Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et kostja kasutusse antud hagejale kuuluvale sõiduautole xxxx registreerimismärgiga xxxx on tekitatud kahju ning tehtud trahve kiiruse ületamise ja parkimise eest. Kostja pole kahju ega trahve hüvitanud. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostja ei ilmunud 14.02.2023 toimunud kohtuistungile ning hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Seega on kohtul õigus teha TsMS § 410 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 350 eurot ja esindajakulu 660 eurot. Kostja ei nõustu tehtud kulutustega. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 65 eurot 10.10.2022 ja 285 eurot 17.11.2022) Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kokku kandnud kulusid summas 660 eurot 5 tunni ja 30 minuti eest tunnihinnaga 120 eurot järgnevalt: 1) kiirmenetluses esindamine 60 eurot; 2) asjaolude analüüs, konsultatsioon, hagi koostamine 360 eurot; 3) ettevalmistus ja 14.02.2023 kohtuistungil esindamine 240 eurot. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega ei ole põhjendatud hageja märgitud kulu 60 eurot maksekäsu kiirmenetluses. Kohus mh märgib, et eelviidatud kulu 20 eurot mõistetakse välja, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis kohus maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu kostjalt välja ei mõista. Samuti ei pea kohus põhjendatud menetluskuluks 2 tundi ettevalmistuseks ja 14.02.2023 esinduseks kohtuistungil. Kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks peetud 1 tundi ja 14.02.2023 kohtuistung kestis 7 minutit, seega on põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 1 tund ja 7 minutit. Kohus vähendab antud ajakulu 53 minuti võrra. Ülejäänud toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud

põhjendatud ja vajalikud kokku 4 tunni ja 7 minuti ulatuses. Hageja esindaja ühe töötunni hind on 120 eurot. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, saab põhjendatud tunnihinnaks pidada 120 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 494 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 844 eurot (riigilõiv ja esindajakulu), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.