Legalium OÜ hagi J. A. vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Legalium OÜ (registrikood: 16200037; asukoht: Lõkke tn 4, Kesklinna osa, Tallinn, Harju maakond; e-post: [email protected]), seaduslik esindaja: R. A.. Kostja: J. A. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx; e-post: xxxx).
2.Välja mõista kostjalt J. A. hageja Legalium OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 10 270 eurot.
3.Välja mõista kostjalt J. A. hageja Legalium OÜ kasuks alates 21. juulist 2022. a viivis protsendina põhivõlgnevuse summalt (10 270 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni viivisemääraga 0,06% päevas, kuid mitte enam kui 10 270 eurot.
4.Menetluskulud jätta kostja J. A. kanda ning välja mõista kostjalt J. A. hageja Legalium OÜ kasuks menetluskuludena (riigilõiv) 980 eurot.
Välja mõista kostjalt J. A. hageja Legalium OÜ kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (980 eurot) alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude
täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta kuni käesoleva kohtuotsuse täitmiseni jõusse Viru Maakohtu 21. juuli 2022. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kostjale J. A. kuuluvale korteriomandile asukohaga Xxxx (kinnistusosakonna registriosa nr xxxx) III jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 13 499,13 eurot hageja Legalium OÜ kasuks.
7.Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJALUD JA MENETLUSE KÄIK
1.20. juulil 2022. a esitati Viru Maakohtule hagiavaldus abstraktsest võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse tasumise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja J. A. väljastas sõlmitud laenulepingutest tulenevate täitmata kohustuste osas E. M.’ile (endine võlausaldaja) 2021. aasta oktoobris võlakirja, mille kohaselt oli kostja võlgnevuseks endise võlausaldaja ees
400 eurot. Endine võlausaldaja loovutas 27. jaanuaril 2022. a kostjaga sõlmitud laenulepingutest ja 2021. aasta oktoobris väljastatud võlatunnistusest tuleneva nõude põhisummas 19 320 eurot, millele lisanduvad kõik kõrvalnõuded hagejale Legalium OÜ-le, millest hageja teavitas kostjat 28. jaanuaril 2022. a. Kostja väljastas loovutatud nõuete asjas
13.märtsil 2022. a hagejale konstitutiivse võlatunnistuse ning tunnistas selle punkti 2 kohaselt tingimusteta ja tagasivõtmatult hageja ees oma võlgnevust summas 20 000 eurot, millest 18 270 eurot oli põhisumma ja 1 730 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
2.Vaatamata hageja meeldetuletusele, kostja tasumislubadustele ja tasumiseks antud täiendavale tähtajale kostja esimest osamakset ei tasunud, mistõttu esitas hageja 23. märtsil 2022. a kostjale kogu võlgnevuse jäägi summas 20 000 eurot tasumise nõude. Kuna kostja teatas hagejale, et ta ei oska lubada millal ta tasumiseks raha saab ja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond jättis hageja teise avalduse rahuldamata, siis ei jää hagejal üle muud, kui esitada enda nõuded hagimenetluses.
3.Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise taotlus, milles palus hagi tagamise korras seada kostjale kuuluvale korteriomandile kohtulik hüpoteek hageja kasuks. Viru Maakohtu 21. juuli 2022. a määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus ning hagi tagamiseks seati kostjale kuuluvale korteriomandile asukohaga Xxxx (kinnistusosakonna registriosa nr xxxx) III jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 13 499,13 eurot hageja kasuks.
4.6. detsembril 2022. a toimunud kohtuistungil tunnistas kostja hagis esitatud võlgnevus ning lubas selle ära maksta.
5.Kohus palus 25. jaanuaril 2023. a hagejal teatada kohtule, mis on toimunud pärast kohtuistungit ning millised on hageja menetluslikud taotlused. Hageja palub oma kohtule 26. jaanuaril 2023. a esitatud taotluses rahuldada hagi täies ulatuses õigeksvõtu alusel (võlgnevus põhisummas 10 270 eurot; viivis lepingujärgses määras 0,06% tasumata põhisummalt 10 270 eurot päevas alates 21. juulist 2022. a kuni põhinõude täitmiseni selliselt, et viivis kokku ei ületa 10 270 eurot; menetluskulud ja ka viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras), jätta kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jõusse 21. juuli
2022. a kohtumäärusega kostjale kuuluvale korteriomandile hageja kasuks seatud kohtulik hüpoteek, tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks ning tagastada hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatis 625,96 eurot hageja arveldusarvele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
7.Kostja teatas kohtule 6. detsembril 2022. a toimunud istungil, et ta võtab hageja nõude õigeks. Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele.
8.TsMS § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. TsMS § 468 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
10.Kostja poolt hagiga nõustumisel kuulub hagi õigeksvõtuotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (põhivõlgnevus summas 10 270 eurot).
11.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates 21. juulist 2022. a (hagiavalduse esitamise päevast).
12.TsMS § 445 lõike 2 järgi, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Käesoleval juhul palub hageja jätta kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jõusse 21. juuli 2022. a kohtumäärusega kostjale kuuluvale korteriomandile hageja kasuks seatud kohtulik hüpoteek, mistõttu kohus jätab hagi tagamise abinõu jõusse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 386 lõikele 2 asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada.
MENETLUSKULUD
13.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lõige 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja vabatahtlikult oma võlgnevust ei tasunud, siis on ta oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ja seetõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.
14.TsMS § 177 lõike 1 punkti 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskulud asjas on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 910 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot. Kohus märgib, et kuna hageja on tasunud vastavalt hagihinnale ja hagi tagamiseks nõuetekohaselt riigilõivu, siis on riigilõiv kogusummas 980 eurot hageja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15.TsMS § 177 lõike 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Hageja palus kohustada kostjat tasuma hageja menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni nende täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Seetõttu tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.TsMS § 195 lõike 1 järgi, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Sama sätte lõike 2 kohaselt enne määruse tegemist saadab kohus tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud. Kuna hagi tagamine jääb kehtima, ei ole praegusel hetkel võimalik rahuldada hageja taotlust tagatise tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.