lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-18038/4

Muud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 20.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-18038/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2019
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 127 lg 1, 2, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 3, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaVÕS § 1044 lg 1, 3Muul alusel esitatavad nõudedVÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamineKOS § 11 lg 3

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2023, Jõhvi kohtumaja

Kohtuasja number

2-22-18038

Kohtuasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus O. U. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834), lepinguline esindaja: A. L. (e-post: XXX)

esindajad

Puudutatud isik (võlgnik): O. U. (isikukood XXX, elukoht: XXX) 20. veebruar 2023 / kirjalik menetlus

Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

1.Avaldus rahuldada
2.Välja mõista puudutatud isikult O. U.lt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ kasuks võlgnevus summas 3310,13 eurot (kolm tuhat kolmsada kümme eurot ja 13 senti), s.h põhinõue 3300 eurot ja viivis 10,13 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis põhinõudelt (3300 eurolt) alates 01.12.2022 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 410 (nelisada kümme) eurot, (so riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 360 eurot).

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
KrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustused
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 463 lg 2Kohtumäärus
TsMS § 613Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 171 lg 1Võlgniku vastuväited uue võlausaldaja nõudele ja tasaarvestus loovutatud nõudega
VÕS § 173 lg 2Nõude üleminek seaduse alusel
VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
5.Välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis menetluskuludelt (410 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtusse saabus 30.11.2022 AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus O. U. vastu võlgnevuse nõudes. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 4497391166. Kindlustusvõtjaks on N. P.. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. 16.09.2022 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 14.09.2022 korteris XXX veekahju. Kahjuteate kohaselt tuli laest vesi vannituppa ja koridori. Rikutud on koridori lagi ja põrand, vannitoa lagi. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. OÜ X akti kohaselt sai veekahju alguse korterist nr X. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr X üle 04.10.2022 ning koostas ülevaatuse akti ja kahjustada saanud korteri skeemi. Ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr 8 saanud kahjustada esiku lagi, sein, põrand ja elektrisüsteem; vannitoa uks, lagi, sein ja põrand. Avaldusele on lisatud fotod korteri nr X nähtavatest veekahjustustest. Kuna kindlustusvõtja soovis rahalist kindlustushüvitist, siis pidasid avaldaja ja kindlustusvõtja kahju hüvitamise osas läbirääkimisi. Avaldaja ja kindlustusvõtja leppisid kokku, et avaldaja hüvitab kahju summas 3300 eurot N. P. arvelduskontole. Avaldaja hüvitas kahju summas 3300 eurot. Kui kindlustusvõtja soovib hüvitist sularahas, siis kindlustusandja vähendab hüvitist 30% ning omavastutus 200 eurot jääb kindlustusvõtja kanda. 4987,56*0,7200=3291,29. Puudutatud isik O. U. on korteriomandi xxx(registriosa nr xxx) omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 01.11.2022 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 15.11.2022. Puudutatud isik avaldajale kahju ei hüvitanud. Avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 3300 eurot (põhinõue) ja viiviste nõue.

MENETLUSE KÄIK

2.Viru Maakohus võttis 12.12.2022 määrusega avalduse menetlusse ja andis puudutatud isikule kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva alates määruse kättesaamisest. Puudutatud isikule on kohtudokumendid 21.12.2022 isiklikult kättetoimetatud, kuid puudutatud isik kohtu poolt määratud tähtajaks vastust avaldusele ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja tsiviilasja on võimalik lahendada ka ilma puudutatud isiku seisukohata.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7).

5.Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (vt TsMS § 436 lg 7). Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 463 lg 2).
6.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti. Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustanud korteriomandi aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 4497391166. Kindlustusvõtjaks on N. P... Avaldusele lisatud tõendite kohaselt on avaldaja tõendanud korterile nr 8 kahju tekkimise ning et veekahju on alguse saanud puudutatud isikule kuuluvast korterist nr 12.
7.Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Kuivõrd kahjujuhtum toimus 14.09.2022, kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS). KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
8.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.
9.Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (antud juhul avaldajal) olla puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: − teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); − teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); − kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); − kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); − rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
10.Kohtu hinnangul on eelnimetatud eeldused täidetud. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks või et kahju põhjuseks oli muu asjaolu, kui puudutatud isiku poolt oma korteriomandi korrasoleku kohustuse rikkumine (VÕS § 103 lg 1).
11.Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 3300 eurot, kuivõrd kahjuhüvitamise nõude eeldused on täidetud ja nõue on põhjendatud.
12.Avaldaja saatis 01.11.2022 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 15.11.2022. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 16.11.2022. Viivised avalduse esitamise seisuga (periood 16.11.2022 – 30.11.2022) on 10,13 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab viivise nõuet põhjendatuks. Kohus mõistab puudutatud isikult välja viivise perioodi periood 16.11.2022 – 30.11.2022 eest summas 10,13 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.12.2022 kuni põhinõude 3300 euro tasumiseni. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

15.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
16.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu summas 360 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Õigusabi on osutatud 3 tundi, tunnitasu on 120 eurot. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult välja menetluskulu summas 410 eurot ning kohustada puudutatud isikut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
17.Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kohus jätab riigilõivu puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt on avaldaja kandnud menetluses õigusabikulusid 360 euro ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulu on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks puudutatud isikult on põhjendatud.
18.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud.
19.Kuna kohus rahuldab avalduse, siis mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 410 eurot (s.h tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (410 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja