OÜ DA VINCI FOOD hagi Tarmina Grupp OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
88,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ DA VINCI FOOD (registrikood: 11809549); Hageja seaduslik esindaja: R. U. (e-post: xxx); Kostja: Tarmina Grupp OÜ (registrikood: 11554078); Kostja seaduslik esindaja: I. L. (e-post: xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Tarmina Grupp OÜ hageja OÜ DA VINCI FOOD kasuks võlgnevus summas 25.78 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamisega 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda. 3.2 Välja mõista kostjalt Tarmina Grupp OÜ hageja OÜ DA VINCI FOOD kasuks menetluskulud summas 65 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.OÜ DA VINCI FOOD esitas 29.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 177,94 euro saamiseks. Kohus tegi 30.09.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 08.10.2022 aadressil xxx. Võlgnik esitas 11.10.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). 01.11.2022.a kohtumäärusega tegi kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-le 11 võlgniku poolt tunnustatud nõude osas maksekäsu. Kohus märkis, et kuna avaldaja nõue ei ole täielikult maksekäsuga hõlmatud, jätkab kohus ülejäänud nõude osas menetlust.
2.OÜ DA VINCI FOOD esitas 15.11.2021 Harju Maakohtule hagi Tarmina Grupp OÜ vastu sissenõutavaks muutunud viivise 88,97 eurot nõudes. Kohus jättis hagiavalduse 21.11.2022 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 30.11.2022 menetlusdokumendiga. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 07.12.2022 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses (kirjalikus menetluses).
3.Hageja tõi hagiavalduses esile järgmised asjaolud: − Hageja väljastas kostjale 12.03.2019 arve nr 201903148, mille maksetähtpäev oli 19.03.2019 summas 88,97 eurot. − Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud. − Hageja palub kostjalt välja mõista arve nr 201903148 sissenõutavaks muutunud viivised viivisemääraga 0,1% päevas ehk põhinõudega võrdses summas ehk 88,97 eurot. Täiendavalt tõi hageja välja, et on läbi raamatupidamisprogrammi saatnud kostjale arvet nr 201903148 uuesti 22 korda.
4.Tarmina Grupp OÜ (kostja) esitas 21.12.2022 vastuse hagiavaldusele, milles ei tunnista tema vastu esitatud nõuet ning tõi esile, et kostja esitas 11.10.2022 vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, kus ta tunnistas et on Hagejalt kaupa varasemalt tellinud, kuid hageja ei ole kogu eelneva perioodi jooksul (so 3,5 aastat) püüdnud kordagi kostjaga ühendust võtta või nõude kohta meeldetuletust saata ning seda vaatamata asjaolule, et kostja telefon ja e-posti aadress on avalikud ja pole vahepeal muutunud. Samas vaatamata nõude aegumisele pidas Kostja oluliseks tunnistada arvet ja oli selle nõus koheselt tasuma, kuid ei olnud nõus kõrvalkuludega, so viivisega, ülaltoodud põhjusel. Täiendavalt tõi kostja välja, et on hagejalt saanud teavituse arve kohta ainult ühel korral – 12.02.2019, mis jäi kahetsusväärselt tähelepanuta, kuid rohkem meeldetuletusi kostja saanud ei ole. Kostja rõhutab, et müügiarve on täies ulatuses tasutud ning hageja viivisenõue ei ole põhjendatud ning on tühine.
5.Kohus selgitas 19.01.2023 pooltele tõendamiskoormist ning andis võimaluse lõplike seisukohtade esitamiseks. Pooled täiendavaid seisukohti ning kohtule kompromissi kinnitamiseks ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses
2-22-137381 põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt arve tasumisega viivitamise tõttu viivist ning käesoleva vaidlusega seotud menetluskulusid. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale arve nr 201903148 summas 88,97, mille tasumise tähtpäev saabus 19.03.2019 ning mida kostja tähtaegselt ei tasunud.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
10.Hageja on välja toonud ja esitanud ekraanitõmmised selle kohta, et hageja raamatupidamise programmist Directo lähtuvalt on arvet nr 201903148 kostjale korduvana saadetud 22 korda. Kostja on esitanud antud väitele vastuväite, tuues välja, et kostja on saanud arved ainult hageja töötaja Kerli Lindoja e-postiaadressilt ning läbi Directo keskkonna ei ole hageja poolt kostjale kunagi ühtegi arvet esitatud. Kostja kinnitab, et vaidlusaluse arve edastas Kerli Lindoja e-postiga 12.03.2019 kell 16:53, mis jäi tähelepanuta ja mida ei ole kostjale korduvana saadetud. Kostja rõhutab, et hagi aluseks toodud müügiarve on tasutud täies ulatuses ning viivise aluseks toodud väited ei ole tõendatud.
11.Vaidlus puudus selles, et hageja müügilepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 20.03.2019, kostja täitis hageja põhinõude alles kohtumenetluse ajal, seega rikkus kostja kohustust VÕS § 100 mõttes ja oli viivituses. VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 2. lause ja § 94 alusel on võlausaldajal rahalise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras, mis oli 2019-2022.a. 8% aastas ning käesoleval ajal 10,5% aastas. Hageja palus kostjal välja mõista viivisemääras 0,1% päevas. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe viivisemäära 0,1% päevas kohaldamiseks. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja viivisenõude perioodi 20.03.2019 – 01.11.2022 (maksekäsu tegemiseni, kuivõrd kohtule ei ole esitatud ega tõendatud kostja poolt põhinõude rahuldamise aega) seadusjärgses määras ehk summas 25,78 eurot. Menetluskulud
12.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte
2-22-137381 endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamisega menetlusosaliste kanda.
13.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 100 eurot.
14.Kohus lähtub menetluskulude jaotuse proportsiooni arvestamisel asjaolust, et kostja võttis hageja nõude põhinõude (88,97 eurot) osas õigeks ning kohus tegi käesolevas asjas hageja põhinõude osas maksekäsu, milles menetluskulusid kindlaks ei määranud. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus rahuldanud tervikuna hageja nõude ca 65% ulatuses, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamisega ehk summas 65 eurot.
15.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.