Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

see veel ei toimi. Võlgniku raamatupidamises tekib tulu valdavalt tütarettevõtte vastu tekkivatest intressinõuetest ja kulu omakorda laenatud vahenditelt arvestatavalt intressikulust. Müügitulu võlgnikul ei ole olnud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik sattunud raskustesse kohustuste täitmisel põhjusel, et võlgniku poolt välja laenatud raha ei ole võlgniku tütarettevõte olnud võimeline tagastama. Kuigi võlgniku omakapital on raamatupidamislikult seisuga 31.12.2021 positiivne, siis käesoleval hetkel on rahavooliselt võlgnik maksejõuetuks muutunud tulenevalt asjaolust, et tütarettevõtte kohustused võlgniku ees on pikaajalised, kuid võlgniku kohustused laenuandjate ees on lühiajalised. Sisuliselt koosneb kogu võlgniku vara nõuetest võlgniku tütarettevõtte Levikom Eesti OÜ vastu. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku vara väärtus 1 596 875 eurot, s.o nõue, mis kajastub Levikom Eesti OÜ saneerimiskavas – seda eeldusel, et Levikom Eesti OÜ saneerimiskava kinnitatakse ja seda hakatakse täitma. Noranet OÜ vastu olevat nõuet ei saa esialgsel hinnangul pidada likviidseks varaks. Kohustusi on ajutine haldur tuvastanud 3 124 562,56 euro ulatuses. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole esialgu tuvastatud, kuid nende olemasolu ei ole ka välistatud - andmete maht ei võimalda selles osas seisukohta kujundada ajutises menetluses, asjaolud vajavad täpsustamist pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Koos ajutise halduri aruandega esitas haldur taotluse tasu määramiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldused kuuluvad rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lõige 2 sätestab: „Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.“ PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Maksejõuetuse põhjuseks peab kohus käesoleval ajal muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuivõrd ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotikuritegude või juhtimisvigade toimepanemist. Kohus nimetab pankrotihalduriks Kristo Tederi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 13.02.2023.a kell 10.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis 3004 (PankrS § 31 lg 6). Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33) ning edastab käesoleva määruse registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 kohaselt

võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 87 lg 1 sätestab, et võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. PankrS § 89 lg 1 p 1-3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust, ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 90 ja § 19 lg 1 ja 3 järgi kohaldatakse juriidilisest isikust võlgniku puhul § 85-89 sätestatut mh juhtorgani liikme suhtes. Kohus kohustab võlgniku juhatuse liikmeid Xi ja Y andma kohtus vande vara ja võlgade õigsuse kohta. Vande andmise kohustuse täitmata jätmisel võib kohus nimetatud isikuid trahvida või kohaldada sundtoomist või aresti. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on tal kulunud oma ülesannete täitmiseks 16 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks) mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 2 080 eurot (lisandub käibemaks). Tasu kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele. Ajutine haldur palub hüvitada ajutise halduri tasu deposiiti tasutud summa arvelt. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. Praegusel juhul on võlgniku varaks nõue teise äriühingu vastu, kelle suhtes toimub saneerimismenetlus. Nõude realiseerimise aeg ja ulatus on küsitavad. Seetõttu rahuldab kohus ajutise halduri taotluse ning ajutise halduri tasust 2000 eurot kuulub hüvitamisele Proformex OÜ poolt 16.12.2021 kohtu deposiiti tasutud summa arvelt. Ülejäänud osa tasust kuulub hüvitamisele pankrotivarast. Võlausaldajate menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1 järgi on menetluskulud pankrotimenetluse kulud) tasutakse pankrotivarast tulenevalt PankrS § 150 lg-st 2. Kohus määrab võlausaldajate menetluskulud kindlaks pärast seda, kui võlausaldajad esitavad menetluskulude nimekirjad. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.