Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 31.01.2018 määrusega on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud võlgnik. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. 29.01.2019 saabunud aruande kohaselt on tööd otsinud, aga elukoha lähikonnas seda pole ja kaugemal pole võimalik käia; vara puudub, elab üüripinnal. 12.02.2020 on aruande esitamist meelde tuletatud. 25.02.2020 esitatud aruande kohaselt jätkuvalt tööd pole leidnud. 02.02.2021 on meelde tuletatud aruande esitamist. 11.02.2021 esitatud aruandes on märgitud töövõimetuspensioni saamine, numbriliselt kuude lõikes, millest 50 eurot kulub vallale elamispinna eest maksmiseks. Eesti Töötukassa teatas, et 15.02.2022 otsusega nr xxxx „Töövõime hindamine” hinnati U.S. (isikukood xxxx) töövõimet ning tuvastati puuduv töövõime perioodiks xxxx. Töötukassa poolt igakuiselt tehtud ülekannete suurused on jälgitavad võlgniku pangakonto väljavõtetelt. Võlgniku viimase aruande ja suuliselt 15.02.2023 istungil antud selgituse kohaselt on tal tervis jätkuvalt problemaatiline. Tema teada on tal puuduv töövõime kuni aastani xxxx. Selgitab, et tema elukohas on pooled inimesed töötud ja seal, kus võibolla oleks mingi traktoristikoht saadagi, ei pakuta jälle elamispinda. Oma sissetulekuks olevast pensionist ja toetusest ei ole ta saanud ühelegi võlausaldajale maskeid teha. Juurde on tekkinud üürivõlg. Võlausaldajate seisukohad ** IPF Digital AS nõude 494,40 katteks ei ole laekumisi toimunud ja võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. ** Telia Eesti AS jätab U.S.i kohutustest vabastamise menetluses otsuse kohtu otsustada. Võlgnevus Telia Eesti AS-le seisuga 16.12.2022 on 1958,69 eurot. ** Aktiva Finants OÜ, kes on nõude omandanud BIGBANK AS-lt, OÜlt Inkassokeskus ja OÜlt BB Finance, palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole 5 aasta jooksul midagi tasunud. Võlausaldajad** Placet Group OÜ

** AB Kreditex AS ei ole seisukohta esitanud. Kõigi võlausaldajate nõuete suuruse jäägid on samasugused nagu need on kajastatud maakohtu 31.01.2018 määruses. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et mõningane ebakorrapärasus aruannnete esitamisel on hinnatav pigem sotsiaalseks abituseks ja mitte süüliseks tegevuseks võlausaldajate huvide kahjustamisena ning ei ole käesoleval juhul aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kuna võlgnik ei ole ühelegi võlausaldajale mitte mingis suuruses makseid teinud, siis kohustuste arvulised väärtused, millest kohus teda käesolevaga vabastab, on kajastatud maakohtu 31.01.2018 määruses kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. Võlgnik on kogu perioodi jooksul olnud täielikult puuduva töövõimega ning riigi poolt sel alusel makstavad toetused- võlgniku ainsad sissetulekud- on olnud suuruses, millelt võlausaldajate kasuks kinnipidamisi TMS § 132 nõudeid arvestades teostada pole saanud. Seetõttu ei saa lugeda võlgnikku süüliselt oma kohustusi rikkunuks. Puuduv või osaline töövõime piirab pankrotiseaduse tähenduses tulutoovama sissetulekuga töökoha leidmist.

Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 9 kohaselt juhul kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Ehkki käesolevas menetluses kohaldab kohus varasema pankrotiseaduse redaktsiooni, mis määratleb kohustustest vabastamise menetluse (KVM) tavapikkusena 5 aastat ja võimaldab seda pikendada veel 2 aastat, on täna kehtivas seaduses indikatsiooniks siiski KVM perioodi lühendatud 3+1 aastale selleks, et võlgnikud intensiivsemalt lühema perioodi kestel näitaksid, kas neil üldse on huvi oma võlgadega tegeleda. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei täitnud varasem 5+2 aastat loodetud eesmärki. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks pikendada menetlust veel 2 aasta võrra. Lisaks ei annaks see oluliselt rohkem võlausaldajatele lootust saada nõuete täitmist, sest võlgniku puuduv töövõime on määratud kuni aastani 2027, ehk TMS § 132 tähenduses ei teki sellist reaalset võimalust, et sissetulek suureneks massiivselt. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.