Itella Estonia OÜ hagi Happy Deals OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
1142,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Itella Estonia OÜ (registrikood: 10891224) Hageja volitatud esindaja: Juta Sepp (e-post: [email protected]) Kostja: Happy Deals OÜ (registrikood: 14912093) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt Happy Deals OÜ hageja Itella Estonia OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 1021,22 eurot ning seisuga 18.06.2021 sissenõutavaks muutunud viivised summas 39,80 eurot.
3.Mõista kostjalt Happy Deals OÜ hageja Itella Estonia OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (1021,22 eurot) alates 19.06.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt Happy Deals OÜ hageja Itella Estonia OÜ kasuks välja menetluskulud summas 200 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Itella Estonia OÜ esitas 18.06.2021 Harju Maakohtule hagi Happy Deals OÜ vastu võla nõudes. Kohus jättis hagiavalduse 20.06.2021 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 09.07.2021 menetlusdokumendiga. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1021,22 eurot, seisuga 18.06.2021 sissenõutavaks muutunud viivised summas 39,80 eurot, edasiulatuva viivise seadusjärgses määras ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja tõi hagiavalduses esile järgmised asjaolud: − 12. juunil 2020 liitus kostja hageja SmartPOSTi iseteeninduses SmartPOSTi pakiveoteenuse kasutajaks ning nõustus Itella teenuste üldtingimuste ja hinnakirjaga. Hageja ja kostja sõlmisid lepingu pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, mille alusel hageja osutas kostjale teenuseid. − Hageja lõpetas ühepoolselt kostjaga lepingu 08.detsembril 2020.a., kuna kostja transportis alkohoolseid tooteid Soome Vabariigi füüsilistele isikutele ja keeldus esitamast saadetises olevate kaupade piiriüleseks transportimiseks vajalikku dokumentatsiooni, mistõttu kaasnes hageja poolt teenuse osutamisega aktsiisimaksu tasumise risk. − Lepingu alusel vormistas hageja kostjale 2020.a. novembrikuus kostjale osutatud teenuste eest arve nr 0616561986 summas 851,84 eurot ja detsembrikuus osutatud teenuste eest arve nr 0616647115 summas 169,38 eurot maksetähtajaga 14 päeva arve esitamise kuupäevast. Kostja ei tasunud arveid õigel ajal. − Hageja edastas e-posti teel kostjale korduvad võlateatised. Kostja lubas arved üle vaadata ja tasuda. Kostja on rikkunud lepingus sätestatud kohustust – jätnud tasumata osutatud teenuste eest kokku summas 1021,22 eurot.
3.Harju Maakohus võttis hagiavalduse 08.09.2021 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses (kirjalikus menetluses).
4.Happy Deals OÜ (kostja) esitas 11.10.2021 vastuse hagiavaldusele, milles ei tunnista tema vastu esitatud nõuet ning tõi esile, et kostja hinnangul esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja tõi välja järgmised vastuväited: − Hageja poolt esitatud arvel 2020.a novembri kohta (arve nr 0616561986) võeti tasu koguste ja pakitüüpide eest, mis ei vastanud tegelikkusele. 09.11.2020 tegi Happy Deals OÜ tellimuse pakkide kogumiseks Happy Deals OÜ laost ja nende pakkide saatmiseks sihtkohtadesse. 9. novembril 2020 võttis Itella Estonia OÜ kuller Happy Deals OÜ laost pakid sihtkohta toimetamiseks. Lähtuvalt Itella Estonia OÜ kirjast oli pakkide arv 20, suurus XL ja kaal varieerus vahemikus 25–35 kg. Lähtudes Itella Estonia OÜ hinnakirjast, oli ühe XL paki kohaletoimetamise maksumus oli 12,50 € + 20% ehk teenuse kogumaksumus 300,00 eurot. − Detsembris, pärast arve saamist, põhjendas kostja selle arve väljastamise ebatäpsust ja ebareaalsust ning palus esitada ka tõendid ja arve põhjendamiseks saadetud pakkide numbrid. Hageja saatis vastuseks kostjale arusaamatu Exceli faili koos numbrite ja tähtede komplektiga. Fail sisaldas ka mitu duplikaatjälgimisnumbrit, mis olid kas vanad või ei olnud üldse jälgimissüsteemis. Seega võib tegemist olla andmete võltsimise ja arvete pettuse skeemiga, mis põhineb olematutel saadetistel.
2-21-9856 − 07.12.2020 saatis kostja hagejale kirja, milles kutsus kullerit 07.12.2020 järgmisele paki partiile järele tulema tööpäeva lõpu poole. Hageja kinnitas selle tellimuse e-kirjaga. Tööpäeva lõpus saabus hageja poolt kuller kostja lattu, kuid kostja pakid ei mahtunud veokisse. Hageja kuller sulges veoauto ja sõitis minema. Lepiti kokku, et järgmisel päeval jõuab kohale veel üks kuller. Kostja saatis hagejale ka nende pakkide jaoks uue tellimuse - et kuller saabuks järgmisel päeval. Sellele vastuseks saatis hageja järgmisel päeval kostjale kirja, milles teatas, et hageja katkestab koostöö kostjaga ja ei saada enam kostjale pakke. Sellega lõppesid ärisuhted hageja ja kostja vahel. Selles kirjas oli ka märgitud, et hageja sulges kostja juurdepääsu hageja infosüsteemile, kus kostja sai vaadata ja kontrollida oma saadetud pakke. − Seega 2020. aasta detsembris kostja pakkide saatmisi ei teinud, mis on tingitud ilmnenud asjaoludest. Kuid teadmata põhjusel esitas hageja kostjale arve numbri 0616647115 kuupäeval 31.12.2020 summas 169,38 €, kuhu oli märgitud 15 pakki suuruses S, samuti kullertellimus summas 3,75 €. Kostja palus hagejal selgitada arvet, kuid hageja saatis uuesti sama arusaamatu Exceli faili koos numbrite ja tähtede komplektiga, täpselt sama mis eelmisel korral. − Kõigest eelnevast järeldub, et need 2 arvet hagejalt kostjale numbrite 0616561986 ja 0616647115 all on eksitus ja põhjendamatud. Nende arvete esitamiseks ei ole hagejal alust ega tõendeid nende pakkide saatmise kohta selle aja jooksul, mille eest arved väljastati.
5.Vastusena kostja hagivastusele tõi hageja 28.10.2021 välja järgmist: − Hageja poolt kostjale koostatud arved on koostatud korrektselt – novembrikuu teenusarvel kajastuvad oktoobrikuus kostja poolt hagejale üle antud saadetised ning detsembrikuu teenuste arvel on osad saadetised, mis on hagejale üle antud novembris. − Hagejale üleantavate pakkide kogust ei ole fikseeritud. Saatedokumentide vormistamine on saatja kohustus. Kuna veosaatelehte ei ole hagejale edastatud, fikseeritakse saadetised hageja terminalis, kus toimub saadetiste vastuvõtmine ja saadetiste peal olevate triipkoodide skaneerimine. − Arveldamisele lähevad reaalselt hageja terminali jõudnud saadetised, mille vastuvõtmine on fikseeritud vastava skanneriga. − Lisaks kulleriga saadetud pakkidele, on kostja edastanud hagejale saadetisi ka otse, st tuues need ise hageja terminali. − Korjed novembris tehti 2.11 ja 9.11 aga neid ei arveldatud, kuna saadetisi oli rohkem kui 20 tk ühe korje kohta, st korjed teostati tasuta. − Saadetiste nimekirjas on justkui duplikaatpakke, mis on tingitud sellest, et Kostja on edastanud Hageja iseteenindussüsteemis sama tellimust korduvalt. See ei ole ebatavaline, antud juhul on alust arvata, et Kostja kliendi tellimus ei mahtunud ühte pakendisse ning pakiti mitme saadetisena. Kuna ka sorteerimise ja riiuldamise ajatemplid on erinevad, siis on tegemist erinevate saadetistega, mida hinnastatakse eraldiseisvate saadetistena Hageja poolt. − Kostja väide, et pole korrektset infot korje toimumise kohta. Korje ei saa olla tehtud, kui kuller käib kohal, aga ei võta pakke peale. Korjete arveldamine toimub mahupõhiselt – kui on kuus vähemalt 300 saadetist või ühe korje kohta vähemalt 20 saadetist, siis korjed on tasuta. Novembris oli Kostjal kaks korjet süsteemis; üks neist tühistatud. − 07.12.2020 ei õnnestunud Kostja saadetiste korje, kuna Kostja saadetised ei mahtunud peale, samas ei teavitanud Kostja Hagejat, et korjata on vaja 4 alust saadetisi, mis on kokkulepitust suurem maht. Hageja teostas korje 08.12.2020, kuid arveldamisele läks
2-21-9856 07.12.2020 korje, kuna sealt on selgesti näha saadetiste andmed, millal saadetiste andmed Hagejale edastati, millal saadetised sorteeriti, millal olid saadetised Hageja terminalis ning millal saadetised saajatele üle anti.
6.Kohus selgitas 17.01.2023 pooltele tõendamiskoormist ning andis võimaluse lõplike seisukohtade esitamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt osutatud teenuse eest esitatud arvete tasumist, arvete tasumisega viivitamise tõttu viivist ning käesoleva vaidlusega seotud menetluskulusid. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale arved nr 0616561986 summas 851,84 eurot, maksetähtpäevaga 17.12.2020 ja 0616647115 summas 169,38 eurot, mille tasumise tähtpäev saabus 17.01.2021 ning mida kostja ei tasunud, viidates, et hageja ei ole osutanud kostjale teenust või ei ole osutanud selles mahus, mille eest kostjale arved on esitatud.
10.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Kohus on seisukohal, et kostja ükski vastuväide ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja kasutas teenuseid ja jäi teenuste eest hagejale võlgu. Kostja on esitanud vastuväited, viidates sellele, et tema poolt tellitud teenuste mahud ja kogused ei vasta hageja poolt esitatud arvetele. Kostja on kohtule esitanud tõendina kostja esindaja poolt hagejale esitatud tellimused ning hageja poolt kostjale saadetud kulleritellimuste kinnitused. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud kirjavahetustest osutatud teenused tegelik maht, kuivõrd kostja esindaja on kasutanud ka kullerit tellides pakkide arvu kohta umbkaudset hinnangut – „Kogus:
2-21-9856 umbes 20 paki XL /---/“, „Kogus: umbes 85 paki XL /---/“. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et kohus ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et hageja on arvete koostamisel eksinud kostja poolt edastatud pakkide suuruse ja/või kogusega. Täiendavalt ei nähtu kohtu hinnangul kohtule kostja poolt esitatud tõenditest, millised olid kostja poolt hagejale üleantud kaubakogused oktoobris 2020, lähtuvalt asjaolust, et hageja on välja toonud, et novembris 2020 kostjale esitatud arvel, oli esitatud arve ka oktoobris 2020 esitatud teenuste eest. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud oma nõude aluseks olevad asjaolud ammendavalt.
12.Eeltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt arvete nr 0616561986 ja 0616647115 alusel hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg summas 1021,22 eurot.
13.Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras hagi esitamise seisuga 18.06.2021 summas 39,80 eurot. VÕS § 113 lõike 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole hageja viivise arvestust vaidlustanud, mistõttu loeb kohus hageja viivise nõude summas 39,80 eurot põhjendatuks.
14.Hageja taotleb kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist alates 19.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Antud juhul ei ole vaidlust, et kostja ei ole lepinguid nõuetekohaselt täitnud. Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses tasumata põhivõlalt alates 19.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
15.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
16.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal.
17.Toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemi alusel tuvastab kohus, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Vastuväiteid kostja antud kuludele esitanud ei ole. Kuna kohus hagi rahuldab, on riigilõivu näol tegemist põhjendatud kulutusega, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
18.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.