lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-15313/14

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 22.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-21-15313/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1570
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Elama Kindlustus AS10089395(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ivika Sillaots

Kohtujurist

Külli Pilv

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2023, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-15313

Tsiviilasi

Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS hagi H.K. vastu põhivõla 15 607,91 eurot, viivise 2514,38 eurot ja edasise viivise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (registrikood 10089395, asukoht Raua tn 35, 10124 Tallinn), hageja lepinguline esindaja Arkadi Ježov (epost [email protected] ); Kostja: H.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx v. xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta läbi vaatamata Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS hagi H.K. vastu võlgnevuse tasumise nõudes ning lõpetada tsiviilasja nr 2-21-15313 menetlus.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
3.Toimetada kohtumäärus kätte hagejale.
4.Hagejal on õigus taotleda hagilt 28.09.2021 ja 29.09.2021 maksetega tasutud riigilõivu summas 750 eurot tagastamist 2 aasta jooksul arvates aasta lõpust, mil lõiv tasuti so kuni 31.12.2023. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja menetluses on Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS hagi H.K. (ik xxxxxxxxxxx) vastu põhivõla 15 607,91 eurot, viivise 2514,38 eurot ja edasise viivise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-21-15313).
2.Hagiavalduses on märgitud kostja H.K. elukohaks Xxxxxxxxxxx, mis oli alates augustist 2012 kuni 30.04.2022 ka kostja registreeritud elukohaks. Tartu Maakohtu Xxxxxxxxxxx kohtumaja edastas hagi 04.10.2021 menetlemiseks Pärnu Maakohtule, kuna kostja kinnitas muus kohtuasjas

Tsiviilasi nr 2-21-15313 juulis 2020, et ei ela Xxxxxxxxxxx vallas ja et tema kehtiv aadress on Xxxxxxxxxxx – sellele aadressile kohtukordnikuga kättetoimetamine veebruaris 2022 ebaõnnestus, kuna kostja ei ela antud aadressil. Alates 01.05.2022 on kostja H.K registreeritud elukoht rahvastikuregistris: Xxxxxxxxxxx. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte Xxxxxxxxxxx kohtu (Xxxxxxxxxxx) kaudu 10.11.2022 aadressil Xxxxxxxxxxx. Vastamise tähtaeg saabus 09.12.2022, kostja ei ole tänaseni hagile vastanud.

3.04.01.2023 kirjaga kohus selgitas hagejale menetluslikke asjaolusid ning andis hagejale tähtaja täiendavalt põhjendada, kas ja mis alusel hagi allub Eesti kohtule ja Pärnu Maakohtule või millisele kohtule hageja valikul. Kohus hoiatas, et võib jätta hagi läbi vaatamata, kui asi Eesti kohtule ei allu. Hageja palus 23.01.2023 taotluses asjaolude selgitamiseks ja võimaliku kompromissi sõlmimiseks kohtule vastamise tähtaega pikendada. Kohus 27.01.2023 kirjaga rahuldas hageja taotluse ja pikendas menetlustoimingu tähtaega kuni 20.02.2023.a. Tänaseks on tähtaeg möödunud, kuid hageja kohtule midagi vastanud ei ole. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendus
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Maakohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Nimetatud säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui selguvad uued asjaolud.
4.Üldine kohtualluvus. Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 1 ja 2).
4.1.TsMS § 70 lg 4 p 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil – ja kaubandusasjades – Brüssel I uuesti sõnastatud). Euroopa Parlamendi ja nõukogu (edaspidi EL) määruse nr 1215/2012 artikkel 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse sõltumata tema kodakondsusest. Sama määruse artikkel 5 lg 1 lubab isikute vastu, kelle elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teise liikmeriigi kohtusse üksnes määruse peatüki 2-7. jaos sätestatud korras. Seega üldise alluvuse järgi allub hagi kostja vastu Xxxxxxxxxxx kohtule. Erandlikku kohtualluvust määruse (EL) nr 1215/2012 artikkel 24 tähenduses asjas ei nähtu (kinnisasjaõigus, ühinguõigus, registriasjad, kaubamärgiõigus jne).
5.Valikuline kohtualluvus. Hageja tagasinõudeõigus kostja vastu Liikluskindlustuse seaduse § 53 lg 1 p 2 järgi tuleneb õigusvastasest liikluskahju tekitamisest – poolte vahel puudub kindlustuslepingust tulenev õigussuhe, mistõttu ei kohaldu (EL) nr 1215/2012 määruse 3. jagu art. 10 – 16 (kindlustusasjade kohtualluvus). (EL) nr 1215/2012 määruse 2. jaos sätestatud valikulise kohtualluvuse reeglite järgi, art 7 p 2 kohaselt isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises riigis lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud. Hagi asjaolude järgi toimus kahju põhjustanud liiklusõnnetus 15.01.2019.a Xxxxxxxxxxxs. Seega ka valikulise kohtualluvuse järgi tuleks hagi esitada Xxxxxxxxxxx kohtule.

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-21-15313

6.Kokkuleppest tulenev kohtualluvus. (EL) nr 1215/2012 määruse 7. jaos (kokkuleppest tulenev kohtualluvus) artikkel 25 p 1 järgi, kui pooled olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenevate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus v. kohtud, on see kohus v. kohtud pädevad, v.a. juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Seega, kui hageja pöördub kokkuleppe alusel Eesti kohtusse, tuleb kontrollida, kas kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust Eesti õiguse kohaselt vastavalt TsMS asjaomastele sätetele. TsMS § 104 lg 1 lubab sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe, kui vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kui vaidluse pooleks on füüsiline isik ehk VÕS § 1 lg 5 tähenduses tarbija, siis TsMS § 104 lg 3 loetletud alustel kehtib kohtualluvuse kokkulepe erandlikult ka juhul, kui: 1) selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist; 2) kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Antud juhul on pooled on 20.09.2019 sõlminud küll kohtuvälise kokkuleppe, mille punktis 6 pooled on kokku leppinud, et kokkuleppe rikkumise korral Võlgniku poolt on Võlausaldajal õigus esitada Võlgniku vastu nõue Eesti kohtusse. Kuid nimetatud kokkulepe on sõlmitud enne vaidluse tekkimist ja hageja kohtusse pöördumist 2021.a, selles ei ole märgitud kostja elukohta kokkuleppe sõlmimise ajal 2019.a ning samuti ei ole kohtualluvus lepitud kokku eraldi juhuks, kus kostja muudaks peale kokkuleppe sõlmimist oma elukohta v. kui tema elukoht ei ole teada. Seega kohtu hinnangul antud juhul on 2019.a kohtuvälises kokkuleppes kokkulepitud kohtualluvus TsMS § 104 ja § 106 koostoimes tühine (vt ka nt Riigikohtu 11.06.2014 lahendi nr 3-2-1-40-14 punkt 12).
7.Kohtualluvus kostja nõustumisel. Eesti kohtule alluks asi ka juhul, kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle (Brüssel I määruse uuesti sõnastatud art 26 lg 1 ja TsMS § 105). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 p-s 11 leidnud, et kui tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Riigikohus on eelnimetatud lahendis märkinud, et asja on võimalik siiski menetleda, kui kostja annab selleks oma selgesõnalise või vaikiva nõustumise: kostja annab teada, et on asja menetlemisega nõus või ilmub kohtuistungile. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte. Kostja ei ole kohtule midagi vastanud. (EL) nr 1215/2012 määruse art 28 kohaselt, kui kostja ei ilmu teise liikmesriigi kohtusse (ei vasta) deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole pädev asja lahendama. Seega saab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda v. jätta hagi läbi vaatamata, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Kohus selgitab siinkohal, et ebaõige kohtualluvusega lahendatud asjas võib olla takistatud Brüssel I sertifikaadi väljastamine ning lahendi tunnustamine ja täitmine kostja asukohariigis.
8.Kostja rahvastikuregistrisse kantud elukohtade andmeid on kontrollinud nii Xxxxxxxxxxx kohus kui ka Pärnu Maakohus. Alates 01.05.2022 ning ka menetlusdokumentide kätte toimetamise ajal novembris 2022 on kostja kehtiv elukoht Xxxxxxxxxxxs. Kohtu hinnangul on kostja elukoht Xxxxxxxxxxx Vabariigis ning asi allub Xxxxxxxxxxx kohtule. Eeltoodud asjaoludel, tuginedes TsMS § 423 lg 1 p 13 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna Eesti kohus ei ole pädev hagi läbi vaatamata.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-21-15313

9.Menetluskulud. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul puuduvad alused TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud erandite kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja Aktsiaseltsi Inges Kindlustus kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista, ei ole asjas tekkinud. Hageja kanda jäävateks kuludeks on tema enda võimalikud kulud, mistõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ja hagejalt kulusid välja ei mõista.
10.Kohtutoimiku andmetel hageja 28.09.2021 ja 29.09.2021 maksetega (vastavalt 700 eurot + 50 eurot) tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 750 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Seega Aktsiaseltsil Inges Kindlustus tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule nõuetekohane avaldus hiljemalt 31.12.2023.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja