Tsiviilasi nr 2-22-139854
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.02.2023, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-139854
Tsiviilasi
Põltsamaa vald, Võisiku küla, Võisiku tee 6 korteriühistu avaldus Hxxxx Mxxxxxx vastu majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse ja viivise nõuetes
Hagihind
932,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Põltsamaa vald, Võisiku küla, Võisiku tee 6 korteriühistu (registrikood: 80382719; asukoht: Võisiku tee 6, Võisiku küla, Põltsamaa vald, 48029 Jõgeva maakond), lepinguline esindaja Ants Kuningas ([email protected]); Puudutatud isik: Hxxxx Mxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx maakond; e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
1 (5)
korteriühistu kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
käsutamise keelumärge. Puudutatud isik on jätnud tasumata arved (hooldustasu, remondifond, soojusenergia, prügivedu) perioodil 01.02.2022-30.11.2022 summas 861,60 eurot. Avaldaja on esitanud tõendina 10 arvet (dtl 29-38). Puudutatud isik ei ole arveid tasunud. Avaldaja selgitas, et puudutatud isik on ka varasemalt olnud avaldajale võlgu, mille tagajärjel mõisteti puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 905,73 eurot (tsiviilasi nr 2-21-143526) ning mille võlgnik tasus alles siis, kui kohtutäitur arestis puudutatud isiku korteri ja pani selle sundmüüki. Tsiviilasjas nr 2-21-143526 oli avaldaja nõude perioodiks 15.02.2021-15.11.2021. Seega ei kattu avalduses esitatud periood varasemaga. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Vastavalt korteriühistu põhikirja (dtl 41-47) punktile 3.2.4 on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse: - küte (sh kui liitutakse kaugküttega) vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele korteriomandi 1 m2 kohta. - üldelekter vastavalt eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korterite arvule. - vesi ja kanalisatsioon vastavalt elaniku poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel või taatlustähtaja möödumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele. - prügivedu vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandis elavate isikute kohta. - elamu remont vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. - halduskulud vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. - koristus vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta; - avariifond vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. - laenu tagasimakse vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. - reservfond vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Korteriomanike 19.09.2020 üldkoosoleku otsusega (dtl 39-40) otsustati kinnitada alates septembrist 2020 remondifondi maksete lisakogumine mai, juuni, juuli, augusti ja septembri
3 (5)
kuus 0,5€/m2. Kohus leiab, et KrtS § 40 lg 1,2 alusel ja põhikirja ja üldkoosoleku otsusega on tõendatud arvetel märgitud teenuste tasumise kohustus. Puudutatud isik ei ole nõude täitmise kohustusele vastuväiteid esitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevust 01.02.2022-30.11.2022 summas 861,60 eurot. Nõue on esitatud arvete alusel, mis on kohtule esitatud. Arvetel kajastatud teenused on tasumiseks määratud eelpool käsitletud KrtS § 40 lg 1,2 ja üldkoosoleku otsuse ja põhikirja alusel. Igal arvel on märgitud eelneva perioodi võlgnevus ning võlgnevuse kujunemine on jälgitav. Avalduses märgitud nõude suurus ja arvete numbrid kattuvad arvetel märgitud kulude suurustega ja arvete numbritega. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 861,60 eurot. Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue 861,60 eurot. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja nõuab täiendavat viivist seadusjärgses määras alates avalduse esitamisest. Kohtu hinnangul on see võimalik ja selles osas tuleb nõue rahuldada. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 861,60 eurot (põhivõlgnevus) ja viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 15.12.2022 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue 861,60 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
4 (5)
TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot ning õigusabikulud 408 eurot (sh km). Kohus tegi kindlaks, et avaldaja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 65 eurot. RLS § 59 lg 5 alusel pidi avaldaja tasuma 50 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määrast 15 eurot rohkem. Põhjendatud on riigilõiv summas 50 eurot ja see tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Avaldaja tasus lisaks täiendavat riigilõivu 180 eurot. Avaldaja esitas riigilõivu tagastamise taotluse. Avaldaja palus tagastada enamtasutud riigilõivu summas 195 eurot. Avaldaja pidi tasuma 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud 195 eurot rohkem kui ta pidanuks. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel tuleb avaldajal riigilõiv enamtasutud osas tagastada. Avaldaja taotles ka puudutatud isikult välja mõista avaldaja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 408 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja tasumääraks 100€/h, millele lisandub käibemaks, sest avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane. Õigusabile on kulunud kokku 3,4h. Kohus hindab, et arvestades avaldaja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ning asja keerukust ja kestust, on tasumäär 120 €/h (sh km) ning ajakulu 3,4h mõistlikud ja põhjendatud. Avaldaja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 458 eurot, millest 50 eurot on riigilõiv ja 408 eurot lepingulise esindaja tasu. Avaldaja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.