Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-3808
Kohtuasi
Haapsalu linna (linnavalitsuse kaudu) avaldus alaealise X paigutamiseks kinnisesse lasteasutusse
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16. juuni 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Haapsalu linn (Haapsalu Linnavalitsuse kaudu), esindajad ringkonnakohtus esindajad EK, GR Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mirjam Frey Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III W (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 16. juuni 2022 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud X-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 536 lõikes 2
nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht, samuti lapse hooldusõiguslik vanem. X-l on iseseisev kaebeõigus. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Haapsalu linn (linnavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 15.03.2022 Pärnu Maakohtule avalduse ja 25.03.2022 avalduse täienduse X (laps) kinnisesse lasteasutusse (XXXse) paigutamiseks üheks aastaks.
2.Avalduse kohaselt süvenesid probleemid alaealise lapse käitumise ja koolikohustuse täitmisega märgatavalt 2018. a esimesel poolaastal – laps ei täitnud koolikohustust, tarvitas regulaarselt alkoholi, tarvitas kanepit ja pani toime erinevaid seaduserikkumisi. 2020. a arutati lapse kinnisesse asutusse paigutamist, kuid laps lubas oma käitumist parandada. Lapse riskikäitumine on ajaga süvenenud ning ohtu tema arengule ja tervisele ei ole võimalik enam muude vähem piiravate meetmetega ära hoida.
3.Pärnu Maakohtu 13.04.2021 kohtumäärusega nr 4-21-1135 kohaldati alaealise lapse suhtes mõjutusvahendina karistusseadustiku (KarS) § 87 lg 2 p 8 alusel kinnisesse lasteasutusse XXX paigutamist kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 aasta. Laps viibis kinnise lasteasutuse teenusel kuni 28.04.2022.
4.Lapse ja tema pere toetamiseks on rakendatud intensiivselt ja regulaarselt erinevaid nõustamisi, teraapiat ja tugimeetmeid, kuid vaatamata sellele ei ole lapse mõtlemises ja käitumises leidnud aset vajalikku muutust – laps tarbib endiselt alkoholi, tubakatooteid ega ole ööbinud kõikide kodukülastuste ajal turvaliselt kodus, ta on tarvitanud võõraid ravimeid, seades ohtu oma tervise ja elu. Samuti on ta käitunud eakaaslaste suhtes vägivaldselt või alandavalt. Lapse riskikäitumine on jätkuvalt kõrge.
5.Lapse ärevuse tase on väga kõrge, lapsel esineb probleeme käitumise ja enesevalitsemise kontrollimisega. Raviarsti hinnangul toetab lapse toimetulekut kindel päevakava ja eakohased tegevused.
6.Viimased kuud enne kinnisesse lasteasutusse suunamist ei käinud laps üldse koolis. Lapsevanemad ei suutnud tagada lapse hariduslikku heaolu ja koolikohustuse täitmist, vaatamata pere toetamiseks rakendatud meetmetele.
7.Laps alustas 05.05.2021 õpinguid XXX 5. klassis 1:1 õppes. Tänaseks on laps 5. klassi lõpetanud ja õpib 6. klassis. Tema õppeedukus on hea või väga hea, akadeemiline võimekus
eakohane ning käelised oskused hästi arenenud. Kinnises lasteasutuses viibimise ajal ei ole olnud probleeme lapse kooli jõudmisega ning puudub oht, et lapse koolitee katkeks. Laps ja tema ema on väljendanud, et koju naastes sooviks laps jätkata õpinguid mõnes õpilaskoduga koolis. Kooli tugispetsialistide hinnangul ei võimalda lapse kõrge ärevuse tase tal õpilaskoduga koolis toime tulla.
8.Lapse perekonna moodustavad ema Y ja isa W. Lapse suhted vanematega on heitlikud ja keerulised – lapse suhtlusstiil vanematega võib olla ebaviisakas ja halvustav. Varasemalt on laps ema ka füüsiliselt rünnanud. Spetsialistide koostöö vanematega, eriti emaga, on olnud keeruline, ebastabiilne ja vastuoluline. Ühest küljest tunneb ema lapse käekäigu vastu suurt huvi, teisalt soovib sisulise vastutuse lapse heaolu eest jätta kooli kanda. Lapsevanemad armastavad last, kuid nad ei tule igapäevaste pingeliste olukordadega toime – ei suuda toetada lapse positiivset enesetunnetust, arengut toetavate sotsiaalsete suhete kujunemist, lapse seadusekuulekat elustiili ja alkoholist loobumist.
9.Laps vajab positiivsete muutuste toimumiseks toetavaid teenuseid kontrollitud keskkonnas pikema aja vältel. Väga oluline on jätkata võõrutusravi nii individuaalsete kui grupinõustamiste kaudu, et laps suudaks koju naastes elada ilma alkoholita.
10.Avaldaja esitas maakohtule Sotsiaalkindlustusameti 31.03.2022 arvamuse. Arvamuse kohaselt toetab Sotsiaalkindlustusamet lapse suhtes vabadust piirava meetme rakendamist. Laps paneb oma käitumisega ohtu iseenda arengu, tervise ja elu ning seda ei ole võimalik ära hoida vähem piiravate meetmetega. Lapse riskikäitumisest tulenevalt on lapse turvalisuse huvides jätkata kinnise lasteasutuse teenusega. Lisaks on lapse abistamiseks oluline jätkata lapsele määratud nõustamisteenustega. Puudutatud isikute seisukohad
11.12.04.2022 ärakuulamisel tunnistas laps alkoholi kuritarvitamist ja koolikohustuse täitmata jätmist. Laps selgitab, et on järje peale saanud. Selgitab, et on enda eest hoolitsema hakanud ja loodab suvel isal abiks olla ja koos ehitusele tööle minna.
12.03.05.2022 ärakuulamisel vaidles laps avaldusele vastu. Ta ei mõista, kuidas kinnine asutus peaks teda aitama. On nõus lõpetama klassi oma avalduse alusel XXX. Tunnistab, et alkohol on tema jaoks probleem. Teab, et tal on ravimid, mida ei tohi tarbida koos alkoholiga. On nõus teraapiates käima ja on seisukohal, et väärib võimalust, et saaks näidata, et tuleb iseseisvalt toime. Lõpetas osade sõpradega suhtlemise peale 28. aprilli, et ei tarbiks koos nendega enam alkoholi.
13.12.04.2022 avalduses leidsid vanemad, et laps peaks kinnise lasteasutuse teenusel olema kuni 6. klassi lõpetamiseni. Üheks aastaks pikendamisega vanemad nõus ei ole. 03.05.2022 ärakuulamisel olid vanemad seisukohal, et kinnise lasteasutuse teenus ei ole lapse puhul lahenduseks. W oli seisukohal, et laps tuleks saata alkoholismivastasele sundravile. Y oli seisukohal, et lapsel ei ole muid probleeme kui alkoholi tarbimine. Kinnine asutus hoiab küll alkoholi tarbimisest lapse eemale, aga see ei ravi, mistõttu ei ole vanem nõus kinnise asutuse teenusega.
14.Lapsele määratud esindaja 22.04.2022 arvamuse kohaselt ei toeta esindaja avaldust. Lapsel on olemas tugimeeskond, alustades psühholoogist ja lõpetades oma ema ja isaga. Vanemad
hoolivad oma lapsest. Laps ei ohusta otseselt ei iseennast ega teisi ja ta saaks oma võimalike probleemidega edukalt elada vabaduses. Maakohtu määrus ja põhjendused
15.Pärnu Maakohus rahuldas avalduse 16.06.2022 määrusega ja määras paigutada alaealine laps kinnisesse lasteasutusse XXX kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 aastaks. Kohus tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks määruse edastamisega avaldajale. Menetluskulud jättis kohus riigi kanda.
16.Sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 1301 järgi kinnise lasteasutuse teenus on ööpäevaringne teenus, mida osutatakse käesoleva seaduse §-s 1303 sätestatud tingimustel lapsele, kelle vabadust on piiratud kohtumääruse alusel. Kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. SHS § 1302 sätestab kinnisesse lasteasutusse paigutamise menetluse. SHS § 1302 lg 1 kohaselt laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega ning lõike kaks sätetel kohaldatakse menetlusele kinnisesse asutusse paigutamise menetluse kohta sätestatud erisustega, mis on märgitud SHS §-s 1302. SHS § 1302 lg 1 sätestab alused, millisel juhul on võimalik last paigutada kinnisesse lasteasutusse.
17.Esmalt analüüsis kohus, kas lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu. Laps paigutati kinnisesse lasteasutusse 13.04.2021 kohtumääruse alusel (I kd tl 17-31). Haapsalu Linnavalitsuse korraldusega 17.11.2021 nr 938 suunati laps nõustamisteenusele L MTÜ-sse (I kd tl 35-37). Vahehinnagu kohaselt, mis on antud 14.02.2022, on lapsel välja kujunemas sõltuvus alkoholist ning tal esineb sõltuvus- ja kaassõltuvuslikule käitumisele iseloomulikke jooni. Sõltuvus mõjutab tugevalt tema käitumist ja ta ei ole võimeline ennast kontrollima. Lapsevanemad ei ole leidnud võimalust koostööks. Lapsevanematel puuduvad teadmised ja oskused teismelise toetamiseks ja mõistmiseks ning kaassõltuvusega toimetulemiseks (I kd tl 38-40). Kohus kuulas ära L MTÜ nõustaja PE (II kd tl 64-65). PE ütluste kohaselt ei suuda laps ise teadlikult alkoholist hoiduda. Tähtis on isiku enda motivatsioon, mis lapse puhul on äärmiselt kõikuv. Kokku kohtus nõustaja lapsega programmi raames 12 korda. Siiski oldi nende kohtumiste järel alles programmi alguses. Kindlasti peaks jätkama sõltuvusteemalise raviga. Kinnises koolis jätkamine võib tema jaoks olla positiivse mõjuga. Seda, et alaealisel ei oleks tahet alkoholist loobuda, ei täheldanud. Regulaarsus on see, mis annab tulemusi ning alaealine ise ei mõista veel täiesti abi vajalikkust. PPA 14.02.2022 teate kohaselt on perioodil 13.04.2021 kuni 14.02.2022 olnud lapsega seotud 11 juhtumit, millest pärast kinnisesse lasteasutusse paigutamist on 2 juhtumit (24.10.2021 ja 26.10.2021) seotud alkoholi tarvitamisega (I kd tl 41-42). XXX õppekeskuse võrgustiku kohtumise 16.02.2022 protokolli kohaselt on koolis õpilase toimetulek hea, akadeemiline võimekus eakohane. Kokku on õpilane käinud seitsmel kodukülastusel, mis kõik on ebaõnnestunud ja kuus neist varem lõpetatud. Kodukülastustel on tarvitanud laps alkoholi. Emal on tugevad kaassõltlase jooned. Laps vajab igapäevaselt struktureeritud päevakava ja kindlate piiridega keskkonda, et toetada tema seaduskuulekat ja eakohast sotsiaalset arengut. Võrgustik leiab, et vajalik on kinnise lasteasutuse teenus (I kd tl 44-49). Juhtumikorraldusnõukogu 14.03.2022 koosoleku protokolli kohaselt on laps
viimastel kordadel koostööst L nõustajaga keeldunud. Laps on tunnistanud terapeudile, et tal pole motivatsiooni mitte juua (I kd tl 80-83).
18.Eelnevaga luges kohus tõendatuks, et laps jätkab alkoholi tarbimist ka pärast kinnise lasteasutuse teenusele paigutamist 2021. a aprillis. Kohus ei arvestanud lahendi tegemisel kohtule esitatud materjale aastatest 2018 kuni 2021, sest kohtu hinnangul ei ole 2022. a kevadel võimalik 2020. a alkoholitarbimisega põhjendada kinnisesse lasteasutusse paigutamise teenuse vajadust. Kohus on seisukohal, et kui alaealine on teenusele paigutatud, siis käesolevas menetluses tuleb arvestada, kas jätkuvalt esinevad alused kinnise lasteasutuse teenuse vajalikkuse kohta. Seejuures tuleb arvestada, kas alaealise käitumises on toimunud positiivseid nihkeid pärast teenusele paigutamist. Jätkuvalt ette heita aastaid tagasi toimunud sündmusi, mille eest on juba mõjutusvahendit kohaldatud, ei ole asjakohane. Alkoholi jätkuvat tarbimist lapse poolt kinnitavad 12.04.2022 ärakuulamisel alaealise poolt antud ütlused, et liigtarvitas jõuluvaheajal ja jaanuaris alkoholi, kuid miks, selgitada ei osanud (II kd tl 4). Juhtumikorraldusnõukogu 20.04.2022 protokolli kohaselt aprilli alguse kodukülastus õnnestus ja laps alkoholi ei tarbinud, kuid aprilli keskel kodukülastuse käigus tarbis alkoholi, mille tulemusena tuvastati üliraske joove (II kd tl 4851). 28.04.2022 tarvitas laps alkoholi, mille tagajärjel toimetati ta haiglasse (II kd tl 52). Alkoholi tarvitamised alaealise poolt on registreeritud ka 21.05.2022 (II kd tl 68). Ärakuulamisel 03.05.2022 andis laps ütlusi, mille kohaselt peale 28.04.2022 juhtunut ta enam alkoholi ei tarbi ning ei soovi suhelda sõpradega, kellega koos alkoholi tarvitab (II kd tl 44 pöördel).
19.Kohus on seisukohal, et käesoleva aasta kevadest on alaealise poolt alkoholi tarvitamised sagenenud. Tuvastatud on mitmel korral rasked joobed ja alaealine on alkoholi tarvitamise tagajärjel sattunud haiglasse. Kohtule esitatud tõendid alaealise alkoholi tarbimise kohta ning nõustaja PE ütlused kinnitavad, et vaatamata nõustamisele ei ole positiivseid arenguid toimunud, mis annaks aluse asuda seisukohale, et kui laps jätta kinnise lasteasutuse teenusele paigutamata, saab ta oma alkoholitarbimise kontrolli alla. Alaealise pere, ema Y ja isa W, ei tule lapse toetamisega toime. Vanemad ei suuda võtta vastutust. Vanemad on küll varmad kritiseerima tugiteenuseid selles, et ükski asi ei aita, aga omalt poolt ei ole nad isiklikult valmis panustama. Olukorras, kus vanemate kohtumised spetsialistidega jäävad ära motiividel, et mul on paha olla, pean käima tööl, las teised otsustavad jne, kinnitavad, et alaealisel puudub tugi perekonna näol. Y võimetust lapsele ise toeks olla ilmestab tema poolt ärakuulamisel antud pikad selgitused, kuidas emapoolsel suguvõsal on võimekus lapsega tegelda, kuid milline on konkreetselt ema enda panus, seda kohtule selgitada ei osatud (II kd tl 76-77). Vanemad ei mõista, et positiivseid tulemusi toob järjepidev töö nii vanemate endi kui lapsega. Vanemad loodavad kiirele tulemusele, mõistmata, et olukorda ei ole võimalik lahendada kiirkorras. W avaldas ärakuulamisel, et tema hinnangul tuleks lapsele määrata sundravi (II kd tl 65). Esitatud seisukoht kinnitab, et vanem loodab kiirele tulemusele, kus ta ise panustama ei pea ning probleem laheneb.
20.Kohus ei soovi kritiseerida vanemate seisukohti, kuid vanemad peaksid siiski mõistma, et vaid koostöös lapse ja erinevate tugispetsialistidega on võimalik jõuda tulemuseni. MDFT terapeut CP selgitas, et perel oli raskusi programmi eesmärgi mõistmisega. Kui inimesed ise ei pinguta, siis programmid ka ei õnnestu (II kd tl 63). Alaealise nõustaja, psühholoog KK selgitustel on lapse puhul probleemiks ennast kahjustav käitumine. Alaealine vajab kindlaid piire, alkoholitarbimine on aset leidnud just kodukülastustel. Alates 16.05.2022 ei ole alaealine kooli jõudnud, mis on puudumise põhjused, ei ole teada (II kd tl 62).
21.Avaldaja on tõendanud, et laps on alkoholi liigtarbija, tal on alkoholisõltuvus. Samas on laps avaldanud tahet alkoholist loobuda. Tahet alkoholist loobuda kinnitas alaealine ka ärakuulamisel 03.05.2022, kuigi hilisemad tõendid kinnitavad, et alkoholi tarbimine on jätkunud. Alkoholisõltuvus 15 aastasel alaealisel on ohuks tema tervisele SHS § 1302 lg 1 tähenduses. Alkoholisõltuvus seab ohtu ka alaealise arengu.
22.Menetluse käik on kinnitanud, et ühegi vähem piirava meetmega kui kinnise lasteasutuse teenusega, ei ole võimalik tagada lapse tervist ja arengut. Pärnu Maakohtu 13.04.2021 kohtumäärusega viibis laps kinnise lasteasutuse teenusel kuni 27.04.2022. Juba 28.04.2022 toimetati alaealine Haapsalus haiglasse alkoholi tarvitamise tagajärjel. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et ka 2022. a mais on esinenud alkoholi tarvitamisi. Seega ei ole tegemist üksikute juhuslike episoodidega, vaid olukorraga, kus alaealine ise ega ka pere, hoolimata paljudest abiprogrammidest, ei ole võimeline tagama, et alaealine hoiduks alkoholi tarvitamisest. Ainuüksi lapse alkoholisõltuvus tingib tema paigutamise kinnise lasteasutuse teenusele.
23.Kohus leiab, et laps paneb ohtu ka enda arengu, kui ta ei täida koolikohustust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 9 lg 2 järgi koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Kohtu hinnangul on laps rikkunud tahtlikult PGS § 9 lg 2 sätteid, sest lapsel ei ole terviseseisundist ega individuaalse arengu tõttu takistatud koolikohustuse täitmine. Võrgustikukohtumise ja juhtumikorraldusnõukogu protokollid kinnitavad, et alaealise akadeemiline võimekus on hea, suudab lahendada ka eakohasest keerukamaid ülesandeid. Vaatamata edukusele õppetöös, mis annaks aluse eeldada, et alaealine suutnuks kevadel lõpetada ka 6. klassi, ta koolikohustust pärast kinnisest lasteasutusest lahkumist täitma ei asunud. 03.05.2022 ärakuulamisel kinnitas laps, et tal on võimalik klass lõpetada XXX (II kd tl 44). Alates 16.05.2022 laps enam kooli ei ilmunud. Vanemad asjaolust, et alaealine koolikohustust ei täida, kohut ei teavitanud.
24.Ärakuulamine toimus 03.05.2022. Lapse lubadused ja vanemate seisukoht, et 6. klass tuleb lõpetada XXX, st koolis oli vaja käia 1 kuu, oli kohtu hinnangul vägagi mõistlik ja andnuks kohtule võimaluse kaaluda, kas alaealine tuleb õppetööga väljaspool kinnise lasteasutuse teenust toime. Tänaseks saab kohus vaid nentida, et alaealisel endal ja ka vanematel puudub võimekus tagada lapse koolikohustuse täitmine. Olukorras, kus kohtule ärakuulamisel vanemad selgitavad, et lapsele tuleb anda võimalus näidata, et ta tuleb ilma kinnise asutuse teenuseta toime ja samal ajal ei suudeta ka paari nädala jooksul täita koolikohustust, kinnitab, et lapse arengu tagamiseks on vajalik kinnise lasteasutuse teenus, sest muul viisil ei ole võimalik tagada tema haridustee jätkamist.
25.Eeltoodud põhjustel rahuldas kohus avalduse. Määruskaebus
26.Lapsele määratud esindaja esitas lapse nimel määruskaebuse. Lapsele ei meeldi kinnise lasteasutuse teenusel olla ning ta soovib jätkata õpinguid kodulähedases koolis. Laps leiab, et erinevate teraapiate ja toetajate abiga saab ta seda teha ning soovib hoiduda alkoholi tarbimisest. Kohtul tuli välja selgitada, kas lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu. Laps palub kõrgema astme kohtul asi uuesti läbi vaadata ning võimalusel teha
uus otsus, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palutakse jätta TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda. Menetluse edasine käik
27.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Lapse ema avaldas, et ta on lapsele toeks ning tagab kõik vajalikud asjad kooli jaoks. Lapse isa määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
28.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lõike 6 alusel neid ei korda.
30.SHS § 1302 lg 1 järgi paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Seega võib lapse paigutada kinnisesse lasteasutusse, kui on täidetud kaks kriteeriumi, millest esimene käsitleb lapse käitumise ohtlikkust ning teine seda, et lapse käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus SHS § 1302 lg 1 sätestatud tingimuste kindakstegemisel materiaalõiguse norme ja menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus kaalus kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, hindas põhjalikult kõiki tõendeid ja tegi põhjendatult järelduse, et avaldus kuulub rahuldamisele.
31.Maakohus tuvastas, et lapsel on alkoholi tarvitamise tõttu tekkinud alkoholisõltuvus, millega ta seab ohtu oma tervise (sealhulgas on tuvastatud üliraske joove ja laps on alkoholi tarvitamise tõttu sattunud ka haiglasse). Samuti tuvastas maakohus, et laps ei ole täitnud koolikohustust, millega seab ohtu oma arengu. Kolleegiumi arvates ei rikkunud maakohus nende asjaolude tuvastamisel menetlusnorme ning ringkonnakohtul puudub alus asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ka ringkonnakohtu menetluses esitatud väited ei lükka maakohtu hinnangut ümber.
32.Veel 03.05.2022 selgitasid laps ja vanemad maakohtus, et muutus lapse käitumises on võimalik ka ilma kinnisesse lasteasutusse suunamiseta, kuid juba 31.05.2022 ärakuulamisel esitati kohtule tõendid selle kohta, et 07.05.2022 on laps tarvitanud alkoholi, et 14.05.2022 on lapse ema teatanud Häirekeskusele, et laps on agressiivne pereliikme vastu, et 21.05.2022 teatas ema Häirekeskusele, et laps jooksis alkoholijoobes kodust minema. Samuti selgitas K. Kaare 31.05.2022 ärakuulamisel, et alates 16.05.2022 ei ole laps kooli jõudnud. Seega jätkus lapse ennast kahjustav tegevus koheselt pärast seda, kui ta oli vabanenud kinnisest lasteasutusest, kuhu ta oli paigutatud Pärnu Maakohtu 13.04.2021 otsusega kriminaalasjas 4-21-1135.
33.Maakohus leidis tõendeid hinnates põhjendatult, et vanemad ei ole võimelised oma last piisavalt toetama ning kindlustama, et laps hoiduks alkoholist ja täidaks koolikohustust. Sealhulgas on lapse ja tema vanemate toetamiseks rakendatud mitme aasta jooksul erinevaid nõustamisi ja tugimeetmeid, kuid sellele vaatamata ei ole lapse käitumises vajalikku muutust toimunud.
34.TsMS § 538 lg 2 kohaselt ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maakohus paigutas lapse kinnisesse lasteasutusse kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et täidetud on tingimused lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks, kuna laps on seadnud ohtu oma tervise ja arengu ning seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.
35.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause ja lg 8 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.