(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 15.02.2023.a, Tallinn Kohtuasja number
2-22-5311
Kohtuasi
STÖRM OÜ hagi TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsi vastu võlasuhte ja võlgnevuse puudumise tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.04.2022.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
STÖRM OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja):
STÖRM
OÜ (registrikood 16093587, aadress Harju tn 9, 10146 Tallinn), lepinguline esindaja Igor Sumarok (e-post:xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 12.04.2022.a määrus tühistada ja saata hagiavaldus tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.STÖRM OÜ määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
STÖRM OÜ (hageja) esitas 11.04.2022.a Harju Maakohtule hagi TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsi (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsil puuduvad nõuded summas 5367,10 eurot OÜ STÖRM vastu seoses majandamiskulude kandmisega perioodil alates 2021 märts kuni 2022 veebruar korteriomandi nr 5, asukohaga Punane 14A, Tallinn (registriossa number 17966901) huvides ja et TASMO ÄRIGRUPI
2-22-5311 Aktsiaseltsi ja OÜ STÖRM vahel ei ole võlasuhet seoses korteriomandi nr. 5 asukohaga Punane 14A, Tallinn, (registriossa number 17966901) huvides majandamiskulude kandmisega.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja aadressil Punane 14A Tallinn asuva korteriomandi nr 5 (registriosa number 17966901) omanik ning korteriühistu liikmeks alates korteriomandi soetamisest 04.03.2021.a. Enne 15.05.2013.a aadressil Tallinn Punane 14A asuvas majas korteriühistut asutatud ei olnud ja korteriomanikud valitsesid kaasomandi eset korteriomanike ühisusena. Seoses maja haldamise ja majapidamisega esitas hagejale arved kostja. Hagejale teadaolevalt korteriomanike otsus kostja valitsejaks määramiseks puudub. Alates 15.05.2013.a moodustati Punane 14A Tallinn asuvas majas korteriühistu. Kostja jätkas hagejale majandamiskulude arvete (s.h halduskulud, küte, vee ja elektri eest jne) esitamist väidetavalt osutatud teenuste eest, mis tavaliselt osutatakse korteriomanikele korteriühistu vahendusel. Korteriomanike ega korteriühistu koosoleku otsust selles osas vastu võetud ei olnud. Samal ajal hakkas hagejale mõningate majandamiskulude tegemise eest esitama arved ka korteriühistu. Hageja rõhutab, et kostja ja hageja vahel lepingulised suhted puuduvad, mille alusel võiksid tekkida hageja vastu nõuded. Majandamiskulude ebaproportsionaalselt suurte summade nõudmiste tõttu ja selleks, et saada informatsiooni tõele vastavate kulude kohta, hakkas hageja küsima kostjalt selgitusi. Kostja pakkus hagejale loobuda tema teenuste vastuvõtmisest. Ühtlasi ähvardas kostja hagejat, et arvete tasumata jätmisel katkestab ta kommunaalteenuste osutamise. Hageja tasus kostjale osaliselt, kuid ei nõustunud tasuma 5367,10 eurot, mille osas leiab, et arvetes näidatud summad on alusetud ja seega tuleb selles osas tuvastada võlgnevuse puudumine. Kuna kostja ei ole oma arvetel kajastatud summasid selgitanud, põhjendanud ega hagejaga kooskõlastanud, lähtus hageja tegelikest temale teadaolevatest või tarbitud teenustest ja mõistlikest tariifidest sarnaste teenuste eest, mis rakenduvad Tallinna linnas. Tekkinud olukorra lahendamiseks ja poolte vaheliste õigussuhete korrastamiseks on vajalik tuvastada, et kostja ja hageja vahel puuduvad õigussuhted majandamiskulude osas KrtS tähenduses, mis tulenevad hagejale kuuluvast Punane 14A, Tallinn asuvast korteriomandist. Praegu ei või hageja kuidagi otsustada ühe või teise teenuse suhtes või mõjutada teenuse hinda, kuna kostja tarnib teenuseid positsioonilt, et kui midagi ei tasu, siis lülitakse kõik välja. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 12.04.2022.a määrusega STÖRM OÜ hagi TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsi vastu võlgnevuse puudumise ja võlasuhte tuvastamise nõudes menetlusse võtmast ning jättis kõik menetluskulud hageja kanda.
4.Määruse põhjenduste kohaselt tugines maakohus TsMS § 371 lg 2 p-le 2 ja TsMS § 368 lgle 1. Maakohus leidis, et hageja võib TsMS § 368 lg 1 alusel esitada eraldi tuvastusnõude üksnes siis, kui hagejal on sellise asjaolu tuvastamiseks eriline tuvastushuvi, mida tuleb hagejal ka vastavalt põhjendada.
5.TsMS kommenteeritud väljaandes leitakse, et üldiselt peaks hageja saavutama oma eesmärgi kujundus- või sooritushagi esitamisega ja puudub vajadus et kohus võtaks resolutsioonis seisukoha õigussuhte olemasolu või puudumise kohta. (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, lk 411). Riigikohtu praktikas on leitud, et tuvastusnõude esitamine on õigustatud, kui see annaks hagejale parema õiguskaitse (rohkem) kui sooritusnõude esitamine. Olukorras, kus hageja ei too esile ühtki aspekti, mida tuvastusnõude esitamine annaks talle kohustamisnõudega võrreldes rohkem, tuleb tuvastushagi jätta perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata või läbi vaatamata (maakohus viitab Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-2-1-12-11, p 37-38; 3-2-1-157-12, p 14; 3-2-1-97-13, p 10). Seega tuleb võimalusel alati eelistada sooritusnõuet (või negatoorhagi) tuvastusnõudele.
2-22-5311
6.Kohus leidis, et hageja poolt esile toodud asjaoludest ei nähtu eraldiseisvat tuvastushuvi. Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et kostja on esitanud talle arveid muuhulgas 5367,10 euro tasumiseks, kuid hageja ja kostja vahel õigussuhe puudub ning ta ei soovi arveid tasuda. Kohus selgitab, et juhul, kui hageja leiab, et neil õigussuhet ei ole ja kostja nõuab raha põhjendamatult, siis ta võib selle täitmisest keelduda. Hageja ei pea esitama selleks tuvastushagi. Juhul, kui kostja leiab, et tal on hageja vastu nõue ja see on põhjendatud, saab kostja pöörduda võlgnevuse välja mõistmiseks kohtusse. Sellisel juhul saab hageja esitada tasumise vastuväite kohtumenetluses. Kostja nõude menetlemisel tuvastab kohus hageja nõudes esitatu, s.o kas hageja on kohustatud kostjale võlgnevuse tasuma või mitte, muuhulgas, kas poolte vahel on õigussuhe. Nimetatud menetluses arvestab kohus hageja vastuväidet, mille kohaselt tal võlgnevust ei ole. Kohus leidis, et üksnes võlgnevuse ja õigussuhte puudumise tuvastamiseks hagejal iseseisev tuvastushuvi puudub.
7.Kohus juhtis täiendavalt tähelepanu, et hagi alusena hagis välja toodud asjaolud viitavad väga selgelt (tõendeid hindamata, tuginedes ainult hageja väidetele) pooltevahelise õigussuhte olemasolule. Hageja on ise hagis välja toonud, et seni on teenuseid osutanud kostja, kostja on esitanud hagejale teenuste eest arveid ja hageja on neid (osaliselt) tasunud. See viitab selgelt poolte vahelise õigussuhte (eeskätt lepingulise suhte) olemasolule. Sellel alusel ei saa kohus rahuldada taotletud hagi eset (tuvastada õigussuhte puudumine). Hageja hagis esile toodud seisukohad on selles osas vastuolus. Ühelt poolt leiab hageja, et neil võlasuhe puudub ja soovib selle tuvastamist, samas soovib hagi tagamise korras, et kohus kohustaks kostjat teenuseid osutama. Juhul, kui pooltel võlasuhe puudub, ei saa kohus kohustada kostjat osutama hagejale teenuseid. Ebaselgeks jääb, millisel õiguslikul alusel tuleks kostjal hagejale teenuseid osutada.
8.Kohtule jäi hagist ja hagi tagamise taotlusest selge mulje, et hageja huvi on saavutada olukord, kus kostja ei katkestaks kommunaalteenuste osutamist. Käesolevalt esitatud hagiga sellistes nõuetes nagu hageja esitanud on, ei saa hageja soovitud eesmärki saavutada. Kohus saaks käesolevalt esitatud hagi alusel tuvastada üksnes asjaolu, kas hageja peab kostjale raha maksma või mitte, kuid see ei ole aluseks kostja poolt kommunaalteenuse osutamiseks kohustamiseks ja selle osutamise jätkamiseks. Kui kostja ei osuta hagejale teenust, kuid hageja hinnangul peaks seda siiski tegema, siis hageja saab oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse täitmisnõudega (nõudes lepingu täitmist) või esitada negatoorhagi (nõudes tema õigusi rikkuvate tegevuste keelamist). Hageja on esitanud muuhulgas hagi tagamise avalduse, kust samuti nähtub, et hageja palub hagi tagamise korras kohustada kostjat hagejale kommunaalteenust osutama.
9.Kohus oli kokkuvõtvalt seisukohal, et hageja tuvastusnõude menetlemisest tuleb keelduda, kuivõrd hagejal puudub iseseisev õiguslik huvi haginõudes märgitud asjaolu tuvastamiseks ja hagis kohtu ette toodud asjaoludel ei oleks õigussuhte puudumist ka võimalik tuvastada. Määruskaebus
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse või saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
11.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pidi maakohus, juhul kui kohtu hinnangul esinesid hagis vastuolud või ebatäpsustused, selgitamiskohustuse täitmise raames nendele osutama ja andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja leiab, et hagi oli võimalik täpsustada selliselt, et seda edukalt menetleda.
2-22-5311
12.Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et üksnes võlgnevuse ja õigussuhte puudumise tuvastamiseks hagejal iseseisev tuvastushuvi puudub. Hageja on hagis selgitanud, milles seisneb tema huvi. Hagejal puudub võimalus kostjat mõjutada. Majas puuduvad iseseisvad liitumispunktid ja kommunaalteenuste võrgud läbivad kostja kinnistut. Kostja ei selgita kommunaalteenuste summade kujunemist, kuid nõuab nende tasumist täies ulatuses. Siinjuures ületavad kommunaalteenuste hinnad vastavate teenuseosutajate hindasid Tallinna linnas. Osa arvetel märgitud kuludest nagu näiteks reservfond, halduskulud, ei või kostja üldse nõuda, kuna ta ei ole korteriühistu valitseja. Kuna kostja positsioon seisneb selles, et hagejal tuleb kas tasuda kogu arve või ta katkestab kommunaalteenuste osutamise, on tuvastushagi esitamine põhjendatud ja nõuetekohane kaitsevahend.
13.Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja seisukohad on vastuolulised. Hageja ei väida, et poolte vahel puuduvad üldse mis tahes õigussuhted. Hageja seisukoht seisneb selles, et poolte vahel ei või olla õigussuhteid majandamiskulude osas KrtS tähenduses, mis tulenevad hagejale kuuluvast Punane 14A, Tallinn asuvast korteriomandist. Hageja ei keeldu tegelikult tarbitud teenuste eest tasumisest, kuid peab nende teenuste hindade kujunemisest aru saama ja tasuma nende eest vaid põhjendatud osas.
14.Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et poolte vahel on lepingulised suhted. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest ja kaugkütteseadusest tulenevalt korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul on kliendiks korteriühistu, s.t et leping võib sõlmida ainult korteriühistuga ja esitada sellele ka vastavad tasunõuded; korteriomanik üldjuhul ei või olla sellise lepingu pooleks. Menetluse edasine käik
15.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada ega hagiavaldust menetlusse võtta. Määruskaebus rahuldatakse selle alternatiivnõude osas. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et praegusel juhul ei olnud hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks vajalikud eeldused täidetud.
18.Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 372 lg 2 p-le 2, mis sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
19.Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 08.03.2017.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p
2-22-5311 10). TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel saab jätta menetlusse võtmata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu (vt nt Riigikohtu 16.12.2015.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-15, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selles osas määrust piisavalt põhjendanud.
20.Hagiavalduse esitamisel tugines hageja TsMS § 368 lg-le 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seega pidi maakohus kontrollima hageja õiguslikku huvi (vt nt Riigikohtu 03.10.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13, p 11).
21.Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt asus maakohus nimetatud kontrolli tulemusena seisukohale, et hagiavalduses toodud asjaoludel hagejal iseseisev tuvastushuvi üksnes võlgnevuse ja õigussuhte puudumise tuvastamiseks puudub ning leidis, et hagejal oleks mõttekam oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse täitmisnõudega (nõudes lepingu täitmist) või esitada negatoorhagi (nõudes tema õigusi rikkuvate tegevuste keelamist). Maakohus ei ole aga põhjendanud, kuidas nimetatud haginõuete esitamine tagaks hagejale tema praeguses asjas esitatud hagiavalduses märgitud nõuetega soovitud eesmärkide saavutamise ja vajaliku õiguskaitse.
22.Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et hagejal on käesolevas asjas tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes olemas ja ta on seda ka piisavalt põhjendanud.
23.Hagiavaldusest ja selles esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja eesmärgiks see, et kohus tuvastaks, et kostjal ei ole hageja vastu hagiavalduses märgitud nõuet summas 5367,10 eurot seoses korteiromandi registriosa nr 17966901 majandamiskulude kandmisega perioodil alates 2021 märts kuni 2022 veebruar ja võlasuhet seoses eelnimetatud korteriomandi majandamiskulude kandmisega. Hagejal on sellise õigussuhte puudumise tuvastamise vastu õiguslik huvi, kuna asja lahendamine tagab selguse küsimuses, kas kostjal on hageja vastu majandamiskulude kandmisega seotud nõuded või mitte. Sisuliselt on tegemist õigussuhte puudumise tuvastamise nõude ehk negatiivse tuvastushagiga TsMS § 368 lg 1 mõttes, mille esitamist on kohtupraktikast tulenevalt tunnustatud (vt nt Riigikohtu 15.06.2021.a otsus tsiviilasjas nr 2-19-15657, p 11 ja Riigikohtu 03.10.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13, p 10).
24.Arvestades, et hageja väitel on kostja asetanud ta ka olukorda, milles on nõudnud kas kõigi arvete tasumist kogu ulatuses või tuleb hagejal leppida kommunaalteenuste osutamise katkestamisega kostja poolt, puuduvad hagejal ringkonnakohtu hinnangul oma õiguste kaitseks ka muud paremad võimalused. Maakohtu poolt mainitud lepingu täitmisnõude või negatoorhagiga kohtusse pöördumine käesolevas asjas esitatud hagiavaldusega soovitud eesmärkideni viia ei saaks, kuivõrd hagejal säiliksid nii hagiavalduses märgitud võlgnevus kostja ees kui ebaselgus selles, kas hageja on kohustatud kostjale majandamiskuludega seotud nõudeid tasuma või mitte.
25.Eeltoodust tulenevalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud ennatlikult, mistõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja hagiavaldus saata maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Arvestades määruskaebuse rahuldamist ja tuginedes menetlusökonoomia põhimõttele, ei vasta ringkonnakohus muudele kaebuse väidetele.
26.Ringkonnakohus osundab et juhul kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõuded ei ole maakohtu arvates piisavad selleks, et hagiavaldus menetlusse võtta, kuid hagi on võimalik
2-22-5311 täpsustada, tuleks maakohtul kaaluda hagiavalduse käiguta jätmist ning hagejale hagiavalduse täpsustamiseks tähtaja määramist. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
27.TsMS § 173 lg 3 teisest lausest tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
28.Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati.