AS Aktiva Portfolio hagi A. K. (K.) vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2172,34 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja AS Aktiva Portfolio (registrikood lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner
16013522),
Kostja A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista A. K.lt AS Aktiva Portfolio kasuks põhivõlgnevus 1812,72 eurot, intress 111,42 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 43,18 eurot ja viivis põhinõudelt (1812,72 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles AS Aktiva Portfolio palub A. K.lt välja mõista sissenõudmiskulud 50 eurot.
4.Jätta menetluskulud A. K. kanda. Välja mõista A. K.lt AS Aktiva Portfolio kasuks menetluskulud 730 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb A. K.l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Lihtsustatud korras menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult
teatavakstegemisest (22.02.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 06.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. K. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja vaidles maksettepanekule vastu. Pärnu Maakohus lõpetas 20.04.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 13.05.2022 hagiavalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (laenuandja) ja kostja 25.06.2019 laenulepingu, mille alusel väljastati kostjale laen summas 2 500 eurot. Kostja pidi laenu tagastamata 72 igakuise osamaksega. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma laenu kasutamise eest intressi 18,90% aastas, lepingu haldustasu 2,50 eurot kuus ja maksete tasumise viivitamise korral viivist määraga 18,90% aastas. Hagi kohaselt on kostja tasunud põhiosa katteks kokku 687,28 eurot. Intressivõlgnevus ja lepingu haldustasu võlgnevus on kostjal alates laenulepingu maksegraafiku 30.osamaksest, s.o alates 20.12.2021 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o kuni 20.03.2022. Kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei tasunud. Laenuandja ja hageja on saatnud kostjale korduvalt maksemeeldetuletuskirju, kuid vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Laenuandja saatis 07.03.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning hoiatati, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb laenuandja lepingu üles. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles laenuandja lepingu üles 28.03.2022. Laenuandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale 30.03.2022 teatisega. Hageja palus välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse summas 1812,72 eurot, intressi summas 111,42 eurot, lepingu haldustasu summas 10 eurot, sissenõudmiskulud summas 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 43,18 eurot perioodi eest 29.03.2022 kuni 13.05.2022 ning viivise alates 14.05.2022 kuni põhinõude summas 1812,72 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja leiab, et tema nõue on põhjendatud ja õigustatud, hagiavalduses on põhjalikult, selgelt ja detailselt selgitatud nõuet ja selle kujunemist. Esialgne võlausaldaja on nõude loovutanud hagejale, loovutamisest on kostjat teavitatud, nõude loovutamine on kehtiv.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märgib, et tal ei ole hagejaga lepingulisi suhteid ning tal ei ole võlgnevust hageja ees.
Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - AS Inbank (laenuandja) ja kostja sõlmisid 25.06.2019 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 2500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama 72 osamaksega hiljemalt 20.06.2025. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma intressi 18,90% aastas laenu kasutamise eest ning lepingu haldustasu 2,50 eurot kuus. Maksete tähtaegselt tasumata jätmise või mittetäieliku tasumise korral kohustub kostja maksma viivist võlgnetavalt summalt 18,90% aastas (dtl 49–55); - laenuandja saatis 07.03.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning hoiatati, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb laenuandja lepingu üles (dtl 56); - laenuandja ütles 28.03.2022 avaldusega laenulepingu üles (dtl 57); - laenuandja teatas 30.03.2022 kostjale, et ta loovutas laenulepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 58).
6.Kostja väited selle kohta, et tal puuduvad lepingulised suhted hagejaga ning ta ei ole hageja suhtes võlgnik, ei välista kohtu hinnangul hagi rahuldamist. Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud laenuandja 30.03.2022 teate kostjale, kus laenuandja on avaldanud, et ta on loovutanud 25.06.2019 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXX tulenevad nõuded kostja vastu AS-ile Aktiva Portfolio, s.o hagejale (dtl 58). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kuna laenuandja on teavitanud kostjat nõude loovutamisest, loetakse, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.
7.25.06.2019 laenulepingu kohaselt väljastati kostjale laen summas 2500 eurot. Hagi kohaselt on kostja tasunud põhiosa katteks kokku 687,28 eurot. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt põhiosa võlgnevuse summas 1 812,72 eurot (2 500 – 687,28). Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1812,72 eurot.
8.Hageja palus kostjalt välja mõista intressi võlgnevuse summas 111,42 eurot. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 18,90% aastas. Hagi kohaselt on kostjal intressivõlgnevus alates
30.osamaksest, s.o alates 20.12.2021 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.03.2022. Intressivõlgnevuse summa on kujunenud järgmiselt: maksegraafikujärgne 20.12.2021 intressi osamakse summas 28,55 + maksegraafikujärgne 20.01.2022 intressi osamakse summas 29,01 eurot + maksegraafikujärgne 20.02.2022 intressi osamakse summas 28,53 eurot + maksegraafikujärgne 20.03.2022 intressi osamakse summas 25,33 eurot. Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1, laenulepingu põhitingimuste ja laenulepingu tingimuste p 5.1 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 111,42 eurot.
9.Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnetava lepingu haldustasu summas 10 eurot. Laenulepingus leppisid pooled kokku lepingu haldustasus 2,5 eurot kuus. Kostjal on haldustasu
võlgnevus alates laenulepingu maksegraafiku 30. osamaksest, s.o alates 20.12.2021 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.03.2022. Lepingu haldustasu võlgnevus on kujunenud järgmiselt: maksegraafikujärgne 20.12.2021 haldustasu osamakse summas 2,50 + maksegraafikujärgne 20.01.2022 haldustasu osamakse summas 2,50 eurot + maksegraafikujärgne 20.02.2022 haldustasu osamakse summas 2,50 eurot + maksegraafikujärgne 20.03.2022 haldustasu osamakse summas 2,50 eurot. Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja lepingu põhitingimuste alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu haldustasu 10 eurot.
10.Hageja palus kostjalt välja mõista viivise põhivõla summalt 1812,72 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 29.03.2022 kuni hagi esitamiseni 13.05.2022 summas 43,18 eurot. Hageja nõuab viivist määraga 18,90% aastas kooskõlas laenulepingu punktiga 2 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 kolmanda lause, laenulepingu põhitingimuste ning laenulepingu tingimuste p 6.1 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 29.03.2022 kuni 13.05.2022 eest summas 43,18 eurot.
11.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 1812,72 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 teine lause ja TsMS § 367.
12.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulu 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel, mis näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on hagis sissenõudmiskulude summa kujunemist selgitanud järgmiselt: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Hageja on välja toonud, et võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja ei ole selgitanud ega esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, mis kuupäeval ja millise sisuga kirjad kostjale on edastatud. Hageja ei ole esitanud ohtegi tõendit ka võlgniku makseviivitusest tingitud muude kulude tekkimise kohta. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud on tõendamata. Kohus jätab hageja nõude sissenõudmiskulude väljamõistmiseks rahuldamata.
13.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 812,72 eurot, intress 111,42 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 43,18 eurot ja viivis põhinõudelt (1812,72 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
14.Kohus rahuldab hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas jääb hagiavaldus rahuldamata väga väikeses osas, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
15.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas menetluses kandnud menetluskulusid kokku summas 850 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskuludeks on nimekirja kohaselt riigilõiv summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning õigusabikulud 480 eurot. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot ning menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi kokku 4 tundi. Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
16.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
17.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesolevas menetluses tasunud riigilõivu kokku summas 350 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 71,27 eurot + Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 278,73 eurot). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2 172,34 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2500 eurot tasuda riigilõivu summas 350 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 350 eurot.
18.Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
19.Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 480 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis, kokku 4 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot, tasuna mõistlik. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, hinnates ja analüüsides käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on põhjendatud hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud mahus 3 tundi, s.o õigusabikulu summas kokku 360 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 3 h alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ning vaidluse keerukust, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid seoses Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisega kokku 2 h. Kohus leiab, et nimetatud aega tuleb asja sisu, mahtu ja keerukust arvestades pidada mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks hagiavalduse koostamiseks. Kohus selgitab, et arvestas seejuures, et hageja on kohtule esitanud 5leheküljelise hagiavalduse, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Arvestades kostja poolt esitatud vastuse ning hageja 19.09.2022 seisukoha sisu ja mahtu, tuleb kohtu hinnangul põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 1h, mis esindajal kulus kostja vastuväidetega tutvumiseks, seisukoha koostamiseks ja kohtusse esitamiseks.
Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulusid summas 360 eurot (3 tundi x 120). Hageja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
20.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 730 eurot (riigilõiv 350 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 360 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista
21.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
23.Kohus selgitas 20.05.2022 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.