AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) avaldus M. V. (isikukood XXX, elukoht XXX) vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
888,10 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Välja mõista M. V.lt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks 818 eurot (põhivõlg).
3.Välja mõista M. V.lt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis tagastamata põhinõudelt (818 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.09.2021 kuni põhivõla 818 eurot tasumiseni.
4.Jätta avaldus rahuldamata viivise 4,66 euro nõudes. Menetluskulude jaotus
6.Määrata rahaliselt kindlaks AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 350 eurot (riigilõiv 50 eurot, põhjendatud õigusabikulu 300 eurot), mis mõista välja M. V.lt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks.
7.Välja mõista M. V.lt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Avaldaja nõue
1.AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) palub välja mõista M. V.lt (puudutatud isik) kahju summas 818 eurot (põhinõue); viivise põhinõudelt seisuga 11.09.2021 summas 4,66 eurot; viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates 23.09.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 1913870740. Kindlustusvõtja on M. T.. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 25.02.2021 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 16.02.2021 korteris XXX veekahju. Kahjuteate kohaselt tuli läbi lae korterisse vesi. Ülemistel naabritel oli vann katki. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. KÜ X vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korteri nr 30 katkisest vannist. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr X üle 02.03.2021 ning koostas vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr X saanud vannitoa lagi. Avaldusele on lisatud fotod korteri nr X nähtavatest veekahjustustest. Korteri nr X remondiks tegi hinnapakkumise Vesrax OÜ summas 918 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Vesrax OÜ parandas korteri 26 kahjustused ning esitas avaldajale korteri remondiarve summas 818 eurot. Remondiarve oli hinnapakkumisest 100 euro võrra väiksem, sest omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hüvitas kahju summas 818 eurot. Puudutatud isik on korteriomandi xxx omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 13.08.2021 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 27.08.2021. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isikuni ei ole jõudnud Y OÜ kahjunõue. Korter x kindlustusfirma suutis puudutatud isikule saata e-kirja, millele puudutatud isik ka koheselt reageeris ja nende kulud korvas. Y OÜ ei ole teinud mõistlikku pingutust puudutatud isikuga ühenduse saamiseks ja kohtusse pöördumine on ebaproportsionaalne samm. Ebaõiglane on nõuda asjata tehtud kohtukulusid. Arvestades Y OÜ sisuliselt olematuid pingutust ühenduse võtmiseks, oli esitatud maksetähtaeg liiga lühike. Y OÜ pole kuidagi tõendanud, et nad sellise kirja üldse välja on saatnud, veel vähem, et puudutatud isik selle kätte saanud on. Kuna puudutatud isikul ei olnud võimalik teada kahjunõudest, polnud võimalik seda ka õigeaegselt tasuda. Seetõttu viivisenõue on tühine.
Y OÜ ei ole teinud piisavaid pingutusi näitamaks et veekahjustus oli tingitud puudutatud isiku korteris toimunust. Piltidelt pole aru saada kus need tehtud on (kas seinast, laest või põrandast vm ja isegi pole ühtegi üldplaani pilti, et veenduda et need on tehtud korter x vannitoast) ja millal need tehtud on. Ainukene viide sellele, et probleem lähtus puudutatud isiku korterist on KÜ juhatuse liikme ühelauseline kiri kust ei selgu kuidas sellisele järeldusele jõuti. Kus üldse asub ruumilises mõttes puudutatud isiku korteri vannituba võrreldes kahju kannatanud poole kahjustatud pindadega? Nende peal asub ka teisi kortereid kust vesi võinuks pärineda. Korteri ühistu juhatuse liige ei ole antud juhul ekspert kes võiks sellist hinnangut üldse anda. Kahjunõue on halvasti/vigaselt/mittetäielikult koostatud ja puudutatud isik pole veendunud, et kirjeldatud kahju on tema süü. Kohtu põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
4.Avaldusest nähtuvad faktilised asjaolud, mis on tõendatud viidatud tõenditega: • Avaldaja on kindlustanud korteri aadressil Tallinn, xxx, kindlustusleping nr 1913870740 (avalduse lisa 3). • 25.02.2021 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 16.02.2021 korteris Tallinn, xxx veekahju (avalduse lisa 4). • Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta, millele KÜ X vastus, et veekahju on alguse saanud korteri nr x katkisest vannist (avalduse lisa 5). • Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr x üle 02.03.2021 ning koostas vara ülevaatuse akti (avalduse lisa 6). • Korteri nr x remondiks tegi hinnapakkumise Vesrax OÜ summas 918 eurot (avalduse lisa 7). • Vesrax OÜ parandas korteri x kahjustused ning esitas avaldajale korteri remondiarve summas 818 eurot (avalduse lisa 8). Avaldaja hüvitas kahju summas 818 eurot (avalduse lisa 9). • Puudutatud isik on korteriomandi Tallinn, xxx omanik (avalduse lisa 10).
5.Võlaõigusseadus (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.
6.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui
korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus. Kohtu hinnangul sai kahju kannatajal (ja nüüd nõude ülemineku tõttu avaldajal) olla puudutatud isiku vastu esmajoones VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad:
1.teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
2.teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);
3.kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
4.kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
5.rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Normis sätestatu eesmärk on ära hoida teistele korteriomanikele kahju tekkimine.
7.Riigikohus on lahendis 2-18-13649 p 21 selgitanud: „Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 25 ja 49).“ Puudutatud isiku hinnangul ei ole avaldaja piisavalt pingutanud, et näidata, et kahjustus on tingitud puudutatud isiku korteris toimunust. Puudutatud isik ei ole veendunud, et kahju on tema süü ja korteriühistu ei saa anda hinnangut, kuskohast pärineb vesi. Puudutatud isik ei ole samas ka väitnud, et veekahju oleks saanud alguse konkreetselt teisest korterist. Antud juhul on tegu veekahjuga. Vastavalt kahjuteatele (avalduse lisa 4) tuli ülemiselt naabrilt vesi läbi lae, vann oli katki; vesi tuli läbi pesuruumi laest. Avaldaja on esitanud korteriühistu 27.02.2021 e-kirja, milles korteriühistu kinnitab, et „krt x vannitoa laest tilkuv vesi sai alguse krt x vannitoas olevast katkisest vannist“ (avalduse lisa 5). Kahjustatud isikuga sõlmitud kindlustuspoliisi lk 2 (avalduse lisa 3) nähtub, et kindlustatud korter xxx asub neljakordse maja kolmandal korrusel. Ehitusregistrist järelduvalt asub xxx neljandal korrusel ning trepikojas on neli korterit, s.o tavapärast korterite numeratsiooni loogikat järgides asub korter x korteri x kohal. Sama on kinnitanud ka korteriühistu (15.02.2023 e-kiri). Kohtu hinnangul saab lähtuda korteriühistu 27.02.2021 e-kirjas esitatud selgitusest, kuivõrd korteriühistule on teada korterite asetused üksteise suhtes. Kuna korter x asub korteri x kohal, kahju sai alguse purunenud vannist ning kahjustatud isiku korteris sai kahjustada pesuruum ning vesi langeb gravitatsiooni mõjul esimesel võimalusel allapoole siis saab asuda seisukohale, et kahju tekkis korterist x. Puudutatud isik ei ole väitnud, et kahju tekkis mõnel muul põhjusel, kui katkisest vannist. Vann on korteriomandi eriomandi piires ning tegu ei ole korteriomanike kaasomandi esemega. Eriomandi eseme korrasoleku eest vastutab korteri omanik (kui korteris elavad teised isikud, siis
on korteriomanik kohustatud tagama muuhulgas, et nimetatud isikud hoiavad eriomandi eset korras; KrtS § 31 lg 4). Puudutatud isik ei ole toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et kohustuse rikkumine on vabandatav, seega vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest. Kolmas eeldus on, et korteriomanikule tekib kahju. Kahju tekkimine korteri x omanikule on tõendatud kahjuteate, korteri 26 ülevaatuse akti (koostatud 02.03.2021; avalduse lisa 6), Vesrax OÜ 03.03.2021 hinnapakkumise (hinnapakkumises viide „xxx“; avalduse lisa 7) ja Vesrax OÜ 28.06.2021 arvega nr 1995 (viide juhtumile 1119997/1099762 – viide numbrile 1119997 sisaldub ka avaldaja tagasinõudes puudutatud isikule; avalduse lisa 8). Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid on piisavad, et tõendada kahju tekkimine korteris x. Kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga – KrtS § 31 lg 1 p 1 korrashoiukohustuse eesmärk on hoida ära teistele korteriomanikele kahju tekitamine. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks toimunud rike, siis ei oleks korteri x omanikule kahju tekkinud, seega on rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos. Eelnevast tulenevalt on täidetud VÕS § 115 lg 1 nõude esitamise eeldused.
8.Korteri x ülevaatamise aktist nähtuvalt oli kahjustatud korteri pesuruumi lagi. Vesrax OÜ hinnapakkumises märgitud tööd on seotud lae taastamisega. Tööd on kohtu hinnangul põhjendatud ja ei ole ebamõistliku hinnaga. Varasema olukorra taastamise maksumus oli 918 eurot, avaldajale esitati arve summas 818 eurot (918 eurot miinus omavastutus 100 eurot). Avaldaja tasus arve 30.06.2021. Eelnevast tulenevalt on avaldaja põhinõue 818 eurot põhjendatud.
9.Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise põhinõudelt perioodi 28.08.2021-22.09.2021 eest 4,66 eurot ja alates avalduse esitamisest kuni nõude tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ Lõike 2 esimene lause sätestab: „Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.“ TsMS § 367 sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ Tagasinõudes (avalduse lisa 11) on antud nõude täitmiseks tähtaeg 27.08.2021 ning avaldaja on arvestanud viivist sellele järgnevast päevast. Puudutatud isik on tuginenud sellele, et ta ei ole nõuet kätte saanud ja tõendamata on selle kirja saatmine. Kohus nõustub sellega ning jätab perioodi 28.08-22.09.2021 viivisenõude 4,66 eurot rahuldamata. Põhjendatud on aga viivisenõue alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Puudutatud isiku väide, et „kuna puudutatud isikul ei olnud võimalik teada kahjunõudest, polnud võimalik seda ka õigeaegselt tasuda“ ei ole asjakohane, kuna puudutatud isik on avaldusele vastu vaielnud ja ei ole nõuet tasunud pärast avaldusest teadasaamist.
10.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus avalduse osaliselt ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 818 eurot ja viivise alates avalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Rahuldamata jääb avaldus viivise 4,66 eurot nõudes.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kuigi avaldus rahuldatakse osaliselt, siis on rahuldamata jääv osa suurus võrreldes põhinõudega ebaoluline. Avaldaja ei ole ka koheselt avaldust õigeks võtnud või nõuet tasunud, mis võiks anda alust jagada menetluskulusid teisiti.
12.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja koos avaldusega ning avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 360 eurot (osutatud õigusabi 3 tundi, tunnitasu 120 eurot). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 4 kohaselt tasuti avalduse esitamise ajal hagita menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seetõttu määrab kohus põhjendatud riigilõivukuluna kindlaks 50 eurot. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kohus peab põhjendatuks avaldaja esindaja ajakulu 3 tundi. Avaldaja esindaja tunnitasu on 120 eurot. Sellise tunnitasuga osutavad teenust tavaliselt vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot tund (käibemaksuta) ja sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Kohtu hinnangul on põhjendatud avaldaja esindaja tunnitasuna arvestada 100 eurot. Seega on põhjendatud õigusabikulu 300 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 350 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 300 eurot), mis mõista välja puudutatud isikult; samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.