Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.02.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-19319
Tsiviilasi
V. R. hagi NUNNE 18 OÜ vastu töötasu bruto 3479,74 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3535,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V. R. (isikukood XXX), elukoht XXX; e-post XXX Kostja (tööandja): NUNNE 18 OÜ (registrikood 16009138), asukoht Nunne tn 18, 10133 Tallinn Kostja seaduslik esindaja: T. K. (isikukood XXX), e-post XXX
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt NUNNE 18 OÜ-lt hageja V. R. kasuks välja töötasu kokku 3479,74 eurot (brutosummas) ja viivis kokku 52,95 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue viivise summas 7,43 euro väljamõistmiseks.
4.Jätta poolte menetluskulud kostja NUNNE 18 OÜ kanda.
5.Jätta hüvitatavate menetluskulude suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.02.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Kohus võttis 05.04.2022 määrusega menetlusse V. R. hagi NUNNE 18 OÜ vastu töötasu bruto 3479,74 euro, puhkusehüvitise bruto 700,84 euro, sissenõutavaks muutunud viivise bruto 63,75 euro ja parkimistasu 40 euro nõudes (tl 30).
2.Eelnevalt olid pooled läbinud menetluse töövaidluskomisjonis (töövaidlusasi nr 41/1434/21). Töövaidluskomisjon rahuldas 24.09.2021 otsusega hageja avalduse osaliselt ning mõistis välja NUNNE 18 OÜ-lt V. R. kasuks välja töötasu töölepingu seaduse (TLS) § 35 alusel summas 2414,89 eurot, perioodil 01.07.2021 kuni 01.08.2021 teenitud töötasu summas 1064,85 eurot ja viivise summas 59,44 eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata V. R. nõuded puhkusetasu ja parkimistasu väljamõistmiseks (tl 8-11).
3.Kohus lõpetas 11.01.2023 määrusega menetluse V. R. nõuetes NUNNE 18 OÜ vastu puhkusehüvitise 700,84 euro väljamõistmiseks ja parkimistasu 40 euro väljamõistmiseks (tl 33).
4.Seega lähtub kohus otsuse tegemisel hageja nõudest mõista kostjalt välja töötasu perioodil 01.03.-09.05.2021 summas 2414,89 eurot ja viivis 55,92 eurot ning töötasu perioodil 01.07-01.08.2021 summas 1064,85 eurot ja sellelt arvestatud viivis.
5.Kohus määras 11.01.2023 kohtumäärusega lahendada asi kirjalikus menetluses, samuti täites selgitamiskohustust (tl 34-36).
HAGEJA NÕUE
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.01.2021 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle. Kokkulepitud töötasu oli 7 eurot tunnis (netosummas). Igakuised töötunnid teatas hageja kostjale mobiilirakenduse WhatsApp vestluse kaudu. Töötasu maksmine toimus eri viisidel: kostja pangakontolt, I. H. isiklikult pangakontolt ja sularahas. Covid-19ga seotud olukorra tõttu oli N. Õ. perioodil 01.03.2021 kuni 09.05.2021 suletud, kuid kostja sel perioodil hagejale keskmist töötasu ei maksnud. Töötaja esitas 01.07.2021 lahkumisavalduse, milles märkis viimaseks tööpäevaks 31.07.2021. Tegelikkuses oli viimane tööpäev 01.08.2021. 01.08.2021 oli tööandjal kohustus maksta välja töötasu 01.07.2021 kuni 01.08.2021 perioodi eest (töötunde 198,75). Kostja maksis lõpparvest 09.08.2021 välja üksnes väikese osa, s.o 553 eurot.
7.Hageja nõuab kostjalt perioodi 01.03.2021 kuni 09.05.2021 eest keskmist töötasu summas 2414,89 eurot (bruto) ja selle pealt kogunenud viivist 55,92 eurot (bruto). Lisaks taotleb hageja kostjalt perioodi 01.07.2021 kuni 01.08.2021 eest töötasu summas 1064,85 eurot (bruto) (tl 18-21).
KOSTJA VASTUS
8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Perioodil 01.03.2021 kuni 09.05.2021 oli hageja kokkuleppel kostjaga palgata puhkusel, sest Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt oli NUNNE 18 OÜ opereeritav N. Õ. suletud. Alusetu on ka hageja lõpparve nõue. Tema lõpparve arvestamise aluseks on talle makstud palk veebr-juuli 2021, mille on NUNNE 18 OÜ kandnud tema pangakontole. Augusti palga
arvestamise aluseks oli V. R. poolt tehtud töötunnid 48,25 tundi, mille eest arvestati töötasu 406 eurot. Lisandus saamata jäänud puhkuse tasu 182 eurot. Peale maksude mahaarvamist kanti V. R.le kontole lõpparve summa 553 eurot, mida kinnitab ka V. R. ise. Summad, mis on kantud hagejale R.H. kontolt, on laen hagejale (tl 1-2, 40-41).
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10.Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahel oli 18.01.2021 sõlmitud tööleping (TVK tl 4-6), mille alusel hageja asus kostja juures tööle koka ametikohal. Töötasu oli lepingu p 10.1 alusel 8,41 eurot tunnis (brutosummas), mis tuli tasuda üks kord kuus töötasu arvestusele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Pooltevaheline tööleping on lõppenud.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas perioodil 01.03–09.05.2021 oli pooltel kokkulepe palgata puhkusele jäämise kohta või oli kostjal kohustus maksta hagejale perioodi eest keskmist töötasu TLS § 35 alusel. Pooled vaidlevad ka selle üle, kui palju tegi hageja töötunde perioodil 01.07–01.08.2021 ning sellest tulenevalt töötasu suuruse üle.
12.Pooltevahelise töölepingu p 12.1 kohaselt kohustus tööandja kindlustama töötajat lepingus ettenähtud tööga ja maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Hageja esitatud tõenditest (WhatsAppi vestlused; TVK tl 7, 8 13, 15) nähtuvalt oli poolte vahel praktika, mille kohaselt töötaja andis tööandjale mobiilirakenduse WhatsAppi vestluses teada tehtud töötundide arvu ning tööandja maksis selle alusel tasu. Hageja on esitanud perioodi 01.07– 01.08.2021 kohta omapoolse töötundide arvestuse WhatsAppi rakenduse kaudu: 01.08.2021 vestluses märgitu kohaselt tegi hageja viidatud perioodil tööd 198,75 tundi ning Indrek Heina, kes korraldas kostja nimel suhtlust töötajatega, on selle heaks kiitnud (TVK tl 15).
13.TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustus tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg ning pidada tööaja arvestust. See tähendab, et vaidluse korral on tööandjal kohustus tõendada töötaja tööl (mitte) oldud aega ning töö- ja puhkeaja reeglite järgimist. Kostja on küll märkinud, et on lõpparve tasumisel arvestanud augustikuu palgaks 48,25 h, kuid pole selgitanud ega tõendanud töötasu arvestamise alust. Pooltevahelise praktika järgi oli tööaja arvestuse kohustuse pandud töötajale, kes pidi teatama oma igakuise töötundide arvu ning tööandja võttis selle alusel töötasu maksmisel. Kuna hageja on oma väidet töötundide arvu kohta põhistanud ja tõendanud, ning kostja vastuväide on jäänud paljasõnaliseks, loeb kohus tõendatuks, et perioodil 01.07–01.08.2021 töötas hageja 198,75 tundi. Arvestades poolte kokkulepitud töötasu 8,41 eurot/h, oli töötasu suurus nimetatud perioodil 1671,49 eurot (1391,25 eurot netosummas). Hageja on nõudest maha arvestanud 09.08.2021 lõpparvena talle laekunud 553 eurot (netosummas). Seega on hageja töötasu nõue 838,25 eurot (netosummas) ehk 1064,85 eurot brutosummas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodil 01.07–01.08.2021 tehtud töö eest töötasu 1064,85 eurot.
14.Pooled ei vaidle selles, et perioodil 01.03.2021–09.05.2021 kostja hageja juures tööd ei teinud. Kostja väitel oli poolte vahel kokkulepe selleks perioodiks palgata puhkusele jäämise kohta. Kohus on seisukohal, et kostjal oli TLS § 28 lg 2 p-st 4 tulenevalt tõendada ka poolte väidetavat kokkulepet palgata puhkusele jäämise kohta perioodil 01.03.2021 kuni 09.05.2021. Kostja pole väidetava poolte kokkuleppe kinnituseks esitanud ühtegi tõendit, sh hageja avaldust puhkusele jäämise kohta või kostja kui tööandja koostatud dokumenti puhkuse vormistamise kohta. Kostja pole ka täpsemalt selgitanud, millist Vabariigi Valitsuse otsust ta õllekoja sulgemise alusena silmas peab, seega pole kohtule arusaadavad ka õllekoja sulgemise täpsemad asjaolud. Hageja on seevastu esitanud
tõendina Indrek Heina kinnituse, mille kohaselt polnud poolte vahel sõlmitud suulist kokkulepet hageja palgata puhkusele jäämise kohta (tl 25). Kuna palgata puhkusele jäämise kokkulepe pole kohtu hinnangul tõendatud, jätab kohus kostja vastuväite tähelepanuta.
15.TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kuna kostja pole tõendanud pooltevahelist kokkulepet palgata puhkusele jäämise kohta, tuleb kohtul asuda seisukohale, et kostjal oli kohustus maksta hagejale perioodi 01.03.2021–09.05.2021 eest keskmist töötasu.
16.Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 1 sätestab, et keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Määruse § 2 lg 2 sätestab, et keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Määruse § 2 lg 3 sätestab, et kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga.
17.Hageja arvutuste järgi oli enne 01.03.2021, s.o perioodil 18.01.2021 – 28.02.2021 kostja keskmine tööpäevatasu netosummas 49 eurot (1421 eurot / 29 päeva). Hageja arvutusi kinnitavad tema poolt hagejale teatatud töötundide arvud: jaanuari töötunnid 69,5 h ja veebruari töötunnid 133,5 h (TVK tl 8, 9), mille eest oli tööandja kohustatud tasuma lepingus kokkulepitud töötasu 8,41 eurot tunnis (brutosummas). Kuna kalendaarsete tööpäevade arv ajavahemikul 01.03–09.05.2021 oli 49 (märtsis 23, aprillis 21, mais 5), on keskmine töötasu sel ajavahemikul 2401 eurot (49 x 49 eurot). Kuna hagejale laekus selle ajavahemiku eest töötasu 500 eurot (netosummas), on hageja nõue kostja vastu 1901 eurot netosummas ehk 2414,89 eurot brutosummas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2414,89 eurot.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
19.Hageja arvestab viivist perioodil märts kuni mai 2021 saamata töötasult (brutosummas) alates töötasu sissenõutavaks muutumisele järgnevast kalendripäevast kuni töövaidluskomisjoni avalduse esitamiseni ehk 20.08.2021 (k.a). Kohus võtab viivise arvutamisel aluseks mitte bruto-, vaid netotöötasu, sest viivise näol pole tegemist töötasuga, millelt tuleks tööandjal tasuda tööjõumaksud, vaid see on eraldiseisev võlaõiguslik nõue kohustuse täitmisega viivitamise puhul.
20.Hageja arvestuse kohaselt (mis lähtub otsuse p-s 15 kinnitatud tööpäevatasust ja kalendaarsete tööpäevade arvust; TVK tl 29) oli 2021. aasta märtsikuu keskmine töötasu 1127 eurot (netosummas). Märtsikuu töötasu tasumise tähtaeg oli 09.04.2021 (arvestades, et 10.04.2021 oli laupäev). Perioodil 10.04–20.08.2021 tekkis viivis summas 32,85 eurot (päevi perioodis 133, viivisemäär 8% aastas). 2021. aasta aprillikuu eest saamatajäänud töötasu oli 529 eurot (netosummas), mille tasumise tähtaeg oli 10.05.2021. Perioodil 11.05.2021 – 20.08.2021 tekkis viivis summas 11,83 eurot (päevi perioodis 102, viivisemäär 8% aastas). Keskmine töötasu perioodil 01.05. –09.05.2021 oli 245 eurot (netosummas), mille tasumise tähtaeg oli 10.06.2021. Perioodil 11.06.2021 kuni
20.08.2022 tekkis viivis summas 3,81 eurot (viivitatud päevi 71, viivisemäär 8%). Seega on perioodil märts kuni mai sissenõutavaks muutunud netotöötasult arvestatud viivis 48,49 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kuna hageja esitas nõude viivise 55,92 euro väljamõistmiseks, jätab kohus viivisenõude rahuldamata 7,43 euro osas.
21.Hageja taotleb viivist ka perioodil 01.07.2021–01.08.2021 tasumata töötasu eest. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja võlgneb hagejale nimetatud perioodi eest töötasu summas 1064,85 eurot brutosummas (838,25 eurot netosummas). TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kohus tuvastab, et hageja viimane tööpäev kostja juures oli 01.08.2021, tuginedes hageja esitatud andmetele WhatsAppi vestluses. Ka kostja pole väitnud, et tööleping oleks poolte vahel pärast seda kuupäeva edasi kestnud. Kostja on tasunud hagejale 09.08.2021 lõpparve summas 553 eurot, mille selgitusse oli lisatud märge „Nunne 18 OÜ lõpparve 2021 juuli seisuga“ (TVK tl 16). Kuna kohtu hinnangul on piisavalt tõendatud ka hageja töötamine kostja juures 01.08.2022, lähtub kohus eeldusest, et poolte vahel lõppes töösuhe alates 02.08.2021 ning tasunõue perioodil 01.07.2021–01.08.2021 tehtud töö eest muutus sissenõutavaks alates 02.08.2021. Perioodil 02.08.2021 kuni 09.08.2021 (kuni osalise tasumiseni summas 553 eurot) oli võlgnetav lõpparve netosummas 1391,25 eurot ning perioodil 10.08.2021–20.08.2022 oli võlgnetav netosumma 838,25 eurot. Seadusjärgses määras (8%) viivis on nimetatud perioodide eest arvestatuna summas 2,44 + 2,02 = 4,46 eurot.
22.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi järgmistes nõuetes: töötasunõue perioodi 01.03.202109.05.2021 kohta brutosummas 2414,89 eurot ja sellelt arvestatud viivis 48,49 eurot; töötasunõue perioodi 01.07.2021 – 01.08.2021 kohta brutosummas 1064,85 eurot ja sellelt arvestatud viivis 4,46 eurot. Rahuldamata jääb hageja nõue viivise väljamõistmiseks summas 7,43 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
24.Kuna käesoleval juhul rahuldab kohus hagi valdavas ulatuses (rahuldamata jääb see üksnes 0,2% ulatuses) ning kostja ei nõustunud kohtu poolt 11.01.2023 pakutud kompromissiga, peab kohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
25.Kuna hageja pole ei töövaidluskomisjonis ega kohtumenetluses osalenud esindaja kaudu ning hageja pole menetluses tasunud riigilõivu, jätab kohus hüvitatavate menetluskulude suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata.