E F ja N F hagi A T ja M T vastu ühisomandi lõpetamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Kirjalik menetlus Hageja I: E F (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja II: N F (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja I: A T (sündinud XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kostja II: M T (sündinud XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja: J T (elukoht XXX, e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E F ja N F i hagi osaliselt.
2.Lõpetada E F , N F , A T ja M T ühisomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud korteriomandi, asukohaga XXX, suhtes.
3.Lõpetada E F , N F , A T ja M T ühisomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnisasja, asukohaga XXX, suhtes.
Lõpetada E F , N F , A T ja M T ühisomand N F (isikukood XXX, surnud XXX) arvelduskontol nr XXX oleva raha (jääk 7154,11 eurot) suhtes.
5.Jätta E F ja N F kaasomandisse võrdsetes osades: -
korteriomand, asukohaga XXX (registriosa nr XXX); kinnisasi, asukohaga XXX (registriosa nr XXX); arvelduskontol nr XXX olev raha 7154,11 eurot.
1(6)
2-22-12668
6.Asendada kohtuotsusega A T ja M T nõusolekud ja tahteavaldused korteriomandi XXX (registriosa nr XXX), ja kinnisasja XXX (registriosa nr XXX), suhtes asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega antakse neile kuuluv ühisomandiosa üle E F ja N F kaasomandisse, kinnistusregistri teises (II) jaos pärandaja kohta tehtud kande kustutamiseks ning E F ja N F kaasomanikena, võrdsetes osades, kinnistute registriosade II jakku sisse kandmiseks.
7.Mõista E F ja N F solidaarselt A T kasuks välja hüvitis 2540,11 eurot.
8.Mõista E F ja N F solidaarselt M T kasuks välja hüvitis 2540,11 eurot.
9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Hagejate nõue Hagejad paluvad lõpetada E F , N F , A T ja M T ühisomand järgneva suhtes: korteriomand (registriosa nr XXX), asukohaga XXX; kinnisasi (registriosa nr XXX), asukohaga XXX; arvelduskontol nr XXX olev raha (7154,11 eurot). Nad paluvad jätta korteriomandi XXX, kinnisasja XXX, ja arvelduskontol nr XXX oleva raha 7154,11 eurot E F ja N F kaasomandisse võrdsetes osades. E F ja N F paluvad mõista neilt solidaarselt A T kasuks välja hüvitise 1879,56 eurot, M T kasuks hüvitise 1879,56 eurot ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
2.Notar S N on 17. mail 2022 tõestanud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (notari ametitegevuse raamatu registreerimise number XX), mille järgi on N F (isikukood XXX, surnud XXX) pärijateks E F (hageja I) – 1/3 mõttelises osas, N F (hageja II) – 1/3 mõttelises osas, I T (isikukood XXX) ‒ 1/9 mõttelises osas, M T (sündinud XXX) (kostja II) ‒ 1/9 mõttelises osas ja A T (sündinud XXX) (kostja I) ‒ 1/9 mõttelises osas. Pärandvara koosseisu kuulub korteriomand, asukohaga XXX (registriosa nr XXX), väärtusega 18 000 eurot, kinnisasi, asukohaga XXX (registriosa nr XXX), väärtusega 26 000 eurot, ja arvelduskontol nr XXX olev raha 7154,11 eurot. Kogu vara turuhind on 51 154,11 eurot. N F oli perekonnaseisult abielus N F alates 2. detsembrist 1983 aastast kuni oma surmani
17.detsembril 2021. Pärandaja ja tema abikaasa varasuhteks oli varaühisus ning pärandvarasse kuuluvad korteriomand, kinnisasi ja arvelduskonto olid abikaasade ühisvara, mistõttu kuulub pärandvara hulka vaid pool varast, väärtusega 25 577,05 eurot (51 154,11:2). 2(6)
2-22-12668
3.Hageja I on kandnud 6223,02 euro ulatuses kulusid seoses kinnisasja ja korteriomandi hooldamise, korrashoiu ja parendamisega, sest surnud N F tegelikult sellega ei tegelenud. Seega on pärandvara väärtus 19 354,05 eurot (25 577,05 eurot - 6223 eurot).
4.Hageja I kandis ainuisikuliselt pärandaja matmise kulud 2438 eurot. Pärijate pärandiosi arvestades tuleb kostjatel matusekulud kanda järgmiselt: M T – 270,89 eurot ja A T – 270,89 eurot. Need summad on hagejatel õigus maha arvata kostjatele makstavast hüvitisest.
5.Hagejad tegid pärandvara jagamise ettepaneku ning sõlmisid I T 5. mail 2022 pärandvara osa võõrandamise lepingu. Kostjad ei ole ettepanekule vastanud. Hagejad soovivad lõpetada ühisomandi selliselt, et pärandvara jääb hagejate omandisse ja kostjatele makstakse nende osa eest hüvitis. Kummalegi kostjale makstava hüvitise suurus on 19 354,05:9 - 270,89 = 1879,56 eurot.
6.Hagejad on enne kohtusse pöördumist teinud kinnisvara väärtuse hindamiseks ekspertiisi, hindamise kulud on asjas menetluskulud, mille hagejad paluvad kostjatelt välja mõista. Samuti tuleb hüvitisest maha arvata kinnisvara hooldusega seotud kulud. Enne pärandaja surma tehtud kulud tegi hageja I pärandaja nõusolekul. Hagejad esitasid kulude tõendamiseks tšekid ja kontoväljavõtted. Kulud olid vajalikud pärandvara säilitamiseks ning pärandvara väärtus suurenes märkimisväärselt nende tegemise tõttu. Kostjad ei ole esitanud kuludele põhjendatud vastuväidet. Kostjate vastus
7.Kostjad on nõus ühisomandi lõpetamise ning ühise vara jagamisega hagiavalduses näidatud viisil. Nad on ka nõus kandma matusekulud hagiavalduses toodud arvestuste alusel. Kostjad leiavad, et kinnisvara hindamine oli põhjendamatu, sest väärtuse osas ei ole poolte vahel vaidlust olnud. Samuti on põhjendamata pärandaja eluajal tehtud kulutused ja neid ei saa arvestada pärandvara kulude hulka. Hagejad kasutavad ise kinnisvara, mistõttu ongi vajalik kulutuste tegemine.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Vaidlust ei ole selles, et hagejad ja kostjad on N F pärijad pärimistunnistusel märgitud osades. Puudub ka vaidlus pärandvara koosseisu, väärtuse, vara jagamise viisi ja matusekulude üle.
10.Kuna pärandi jagamise viisi üle vaidlust ei ole, siis kohus jagab pärandi hulka kuuluvad asjad hagiavalduses taotletud viisil: lõpetab korteriomandi, kinnisasja ja arvelduskonto suhtes ühisomandi ning jätab need hagejate kaasomandisse võrdsetes osades.
11.Kinnistusregistrist nähtuvalt on nii korteriomandi (registriosa nr XXX) kui ka kinnisasja (registriosa nr XXX) omanikuna kinnistusraamatusse kantud N F (isikukood XXX). Pärimisseaduse (PärS) § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 alusel on korteriomandi ja kinnisasja omand pärijatele üle läinud 17. detsembril 2021 ning kinnistusraamatu kanne on muutunud valeks. Üks pärijatest, I T , on pärimisregistrist nähtuvalt võõrandanud oma pärandiosa hagejale I. Seega on hetkel korteriomandil ja kinnisasjal neli ühisomanikku, kellest üks on pärandaja üleelanud abikaasa (hageja II). 3(6)
2-22-12668
12.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 64 järgi on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 5 alusel asendab kohtuotsus nõutavaid tahteavaldusi. Antud juhul asendab kohtuotsus kostjate tahteavaldusi kinnisasja ja korteriomandi suhtes ühisomandi lõpetamiseks, nende jätmiseks hagejate kaasomandisse ja kinnistusraamatus sellekohase kande tegemiseks, samuti arveldusarve suhtes ühisomandi lõpetamiseks.
13.Pooled vaidlevad kostjatele makstava hüvitise suuruse üle ja selle üle, kas hageja I tehtud kulutused olid pärandvara säilimiseks vajalikud või mitte.
14.Hageja I on teinud pärandvara korrashoiuks kulutusi 6223,02 euro ulatuses, mille hüvitamist ta soovib PärS § 158 alusel.
15.PärS § 158 kohaselt võib pärandaja alaneja sugulane, kes on kaaspärijaks ja on pärandajat ühises majapidamises või majandus- või kutsetegevuses oma vara või tööga oluliselt abistanud ja pärandvara on selle tulemusena säilinud või suurenenud, pärandvara jagamisel nõuda selle eest pärandvara arvel õiglast hüvitist.
16.Hageja I on pärandaja alaneja sugulane (poeg) ja on kaaspärijaks. Kulude tõendamiseks on ta esitatud ehituspoodide arved ja kontoväljavõtted ehitus- ja sisustuspoodidele tehtud ülekannete kohta aastatel 2011 kuni 2022 (dtl-d 71‒156, 175). Arvetest ja kontoväljavõtetest ei selgu, millisel objektil ja milliseid töid tehti. Ainsana on seda võimalik tuvastada hageja I ja OÜ E A vahel sõlmitud töövõtulepingu ja arve puhul (dtl 170‒174), mille alusel on paigaldatud aknad hoonele XXX. Vahetatud akende tõttu võis kinnisasja väärtus tõesti suureneda. Ei ole aga arusaadav, kuidas on hageja I kulude summa arvutanud, sest kontoväljavõtetel ja arvetel kajastatu liitmisel ja kahega jagamisel ei tule kokku hageja nimetatud kulude kogusumma. Kõiki soetatud tarvikuid ei saa pidada vajalikuks, et pärandvara säilitada või suurendada, näiteks kast süütevedelikku (dtl 92) või sääsevõrk (dtl 175). Samale seisukohale võib asuda aiandusühistule XXX eest makstud 50 euro suhtes (dtl 179). Tõenditest ei ilmne, et hagejal I oleks olnud pärandajaga ühine majapidamine või majandus- või kutsetegevus. Hageja I on oma elukohaks märkinud XXX. Hageja II (pärandaja üleelanud abikaasa) elukohaks on märgitud XXX, ja võib eeldada, et see oli ka pärandaja elukohaks.
17.Eeltoodust tulenevalt tuleb nõue PärS § 158 alusel hüvitise väljamõistmiseks kostjatelt jätta rahuldamata.
18.Hagejad on hüvitisest maha arvanud pärandil lasuvad kohustused.
19.PärS § 151 lg 1‒2 kohaselt jaotatakse pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga. Pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad pärijad solidaarselt.
20.Kohtule on esitatud XXX korteriühistu arved korteri nr XX eest ajavahemikul detsember 2021 kuni juuli 2022, kokku 557,66 eurot (dtl-d 175‒178). Pärimistunnistusel on märgitud, et hageja II oli pärandajaga abielus alates 2. detsembrist 1983 ning korteriomand kuulus hageja II ja pärandaja kui abikaasade ühisvara hulka (dtl 7). Ühisvara omanikud peavad ühisvaraga seotud kulusid kandma ühiselt. Seega saab pärandil 4(6)
2-22-12668 lasuva kohustusena võtta arvesse poole korteri eest tasutud summast ehk 278,83 eurot (557,66:2). Kummagi kostja pärandiosa on 1/9, seega oli neil kummalgi kohustus tasuda korteri eest 30,98 eurot. Matusekulude 2438 euro üle puudub vaidlus. Kostjate osa matusekuludes on kummalgi 270,89 eurot.
22.PärS § 152 lg 2 esimese lause alusel jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. AÕS § 70 lõike 6 ja § 77 lõike 2 kohaselt saab ühisomandis olevat asja jagada muu hulgas selliselt, et asi antakse ühele või mitmele ühisomanikule, pannes neile kohustuse maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas.
23.Ühisomandis olevate asjade jagamise üle vaidlust ei ole. Pärandvarasse kuuluvad asjad jäävad hagejate kaasomandisse, mistõttu on kostjatel õigus saada oma osa eest hüvitist. XXX, asuva korteri väärtuseks on hinnatud 18 000 eurot (dtl 10) ja XXX, asuva kinnisasja väärtuseks 26 000 eurot (dtl 35), pärandaja arvelduskonto jääk on 7154,11 eurot (dtl 69). Pärandaja osa väärtus on seega 25 577,05 eurot (51 154,11:2) ja selle üle poolte vahel vaidlust ei ole. Eelneva alusel tuleb hagejatel kummalegi kostjale maksta hüvitisena 2540,11 eurot (25 577,05/9 - 301,78).
24.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, jagab ühisvara hagiavalduses näidatud viisil ning mõistab hagejatelt solidaarselt kummagi kostja kasuks välja hüvitise 2540,11 eurot.
Menetluskulude jaotus
25.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
26.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
27.Kohus rahuldas hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte endi kanda.