aasta majandusaasta aruande järgi oli müügitulu 108 eurot. Ettevõtte lõpetas 2024.a kahjumiga. Võlgnik soovib küll ettevõtet säilitada, ent see ei ole antud menetluses peaeesmärk. Kohus on pannud usaldusisikule ülesandeks vastutustundliku laenamise põhimõtete sisulisele kontrollimise (Riigikohtu 24.11.23 määrus 2-21-13098). Vastavalt VÕS § 4034 lg-st 1, on krediidiandjal kohustus järgida vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata kas tarbija on krediidivõimeline ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Usaldusisik on kontrollinud võlausaldaja poolt saadud dokumente ja võlgniku pangakonto väljavõtet ning leiab, et ESTO AS ei ole seda teinud. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks. Usaldusisik on nõude ümberarvestuse käigus tuvastanud, et nii põhinõue, kui seadusjärgsed viivised on võlgnikul tasutud ja enamgi veel. Seega ei ole võlausaldaja õigusi rikutud. Kohtu põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 2 lg 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Võlgade ümberkujundamisel otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid meetmeid kasutada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Kohus leiab käesolevas menetluses, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada, et võlgnik, kes kasvatab alaealist puudega last, on valmis tegema suuri jõupingutusi makseraskuste ületamiseks, sh maksma iga-aastaselt märkimisväärse osa oma sissetulekust võlausaldajatele. FiMS § 24 lg 1 kohaselt pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik võlausaldajatele ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid 4

mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. ESTO AS ei ole kavaga nõus, sest ei pea põhjendatuks võlgade ümberkujundamise kava rahuldamismäärade osas ning selle arvestuse aluseks olevate põhimõtete osas ja leiab, et ümberkujundamiskava kinnitamine rikuks tema õigustatud huve. Lisaks on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik lubas täita usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamise kava, et säilitada endale oma firma. Kohtule jääb arusaamatuks, millest lähtuvalt on võlausaldaja jõudnud järeldusele, et võlgnik esitas kohtule maksejõuetusavalduse, mille eesmärgiks on tema firma säilitamine. Võlausaldaja pole vastava väite esitamist millegagi põhjendanud. 07.04.2025 esitatud maksejõuetusavalduses on võlgnik märkinud, et tal on püsiv tervisekahjustus ja osaline töövõime, ta kasvatab üksi alaealist puudega last ning töötab kahel töökohal osalise tööajaga ning soovib võlgade ümberkujundamist, et kuumaksed oleksid talle jõukohased ja tal oleks võimalik oma võlaprobleemid lahendada. Usaldusisik on kohtule esitatud seisukohas välja toonud, et võlgnikule kuulub XX-i OÜ, mis tegeleb väga väikeses mahus silmkoetoodete valmistamisega, kuid ettevõtte tegevus on minimaalne. 2024.a majandusaasta aruande järgi oli müügitulu 108 eurot ja ettevõtte lõpetas 2024.a kahjumiga. Võlgnik soovib küll ettevõtet säilitada, ent see ei ole käesolevas menetluses peaeesmärk. Kohus ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et ümberkujundamiskava kinnitamine rikuks ESTO AS õigusi või kohtleks teda teiste võlausaldajatega võrreldes oluliselt halvemini. Vaidlust ei ole selle üle, et ESTO AS nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, nagu ka kõigi teiste ümberkujundamiskavas kajastatud võlausaldajate nõuded. Usaldusisik on selgitanud, et ta kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja tuvastas, et ESTO AS rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et usaldusisiku ülesandeks on vastutustundliku laenamise põhimõtete sisuline kontrollimine. Usaldusisik on kohtule esitatud selgituses välja toonud, et vaadates laenule eelneva kahe kuu konto väljavõtet, siis võlgniku töötasu oli keskmiselt 1091 eurot kuus ning võlgnik tegi makseid viiele võlausaldajale keskmiselt 555 eurot kuus, lisaks olid igakuised kohustused (eluase, elekter, sideteenused, transport) keskmiselt 426 eurot ja võlgnikule jäi peale kohustuste mahaarvamist elamiseks 110 eurot, mis oli alla elatusmiinimumi (arvestuslik elatusmiinimum 2020.aastal oli 220,48 eurot). Kohus nõustub võlausaldaja seisukohaga, et sellises olukorras võlgniku kohustusi veelgi suurendada oli võlausaldaja poolt vastutustundetu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest lähtudes võiks kohus asuda teistsugusele seisukohale. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks. Usaldusisik on selgitanud, et võlgniku konto väljavõttest perioodil 2020 - 2025 nähtuvalt on võlgnik saanud ESTO AS-ilt krediiti 3532 eurot ja on tagasimakseid teinud 6003 euro ulatuses. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et nõude ümberarvestuse järgi on võlgnik tasunud nii põhinõude kui seadusjärgsed viivised. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel kohus saaks asuda teistsugusele seisukohale. Kohus leiab, et olukorras, kus võlausaldaja rikkus võlgnikule laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei saa võlausaldajal olla õigustatud ootust, et kohus jätab antud asjaolu ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamisel tähelepanuta. Kohtu hinnangul ei ole ESTO AS-i teiste võlausaldajatega võrreldes sugugi halvemini koheldud, kuivõrd ka Multitude Bank p.l.c, kes on samuti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, nõue loetakse ümberarvestuse kohaselt tasutuks. Võlausaldajad, kelle nõudeid ümberkujundamiskavaga ümber kujundatakse (s.t Swedbank AS ja Bigbank AS), ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 5

FiMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist FiMS § 27 lg 1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on võlausaldajatel tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse kaudu. FiMS § 49 kohaselt kestaks kohustustest vabastamise menetlus kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saaks võlgniku igakuise sissetulekuga arvestada üksnes TMS § 132 sätestatut järgides. Võlgniku ülalpidamisel on alaealine puudega laps. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavas taotletud abinõud on lubatud. Võlgnik täidab oma kohustusi võlausaldajate ees selliselt, et tasub mõlemale võlausaldajale, kes tarbijakrediidilepingust tuleneva laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet järgisid, 100% võlast ja võlausaldajatele, kes vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järginud, ei maksa midagi, sest need nõuded on juba täidetud. Võlgnikul tuleb täita oma kohustused igakuiste osamaksetena iga kuu 10. kuupäeval. Võlgnik täidab oma kohustusi 1 aasta ja 6 kuu (s.o 18 kuu) jooksul. Seadusandja on jätnud seaduses (FiMS) sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, seega on see kohtu diskretsiooniotsustus iga konkreetse üksikjuhtumi korral. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-2210060 15.02.2023. a tehtud määruses leidnud, et võlgniku eesmärk kava täitmise järgselt tavapärasesse ellu naasta ja oma sissetulekut ise tarbida peab olema horisondil, hoomatavas kauguses ning 5-aastast perioodi saab pidada põhjendatuks. Käesoleval juhul täidetakse kava 1 aasta ja 6 kuu jooksul, mis kohtu hinnangul on proportsionaalne ega kahjusta võlausaldajate huvisid ülemääraselt. Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus võlgade ümberkujunduskava. Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. Kohus selgitab, et võlgnik on kohustatud täitma aruandluskohustust usaldusisiku ees FiMS § 35 kohaselt, esitades selleks iga poole aasta järel aruande ümberkujundamiskava täitmise kohta. Kuna võlausaldajad võlausaldajad IPF Digital AS, Bondora AS ja TF bank AB (publ.) Eesti Filiaal on oma nõuetest loobunud ning pole seega käesoleval ajal enam võlgniku võlausaldajateks, siis kohus nende nõudeid käesoleva kohtumäärusega kinnitatavas ümberkujundamiskavas ei kajasta. Usaldusisiku tasu FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab 6

esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Usaldusisiku aruande kohaselt oli võlgnikuga suhtlemise, dokumentidega tutvumise, päringute tegemise, võlgniku pangakontode analüüsimise, võla- ja varanimekirja koostamise ning kohtule esitamise, vastutustundliku laenamise põhimõtete kontrollimise, ümberarvestuse tegemise, võlgade ümberkujundamise kava koostamise, võlausaldajatele edastamise ja kohtule aruande koostamise ajakulu kokku 11 tundi. FIMS § 54 lg 5 sätestab, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 935 eurot (1 tund – 85 eurot). Usaldusisik on palunud tasu kanda Murussaare Consulting OÜ arveldusarvele ning kuna Murussaare Consulting OÜ ei ole käibemaksukohustuslane, siis käibemaksu tasule ei lisandu. 16.04.2025 määrusega kohustas kohus XX-i tasuma kohtu deposiitkontole ettemaksuna usaldusisiku tasu ja kulude katteks 900 eurot kolme osamaksega järgmiselt: esimese osamakse suurus 300 eurot ja tasumise tähtaeg 12.05.2025, teise osamakse suurus 300 eurot ja tasumise tähtaeg 12.06.2025, kolmanda osamakse suurus 300 eurot ja tasumise tähtaeg 12.07.2025. Võlgnik on kõik nimetatud ettemaksed kohtu deposiiti tasunud. Kohus leiab, et kuivõrd võlgnik on kohtu deposiiti tasunud usaldusisiku tasu katteks ettemaksuna kokku 900 eurot, siis kuulub usaldusisiku tasu 900 euro ulatuses väljamaksmisele kohtu deposiiti tasutud raha arvelt ning 35 euro ulatuses väljamõistmisele võlgnikult.