Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Bergson
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. november 2025, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-9617
Tsiviilasi
S.-L. R. ja S. R. hagi SAAREMAA KONVERENTS OÜ vastu müügilepingu tagasitäitmisest tuleneva võla, kahjuhüvitise ja leppetrahvi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
220 154,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: S.-L. R. (endine S., isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II: S. R. (isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Hallemaa (e-post XXX) Kostja: SAAREMAA KONVERENTS OÜ (registrikood 11761535, asukoht Tallinna tn 16, 93819 Kuressaare linn, epost XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
esemeks oli kostjale kuuluv XXX asuv korteriomand ja selle eriomandi ese eluruum nr XXX, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Hagejad ostsid lepingu eseme võrdsetes mõttelistes osades. Kostja müüjana ning hagejad ostjatena sõlmisid 04.12.2023 korteriomandi omandi üleandmise asjaõiguslepingu ja hüpoteegiga koormamise lepingu. Hagejatele selgus, et asjaõiguslepingu alusel üle antud ja võlaõigusliku lepingu esemeks olev korteriomand on oluliste puudustega. Mitmete puuduste tõttu puudub tänaseni korteriomandil (sh kogu korterelamul) kasutusluba, mille kostja kohustus võlaõigusliku lepingu muutmise lepingu kohaselt hankima hiljemalt 31.07.2024. Hagejad esitasid 16.09.2024 taganemisavalduse, millega taganesid 09.12.2022 sõlmitud korteriomandi asukohaga XXX, eriomandi ese eluruum nr XXX, võlaõiguslikust müügilepingust. Hagejad nõudsid kostjalt lepingu alusel tasutud 161 600 euro tagastamist koos seaduses sätestatud intressiga hiljemalt 11.10.2024. Hagejad tegid kostjale ettepaneku taganemise vormistamiseks ja vastastikuste kohustuste samaaegseks täitmiseks sõlmida hiljemalt 30.09.2024 asjaõigusleping ja tagastada lepingu esemeks olev korteriomand. Hagejad teavitasid kostjat võlaõiguslikust müügilepingust taganemise avalduses, et nõuavad kostjalt lepingus sätestatud leppetrahve koos leppetrahvi ületava kahjuhüvitise nõudega. Kinnisasja võlaõigusliku müügilepingu punkti 5.4 kohaselt on lepingust taganemisel punkti 5.2 alusel või muu müüjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu müüja kohustatud ostjale tagastama kõik käesoleva lepingu kohaselt müüjale tasutud summad ning tasuma ostjale leppetrahvi 10 % ostuhinnast. Hagejad nõuavad kostjalt olulise lepingurikkumise alusel lepingust taganemise tõttu lepingus kokkulepitud leppetrahvi summas 16 160 eurot (161 600 x 10 / 100). Hagejad ja kostja leppisid asjaõiguslepingu punktis 4.6 kokku, et kostja kohustub tasuma hagejatele leppetrahvi 0,03 % ostuhinnast iga kasutusloa hankimisega viivitatud päeva eest. Leppetrahv lepingu lõppemise hetkeni on seega 48x0,03x161600/100 = 2327,04 eurot. Kostja müüjana ja hagejad ostjatena sõlmisid 10.07.2023 varem sõlmitud võlaõigusliku lepingu muutmise lepingu, mille punkti 2.4 kohaselt leppisid pooled kokku, et müügilepingu muutmise eest kompensatsioonina annab kostja hagejatele tasuta üle ühe lepingu eseme asukohajärgsel kinnistul paikneva lisa parkimiskoha nr 24 väärtuses 2500 eurot ja kostja kohustub finantseerima hageja arveid köögitehnika ostuks 2994 euro ulatuses. Hagejad on kandnud kohtueelseid õigusabikulusid summas 2003,85 eurot. Kostja on rahaliste kohustuste täitmisega viivituses alates 02.10.2024 ja hagejad nõuavad seadusjärgset viivist. Kostjale on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse ning menetluskulude nimekirjaga kätte toimetatud 28.10.2025 tähitult kostja seadusliku esindaja elukoha aadressil. Menetlusdokumendid on allkirja vastu üle antud abikaasale. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (17.11.2025) hagile vastanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab, et hagejatel on õigus keelduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga XXX kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks vajalike tahteavalduste andmisest seni kuni kostja ei ole täitnud käesoleva kohtumenetluse lõpplahendist tulenevaid kohustusi. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 1974,08 eurot (sh käibemaks). Kohus arvestades Riigikohtu praktikat, esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ja keskmisi turuhindasid leiab, et tunnihind 160 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud ja ei ületa keskmisi turuhindasid. Võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumendi mahtu ja sisu on kohus seisukohal, et menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud ja neile toimingutele kulunud aeg 10 tunni ja 6 minuti ulatuses on põhjendatud ja vajalik summas 1974,08 eurot (käibemaksuga). Kuivõrd hagejad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohuslased 3
ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda kohustatud isikutel riigituludesse lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lg 21 on sätestatud, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed.
Harju Maakohus on 15.09.2025 määrusega rahuldanud hagejate menetlusabi taotluse ja vabastanud nad hagi esitamisel riigilõivu 2 940 euro tasumisest. Kohus mõistab tasumata riigilõivu kostjalt välja Eesti Vabariigi kasuks. Kohus lisab käesolevale kohtuotsusele makseinfo dokumendi. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Bergson kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.