lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-16423/49

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 17.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-16423/49
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1284
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

17.02.2023 Tallinn, Lubja tn 4

Tsiviilasja number

2-21-16423

Tsiviilasi

X hagi Y ja Q vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

97 667,37 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, Elukoha aadress: xxx), Lepinguline esindaja: Gert Kasekivi (E-post: xxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), Seaduslik esindaja: W (isikukood xxxxxxxxxxx), Lepinguline esindaja: Kaimo Räppo (E-post: xxx); Kostja: Q (isikukood xxxxxxxxxxx), Seaduslik esindaja: W (isikukood xxxxxxxxxxx), Lepinguline esindaja: Kaimo Räppo (E-post: xxx) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostjate poolel: F (xxxxxxxxxxx), Lepinguline esindaja: Henrik Kirsimäe (E-post: xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

17.02.2023

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista kostjatelt Ylt ja Qlt solidaarselt, hageja X kasuks põhivõlgnevus 74 500 eurot, otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 17 643,94 eurot ja viivis alates 17.02.2023 kuni põhinõude (74 500 eurot) täitmiseni 0,022% võlgnetavast summast päevas.

Kõik hageja ja kostjate menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda. Kostjate poolel osaleva kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

2-21-16423 Kui kohtule teatatakse õigeaegselt soovist esitada apellatsioonkaebus, võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Esitatud nõuded ja vastuväited nõuetele

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hageja nõuab käesolevas tsiviilasjas kostjatelt, kui Z õigusjärglastelt (pärijatelt) hageja ja Z vahel 07.11.2018 sõlmitud ühisvara jagamise lepingu täitmist. Lepinguga kohustus Z tasuma hagejale kokku 125 000 eurot, millest 25 000 eurot tuli tasuda kolme pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest ning ülejäänud summa 1 000 euro suuruste igakuiste maksetena (kokku 100 osamakset). Hagiavalduse kohaselt on tasutud esimesest, 25 000 euro suurusest maksest vaid 500 eurot ning tasumata on 1000 euro suurused osamaksed 35 000 euro ulatuses. 13.01.2023 täpsustas hageja oma nõudesummat, mille kohaselt nõuab 74 500 euro ulatuses põhikohustuse täitmist, 20.01.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste 17 185,02 euro ulatuses tasumist ja alates 20.01.2023 viiviste väljamõistmist 0,022% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva kohta.
2.Kostjad vaidlevad hagile vastu, tuginedes sellele, et kostjate õiguseellane on lepingut kuni oma surmani, s.o 27.11.2020 nõuetekohaselt täitnud. Kostjad on algselt leidnud, et kohustusi on täidetud selliselt nagu need olid lepingus kokku lepitud – vastavalt maksegraafikule, ülekandega hageja arvele. 13.01.2023 menetlusdokumendis on aga kostjad väitnud, et kostjate õiguseellane on lepingust tulenevaid kohustusi täitnud sularahamaksetena. Selline kostjate teadmine pärineb kostjalt I, kes ise nägi vahetult raha maksmist ning õiguseellase sõbralt. Kohtu tuvastatud asjaolud1
3.Kohus on tuvastanud, et hageja ja Z sõlmisid 07.11.2018 ühisvara jagamise lepingu, mille punktis 4.3. leppisid pooled kokku, et Z on kohustatud tasuma 25 000 eurot hagejale 3 pangapäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Sellest järeldab kohus, et 25 000 euro tasumise nõue muutus sissenõutavaks 10.11.2018.
4.Kohus tuvastas, et sama lepingu punkti 4.4. kohaselt on Z kohustatud tasuma hagejale 100 000 eurot saja (100) kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest selliselt, et alates 20.11.2018 – 20.02.2027 tasub Z hagejale 1 000 eurot kuus iga kuu 20. ndal kuupäeval.
5.Kohus on tuvastanud, et sama lepingu punktide 4.3 ja 4.4 kohaselt tuli eeltoodud kohustused Zl täita raha ülekandmisega hageja kontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbankis.

Kohus viitab tõenditele digitaalse toimiku (edaspidi dtl) lehekülje numbrite kaudu.

2-21-16423

6.Kohus on tuvastanud, et hageja ja Z leppisid ühisvara jagamise lepingu punktis 4.5 kokku selles, et kui Z rikub enda kohustusi, maksab ta hagejale viivist 0,022% tasumata summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
7.Kõik eeltoodud asjaolud on kohus tuvastanud hagiavalduse lisaks oleva ühisvara jagamise lepingu (dtl 4-12) alusel. Selliste kohustuste (p 3-6) olemasolu ei ole kostjad vaidlustanud ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka kostjate muudest avaldustest.
8.Kohus on tuvastanud, et kostjad on ühisvara jagamise lepingu järgi kohustatud Z üldõigusjärglased (pärijad). Sellise asjaolu on kohus tuvastanud Tallinna notar Gunnar Savisaare poolt 01.03.2021 väljastatud pärimistunnistuse (dtl 15-16) alusel.
9.Kohus on tuvastanud, et Z on ühisvara jagamise lepingust tulenevaid kohustusi täitnud vaid 500 euro ulatuses. Sellise asjaolu on kohus tuvastanud hageja pangakontode väljavõtete (dtl 110112) alusel. Kuna väljavõttes kajastub üks Z ülekanne hagejale, siis sellest järeldab kohus, et väljavõte on filtreeritud Z teostatud maksete kajastamiseks.
10.Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et Z oleks ühisvara jagamise lepingust tulenevaid kohustusi täitnud kuni oma surmani kohaselt. Kostjad ei ole tõendanud rahaliste kohustuste täitmist pangaülekannetega, kuigi kohus tegi kostjatele ettepaneku esitada Z pangakonto väljavõtted vaidlusealuse perioodi kohta. Samuti ei ole kostjad tõendanud, et hageja ja Z oleks leppinud kokku ühisvara jagamise lepingu muutmises selliselt, et Z võiks oma kohustusi täita sularahamaksetena ega seda, et sularahamakseid oleks üldse tasutud. Õigusnormid, millest kohus asja lahendamisel lähtub
11.Hageja nõude sisuks on lepinguliste kohustuste täitmine, nii põhikohustuse, kui kõrvalkohustuse (viivisnõue) osas, mida hageja paneb maksma vaid osaliselt, s.o üksnes nende kohustuste ulatuses, mis on muutunud sissenõutavaks enne 20.01.2023 – s.o põhikohustuse viimane makse, mille tasumist käesolevas asjas nõutakse tuli tasuda lepingu kohaselt 20.12.2022 (dtl 105 p 2.6) ja viiviste nõue on esitatud arvestusega kuni 20.01.2023 (dtl 106 p 2.11).
12.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et Z ühisvara jagamise lepingust tulenevad kohustused on 500 eurot ületavas osas täitmata ning nõue on hagis esitatud ulatuses muutunud sissenõutavaks. Seega on hagejal õigus nõuda ühisvara jagamise lepingu täitmist.
13.Tulenevalt asjaolust, et kostjad on Z pärijad, vastutavad kostjad Z kohustuste täitmise eest solidaarselt. Seega on hagejal õigus nõuda ühisvara jagamise lepingust tulenevate kohustuse täitmist kostjatelt. Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 2 sätestab, et pärand on pärandaja vara. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei tulene seadusest, et ühisvara jagamise lepingust tulenevad rahalised kohustused ei oleks käsitletavad varana TsÜS § 66 mõttes. PärS § 151 lõike 2 kohaselt vastutavad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest pärijad solidaarselt. Menetluskulude jaotus
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad kõik menetluskulud

2-21-16423 kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega vastutavad käesoleval juhul kostjad ka menetluskulude hagejale hüvitamise eest solidaarselt.

15.TsMS § 167 lg 1 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kuna käesoleval juhul hagi rahuldatakse, ei ole hagejal kohustust hüvitada kostjate poolele iseseisva nõudeta osaleva kolmanda isiku menetluskulusid. TsMS § 167 lg 2 sätestab, et kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel.
16.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, mis näeb ette, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks otsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus põhjendab oma valikut sellega, et kuna kohus tegi kohtuotsuse avalikult teatavaks resolutsiooni kuulutamisega kohtuistungil ning selleks ajaks ei olnud kostjatel võimalik avaldada oma arvamust hageja menetluskulude põhjendatuse kohta, ei saanud kohus määrata koheselt kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium