Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2025, Tallinn Tsiviilasja number
2-25-13434
Tsiviilasi
M A maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, istungimenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik M A (isikukood xxx), elukoht xxx; lepinguline esindaja T R, e-post xxx Pankrotihaldur Ly Müürsoo, e-post xxx
RESOLUTSIOON
1.Jätta M A võlgade ümberkujundamise menetlus algatamata.
2.Kuulutada välja M A (isikukood xxx) pankrot 20.11.2025 kell 11.00.
3.Nimetada M A pankrotihalduriks Ly Müürsoo (Osaühing Sentire MK; VäikeAmeerika 8-203, 10129 Tallinn; xxx; telefon xxx).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 16.12.2025 kell 10.00. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 1008 ja virtuaalruum). Kohus edastab virtuaalkoosoleku lingi pankrotihaldurile. Huvitatud isikud saavad lingi pankrotihaldurilt.
5.Kohustada võlgnikku M A andma võlgniku vanne 16.12.2025 võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
7.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
8.Võlgnikule võlgnetavate pankrotihaldur.
kohustuste
täitmist
võib
vastu
võtta
üksnes
9.Algatada M A kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab
usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
10.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
13.Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasuks 2157,60 eurot (käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult M Alt usaldusisiku Ly Müürsoo kasuks.
14.Hüvitada usaldusisikule Ly Müürsoo kindlaksmääratud usaldusisiku tasust 982,08 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Osaühing Sentire MK arvelduskontole xxx. Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.M A esitas 18.08.2025 kohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.
2.Kohus võttis 28.08.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Ly Müürsoo.
3.Usaldusisik Ly Müürsoo esitas 26.09.2025 kohtule aruande ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Aruande kohaselt võlgnikul realiseeritav vara puudub. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1216 eurot. Arvelduskontode jääk on 4,16 eurot. Igakuised kulutused on kokku 1160 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 24 330,14 eurot. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisik aruande koostamise ajaks tuvastanud ei ole. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja nõuete tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda ja kohustusi täita. Seega on usaldusisiku hinnangul võlgade ümberkujundamise menetlusele alternatiivne pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega võlgnikule sobivam variant. Pankrotimenetlus oleks võlgnikule ajaliselt ja finantsiliselt vähem koormav, kuna kohustustest vabastamise menetlus kestab potentsiaalselt vähem aega, sellega lõppeks intresside ja viiviste arvestus, põhirõhk oleks võlgniku mõistliku tulutoova tegevusega tegelemisel ning oleks võimalus usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest. Võlgade ümberkujundamise menetluse katkemisel taastuksid võlausaldajate õigused viivisele ja intressidele tagasiulatuvalt.
4.Kohus kuulas võlgniku ära 12.11.2025 istungil. Võlgnik teatas istungil, et poeg aitaks tal tasuda kuumakseid, kuid poja sissetulek on kõikuv. Usaldusisik on tuvastanud, et kõik peale Maksu- ja Tolliameti nõude on täitemenetluses, mis viitab võlgniku püsivale maksejõuetusele. Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus määras võlgnikule tähtaja seisukoha esitamiseks.
5.13.11.2025 esitas võlgnik kohtule tahteavalduse, mille kohaselt taotleb võlgnik pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 2
6.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata. FIMS § 19 järgi on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine võimalik juhul, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel posivalt maksejõuetu. Kohtule esitatud aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuivõrd täidetud ei ole FIMS § 19 lg-s 1 sätestatud eeldus, jätab kohus võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata. Pankroti väljakuulutamine
7.Võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
8.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
9.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
10.Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on 24 330,14 euro ulatuses. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1216 eurot.
11.Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Usaldusisik Ly Müürsoo andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ly Müürsoo (PankrS § 31 lg 6).
12.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
13.Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
14.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.
15.FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
16.Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
17.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku 3
kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
18.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva pankrotimenetluse lõppemisel.
19.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
20.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1). Menetluskulud
21.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
22.Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
23.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
24.Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1740 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 145 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult kõrge. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1740 eurot (12 tundi × 145 eurot), koos käibemaksuga 2157,60 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
25.FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
26.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 12 tunni eest summas 792 eurot (alustatud 4
pooltunde 24 × 33), s.o koos käibemaksuga 982,08 eurot.
27.Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et osa sellest (982,08 eurot) hüvitatakse usaldusisikule riigi vahenditest. Kohtu selgitused võlgnikule
28.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
29.Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1–2):
tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;
viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
mitte varjama saadud tulusid ning vara;
andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
30.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3–7). (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.