Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Amintor OÜ esindaja ME
(registrikood
10553579),
seaduslik
Saneerimisnõustaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Võlausaldaja Estkompexim Toitlustus OÜ (registrikood 12064927), lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Marko Pilv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste poolt esitatud tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 19.10.2022 määrus osas, millega maakohus jättis Amintor OÜ saneerimiskava kinnitamata, lõpetas saneerimismenetluse (p 1), kohustas saneerimisnõustajat edastama käesolev määrus kõigile saneerimiskavast puudutatud Amintor OÜ võlausaldajatele ja selgitama neile saneerimiskava kinnitamata jätmise tähendust (p 2).
Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Amintor OÜ poolt 26.08.2022 esitatud vastuvõtmata saneerimiskava läbi vaatamata ning lõpetada saneerimismenetlus ennetähtaegselt; kohustada saneerimisnõustajat edastama käesolev määrus kõigile saneerimiskavast puudutatud Amintor OÜ võlausaldajatele.
4.Jätta Amintor OÜ määruskaebus rahuldamata.
5.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
5.1.Jätta Amintor OÜ poolt 26.08.2022 esitatud vastuvõtmata saneerimiskava läbi vaatamata ning lõpetada saneerimismenetlus ennetähtaegselt.
5.2.Kohustada saneerimisnõustajat edastama käesolev saneerimiskavast puudutatud Amintor OÜ võlausaldajatele.
määrus
kõigile
5.3.Vabastada saneerimisnõustaja Vahur Kivistik.
5.4.Jätta rahuldamata Amintor OÜ taotlus täitemenetluse peatamiseks.
5.5.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Amintor OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
1.Amintor OÜ (avaldaja) esitas 21.06.2022 Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on 1999. aastal asutatud avaldaja põhitegevusalaks alkoholikaupluste pidamine ja Rae restorani opereerimine. Avaldaja tegutseb pikka aega Tallinna vanalinnas asuvas Rae restoranis. Avaldajal on kogemus alkoholikaubanduse ja toitlustamise valdkonnas ning väljaõppinud töökollektiiv, kellest enamik on valmis tööle hakkama avatavas alkoholikaupluses. Harju Maakohtu 03.12.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-18239 mõisteti avaldajalt Estkompexim Toitlustus OÜ (Estkompexim) kasuks välja põhivõlg 501 328,04 eurot, millele lisandub viivis. Otsuse kohaselt peab avaldaja vabastama Rae restorani ruumid 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, mistõttu avaldaja majandustegevus võib seiskuda. Samas on avaldajal võimalus jätkata majandustegevust läbi avatava alkoholikaupluse. Rae restorani pidamisega uues kohas ja esialgu vähemalt ühe alkoholipoe avamisega jäävad alles üheksa töötaja töökohad, on võimalik tasuda jooksvad riiklikud maksud ning vähendada proportsionaalselt võlgnevusi võlausaldajate ees. Võlgnevust töötajate ees ei ole. Lisaks 03.12.2020 maakohtu otsusele on avaldajal tasumata sissenõutavaks muutunud võlgu teistele võlausaldajatele 9718,77 eurot. Avaldaja prognoosib alates oktoobrist 2022. aastal müügituluks restoranis uues tegevuskohas umbes 15 000–20 000 eurot kuus. Alkoholipoe 2023. aasta realistlik müügikäive esimesel viiel kuul on 40 000–70 000 eurot kuus, hiljem 100 000– 250 000 eurot kuus. Kuludeks on planeeritud 11 700 eurot kuus (6000 eurot tööjõukulud, 3500 eurot restorani rent ja tegevuskulud, kauplus-lao rent ja tegevuskulud 2 200 eurot). Avaldaja on suuteline tasuma võla katteks 5000 eurot kuus.
2.Maakohus algatas 30.06.2022 määrusega avaldaja saneerimismenetluse ning määras saneerimisnõustajaks Vahur Kivistiku. Maakohus kohustas saneerimisnõustajat tagama saneerimiskava vastuvõtmise ning vastuvõetud saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise hiljemalt 26.08.2022.
3.Estkompexim taotles 24.08.2022 avalduses saneerimiskava kinnitamata jätmist. Saneerimine ei ole kava järgi võimalik. Avaldaja majandustegevus on 27.06.2022 seisuga lõppenud. Avaldajal ei ole muud äritegevust ega äriruumi. Avaldajal puuduvad tõsiselt võetav äriplaan ja finantsprognoos, mis võimaldaksid aru saada, kuidas on esitatud numbrilised näitajad arvestatud. Avaldaja asus oma majandustegevust ümber kujundama 2018. aastal, mis tõi kaasa avaldaja rahaliste vahendite ja varade vähenemise. Avaldaja käive on suures ulatuses stabiilselt vähenenud alates 2016. aastast. Avaldaja on maksejõuetu, sest tal on käibevara alla 30 000 euro ja muu vara puudub; kohustusi on kokku ca 635 000 eurot ning majandustegevus on lõppenud.
4.Võlgnik esitas 26.08.2022 taotluse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Saneerimiskava vastuvõtmise hääletusel 25.08.2022 osales 23 võlausaldajat, kellest saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletas 22. Ainsana hääletas saneerimiskava vastuvõtmise vastu Estkompexim, kelle nõude suuruse tõttu ei osutunud saneerimiskava vastuvõetuks. Võlgnik lisas avaldusele saneerimiskava, hääletusprotokolli koos lisadega ning saneerimisnõustaja arvamuse. Saneerimisnõustaja poolt koostatud saneerimiskava kohaselt on avaldaja ettepanek vähendada kõikide võlausaldajate nõudeid 62,78%. See tähendaks suurima võlausaldaja Estkompeximi võlanõude vähendamist 627 077,28 eurolt 233 398,16 euroni, nõudest jääb alles 37,22%. Saneerimismenetluses rahuldataks võlausaldajate nõuded 4 aasta jooksul 236 000 euro ulatuses. Avaldaja teeb ettepaneku peatada alates saneerimise alustamisest kuni saneerimise lõpule viimiseni võlgnevustelt viiviste ja intresside arvestamine. Saneerimisnõustaja arvamuse kohaselt on avaldaja majandusliku olukorra parandamine ja kasumlikkuse taastamine saneerimiskava alusel võimalik. Avaldaja majandustegevust on võimalik jätkata uue majandusüksuse käivitamisel. Avaldaja poolt välja toodud prognoosi hindab saneerimisnõustaja realistlikuks. Saneerimiskava kinnitamata jätmisel on ettevõtte juhtkonna ainsaks võimaluseks pankrotiavalduse esitamine. Kuna ettevõttel puuduvad realiseeritavad seadmed ja vara, siis pankroti korral ei ole ühelgi võlausaldajal võimalik oma nõudeid rahuldada. Saneerimiskavaga vähendatakse kõikide võlausaldajate nõudeid suures mahus, kuid ettevõtte tegevus ja edasine majandustegevus jätkub ning osa võlast on võimalik võlausaldajatele tasuda. Nõuete nimekirja kantud nõuded on tõendatud ja õiguspärased.
5.Maakohus viis 10.10.2022 läbi ärakuulamise. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus jättis 19.10.2022 määrusega saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas saneerimismenetluse. Avaldaja saneerimismenetluse hääletusprotokolli kohaselt oli saneerimiskava vastuvõtmisel hääleõiguslikke võlausaldajaid kokku 23, nende häälte arv oli kokku 498 970. Seega pidid saneerimiskava vastuvõtmiseks selle poolt hääletama vähemalt 12 võlausaldajat ja neile pidi kuuluma vähemalt 332 646,6 häält. Saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletas 22
hääleõiguslikku võlausaldajat, s.o 95,65% võlausaldajatest, kellele kuulus 6915 häält, so 1,4% kõigist häältest. Seega ei kuulunud saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletanud võlausaldajatele piisavalt hääli ning saneerimiskava jäi SanS § 24 lg 3 kohaselt vastu võtmata. Avaldaja käibevara suuruseks on 31.07.2022 seisuga märgitud 28 785 eurot, millest tegelikud rahalised vahendid moodustavad vaid 17 753 eurot ja ülejäänud 11 032 eurot on nõuded ostjate vastu. Põhivara puudub. Suurimaks võlausaldajaks on Estkompexim, kelle nõuded on kokku 627 077,28 eurot. Kava kohaselt jääksid võlgnevused 62,78% ulatuses tasumata. Saneerimismenetluse kohaldamine ei ole ettevõtja ega võlausaldaja huvides, kuna abinõude rakendamisega pole võimalik maksejõuetust vältida. Avaldaja ei ole teinud pingutusi oma majandusliku olukorra parendamiseks. Saneerimiskavas puuduvad konkreetsed tegevused ja ajakava, mille kaudu ettevõtja tegevus ümber korraldada. Kavas puudub majanduskeskkonna analüüs ja tegevuse ümberkorraldamiseks vajalikud eelarvelised arvestused on põhjendamata. Hinnatud ei ole töötajate palgataset võrreldes turu keskmisega, töötajate vajalikku arvu ega alkoholipoe ja restorani tegevuse alustamiseks vajalikku eelarvet. On üksnes sedastatud, et selleks on vajalik ühekordne kulutus. Täpsemat äriplaani ei ole esitatud. Avaldaja ei ole nelja kuu vältel astunud samme oma majandustegevuse ümberkorraldamiseks. Ärakuulamisel ei osanud avaldaja anda täpseid selgitusi selle kohta, miks ei ole sõlmitud lepinguid või eelkokkuleppeid uues asukohas tegutsema asumiseks ning astutud muid samme majandustegevuse jätkamiseks. Avaldaja seaduslik esindaja ei osanud kohtule nimetada võimalikke tegutsemiskohti, aadresse jms, mille osas läbirääkimisi peetakse. AS GMP Grupp 10.10.2022 kinnitus selle kohta, et Valli 1 üürilepingu lõppemisel on kinnistu omanik nõus alustama läbirääkimisi üürilepingu sõlmimiseks, ja OÜ Horveit 04.10.2022 e-kiri Rahukohtu 5 asuvate ruumide üürimiseks ei tõenda, et ettevõtja on astunud tegelikke samme majandustegevuse ümberkorraldamiseks. Ainsana on avaldaja alates saneerimisavalduse esitamisest rentinud välja tööjõu, mille eest on avaldajale tasutud. Nimetatust ei saa järeldada, et ettevõtte majandustegevust võib päästa. Saneerimiskavas ei ole ka nõuete ümberkujundamise aluseid, vaid üksnes tõdemus, et eeldatava käibe alusel saaks rahuldada nelja aasta jooksul võlausaldajate nõudeid 37,22 % ulatuses. Määruskaebus
7.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega saneerimiskava kinnitada. Alternatiivselt palub avaldaja saata asi maakohtule saneerimiskava kinnitamise uueks otsustamiseks. Maakohtu etteheited saneerimiskava kohta on põhjendamatud. Toitlustusettevõtte majandustegevuses on laekumiste peamiseks allikaks müügitulu. Kavas on märgitud, et peale ME sissemakse tegemist saab avaldaja avada lisaks restoranile ka alkoholikaupluse ja laiendada majandustegevust. Kulude kokkuhoiu ja müügi järkjärgulise suurendamisega on võimalik saavutada kasumlikkus ning hakata vähehaaval võlgasid tagasi maksma. Rahavoogude numbrilises prognoosis on müügitulu suurenemine „sisse kirjutatud“, prognoos on koostatud konservatiivselt, aluseks on võetud majanduslikud näitajad, mis on saneerimiskava täitmisel kindlalt saavutatavad. Avaldajal hetkel majandustegevus puudub, kuid restorani käivitamiseks uues tegevuskohas annab omanik laenu 10 000 eurot. Avaldajal on viis töötajat, kes on hetkel kolmandale isikule
välja renditud. Olemasolevad töötajad jaotuvad kaupluse ja restorani vahel. Vajaduspõhiselt palgatakse töötajaid juurde. Avaldaja prognoosib 2023. aasta müügituluks restoranis alates aasta algusest ca 6000–10 000 eurot kuus. Alkoholipoe eduka avamise korral on 2023. aasta esimesel poolel realistlik müügikäive esimesel viiel kuul 25 000–55 000 eurot kuus, hiljem kuni 100 000 eurot kuus. Kuna ka kauplus-lao avamiseks avaldajal vahendid puuduvad ja nii lühikese ajaga ei õnnestu restorani tegevusega vajalikku kapitali koguda, annab juhatuse liige ettevõttele täiendavalt laenu 20 000 eurot. Kuludeks on planeeritud ca 6000 eurot kuus. Esimestel kuudel on tööjõu kulu väiksem, pärast kaupluse avamist suureneb. Tööjõukulu on vahemikus 3383–4510 eurot. Nii restorani kui ka kauplus-lao esimese kuu tegevuskulu on suurem, kuna tasuda tuleb lisaks rendile ka tagatisraha rendi suurusega võrdses summas. Toodud käivete juures võib konservatiivse arvestuse kohaselt teenida esimesel aastal kasumit ca 3000 eurot kuus, järgmistel aastatel rohkem. Seega on avaldaja suuteline tasuma võlausaldajatele võlgade katteks 2023. aastal 2000 eurot kuus, 2024. aastal 4000 eurot kuus, 2025. aastal 6000 kuus ja 2026. aastal 8 000 eurot kuus. Avaldaja lisab määruskaebusele vandeaudiitor MO arvamuse avaldaja rahavoogude prognoosi kohta aastatel 2023–2026. Audiitori arvamuse kohaselt on saneerimiskava arusaadav ja realistlik. Saneerimiskavas tõi avaldaja välja restorani uue tegevuskoha aadressi, milleks on Rahukohtu tn 5. Lisaks edastas saneerimisnõustaja täiendavalt maakohtule konkreetsed kokkulepped restorani lepingutingimuste läbirääkimiste kohta, st sõlmitava lepingu tingimused. Samuti oli maakohtule teada, et avaldaja on otsinud alkoholikaupluse jaoks sobivaid ruume ja Valli tn 1, Tallinn ruumide omanik on kinnitanud, et kinnistu üürilepingu lõppemisel asutakse läbirääkimisi pidama avaldajaga. Avaldaja on astunud samme oma majandustegevuse ümberkorraldamiseks. Avaldaja rentis töötajad välja, millest laekub avaldajale igakuiselt väike tulu. Töötajate säilitamine on oluline samm selleks, et käivitada tegevus kohe saneerimiskava kinnitamisel. Põhjendamatute kulutuste tegemine saneerimiskava kinnitamise ootel ei oleks võlausaldajate seisukohast õige. Nimetatud tegevus on olnud vajalik, et saneerimiskava kinnitamisel majandustegevus taaskäivitada. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole ettevõtte kasumlikkuse taastamine läbi saneerimise abinõude rakendamise võimalik. Maakohus leidis, et saneerimiskavas ei ole nõuete ümberkujundamise aluseid, vaid üksnes tõdemus, et eeldatava käibe alusel saaks rahuldada nelja aasta jooksul võlausaldajate nõudeid 37,22% ulatuses. Avaldaja märgib, et nõuete rahuldamise madal protsent tuleneb sellest, et kohustuste poolt suurendab suurima võlausaldaja Estkompexim nõue. Avaldaja on restorani finantsprognoosi koostades lähtunud Fersen OÜ majandustulemustest (Rahukohtu tn 5 asuvates ruumides restorani pidanud ettevõte). Firma käive aastal 2019 oli 226 000 eurot, mis inflatsiooniga korrigeerides vastaks 2022. aasta hindades ca 300 000 eurole. Fersen OÜ brutomarginaal oli ca 60% tasemel. Avaldaja finantsplaanis on arvestatud esimesel aastal käibega 186 000 eurot ning brutomarginaaliga 48% (pikaajaline brutomarginaal on prognoositud 40% kanti). Seega on äriplaani tulu- ja kulubaas hoolikalt läbi mõeldud ning baasplaanis kasutatud eeldused on konservatiivsed. Kauplus on plaanis avada märtsis 2023. Müügitulu jääb eelduslikult vahemikku 0–57 000 eurot kuus 2023. aastal ning 100 000–150 000 eurot kuus 2026. aastal. Müügitulu kasvu eelduseks on kaupluse asukoht Valli tänaval, kuna see on turistide poolt aktiivselt külastatav.
Brutomarginaal on keskmiselt ca 20% käibest. Tegevuskulud jäävad esimesel aastal suurusjärku 4000 eurot kuus, millest ca 3⁄4 moodustavad rent ja kommunaalkulud. Seoses mahtude kasvuga suurenevad tegevuskulud järgmistel aastatel. Kulubaasi hindamiseks on avaldaja kasutanud Feenoks OÜ majandusnäitajaid. Ettevõtte brutomarginaali tase on püsinud suurusjärgus 20% ning keskmine palk aastal 2021 oli ligikaudu 800 eurot. Kuna Feenoks OÜ tegutseb peamiselt Tartus, on avaldaja arvestanud keskmisest kõrgemate palgakuludega. Avaldaja omab kogemust alkohoolsete jookide maaletoojana ning kavatseb seda poe avamisel jätkata. Avaldajal on otsekontaktid Hollandi ja Saksamaa suurte hulgiladudega. Ise maaletoomine ja oma poes müümine annab märgatava hinnaeelise võrreldes Eesti kohapealsete maaletoojate hindadega. See omakorda annab eelise kaupluse avamisel käibe kasvuks. Menetluse edasine käik
8.Võlausaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10.Ringkonnakohus andis avaldajale võimaluse põhjendada ning tõendada, kas ja miks on avaldaja näol tegemist olulise ettevõtja ja olulise tööandjaga SanS § 30 lg 1 p 5 mõttes. Puudutatud isik sai võimaluse oma seisukoht esitada.
10.1.Avaldaja nõustub oma 20.01.2023 seisukohas, et maakohus kohaldas valet SanS redaktsiooni. Avaldaja leiab, et tema näol on tegemist olulise ettevõtja ja olulise tööandjaga. Rae restoran on meeskonnana väga tugev. Peakokk SA on juhtinud avaldaja kööki juba kümme aastat. Restorani kontseptsioon (menüüd, kogenud töötajad, tehnika) võimaldab sobiva rendipinna leidmisel kiiresti restorani tegevusega jätkata. Avaldaja ei tegutse saneerimisavaldust esitades mitte ainult enda, vaid kogu meeskonna nimel. Saneerimismenetluse algatamine on praeguses majanduslikus olukorras töötajate jaoks oluline, sest teenindajatel on hetkel väga keeruline tööd leida. Töötajate arv ei saa olla põhiliseks näitajaks. Töötajad on andnud kirjalikud kinnitused, mille kohaselt on avaldaja nende jaoks oluline tööandja.
10.2.Puudutud isik leiab oma 20.01.2023 seisukohas, et olenemata sellest, kumba SanS regulatsiooni peab kohus õigeks kohaldada, on saneerimisavaldus ja määruskaebus alusetud. Kuue töötajaga äriühing ei saa olla oluline tööandja. Äriühing, mille aastakäive on alla 300 000 eurot, ei ole Eestis oluline ettevõtja. Samuti puudub avaldajal igasugune muu oluline mõju või funktsioon Eesti majanduses – tegemist oli ühte toidukohta pidanud ettevõttega, mille sarnaseid on Tallinnas sadu. Avaldaja tegevuse lõpetamine ei oma mingit olulist mõju toitlustussektorile, tööhõivele ega töötajatele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 ja TsMS § 659 alusel tühistada ning teha uus määrus, millega jätta vastuvõtmata saneerimiskava läbi vaatamata, lõpetada saneerimismenetlus ja jaotada menetluskulud. Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata.
12.TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
13.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on asja lahendamisel kohaldanud valet SanS redaktsiooni. Alates 01.07.2022 jõustunud SanS § 57 näeb ette, et kui saneerimisavaldus on esitatud enne 01.07.2022, kohaldatakse saneerimismenetlusele käesoleva seaduse kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsiooni. Avaldaja saneerimisavaldus on esitatud 21.06.2022, mistõttu kohaldub käesoleva tsiviilasja läbivaatamisele kuni 30.06.2022 kehtinud SanS redaktsioon.
14.Kuna saneerimiskava jäeti võlausaldajate poolt kinnitamata, esitas avaldaja SanS § 29 alusel 26.08.2022 maakohtule avalduse vastuvõtmata jäänud saneerimiskava kinnitamiseks. Kohus peab esmalt otsustama vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avalduse menetlusse võtmise, hinnates, kas saneerimiskava vastab seadusega ettenähtud nõuetele. SanS §-s 29 sätestatud tingimuste analüüsimisel hindab kohus, kas avaldus esitati ettenähtud tähtaja jooksul koos nõuetele vastavate lisadega ning kas täidetud oli mõni SanS § 29 lg-s 1 sätestatud eeldustest. Seejärel peab kohus hindama, kas vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avaldus vastab SanS § 30 lg-s 1 sätestatud tingimustele (RKTKm 2-20-18355 p 13). Kuna maakohus kohaldas ekslikult SanS uut redaktsiooni, jättis ta analüüsimata kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsiooni SanS §-s 29 sätestatud eeldused avalduse esitamiseks, samuti SanS §-s 30 sätestatud eeldused avalduse rahuldamiseks. Ringkonnakohus saab selle vea parandada.
15.SanS § 29 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib ettevõtja teha kohtule avalduse selle kinnitamiseks, kui: 1) saneerimiskava vastuvõtmiseks korraldatud hääletamisest võttis osa alla poole kõigist võlausaldajatest või mõnes rühmas võttis hääletamisest osa alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest; 2) saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest. SanS § 29 lg 2 kohaselt esitatakse avaldus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks käesoleva seaduse § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul. SanS § 10 lg 2 p-st 3 tulenev tähtaeg määratakse kohtu poolt saneerimismenetluse algatamise määruses ning see ei või olla pikem kui 60 päeva. SanS § 29 lg 3 näeb ette, et avaldusele lisatakse saneerimiskava, hääletusprotokoll koos lisadega, saneerimisnõustaja arvamus ja tõendid saneerimiskava projekti ning käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud teate või üleskutse kättetoimetamise kohta. Praegusel juhul nähtub hääletusprotokollist, et täidetud on SanS § 29 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, sest kava poolt hääletas 23 võlausaldajast 22 (dtl 414-416). Maakohus määras 30.06.2022 määrusega saneerimiskava esitamise tähtajaks 26.08.2022. Avaldaja esitas avalduse seega tähtaegselt. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldusele lisatud ka saneerimiskava (dtl 395401), hääletusprotokoll koos lisadega (dtl 414-416), saneerimisnõustaja arvamus (dtl 441-443) ja tõendid saneerimiskava projekti ning käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud teate või üleskutse kättetoimetamise kohta (dtl 417-437). Seega olid täidetud ka ülejäänud SanS §-s 29 nimetatud eeldused vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse esitamiseks.
16.SanS § 30 lg 1 kohaselt rahuldab kohus käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud avalduse, tehes selle kohta määruse 14 päeva jooksul avalduse saamisest arvates, kui:
1) saneerimisteade on võlausaldajale, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, kätte toimetatud; 2) käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud teade või üleskutse on võlausaldajale kätte toimetatud; 3) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse § 21 nõuetele; 4) saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoline; 5) tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga; 6) on täidetud käesoleva seaduse §-s 29 esitatud tingimused.
16.1.Avaldaja 26.08.2022 esitatud avalduse lisade põhjal järeldub, et SanS §-s 12 nimetatud saneerimisteade ning SanS §-s 23 nimetatud teade või üleskutse on võlausaldajatele kätte toimetatud. Ringkonnakohus tuvastas selle ka SanS §-s 29 sätestatud eelduste kontrollimisel. Seega on täidetud SanS § 30 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud eeldused.
16.2.SanS § 30 lg 1 p 3 osas peab kohus hindama, kas saneerimiskava vastab vähemasti formaalselt SanS § 21 nõuetele, sisaldades nõuetekohaseid andmeid (RKTKm 2-20-18355 p 13). SanS § 21 lg 1 näeb ette, et saneerimiskavas peab muuhulgas sisalduma: 1) ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse; 2) ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist; 3) saneerimiskava täitmise tähtaeg; 4) rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus; 5) saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale. Hinnates saneerimiskava, on ringkonnakohus seisukohal, et see vastab formaalselt SanS § 21 nõuetele. Saneerimisnõustaja on kõiki SanS § 21 lg-s 1 sätestatud punkte vähemalt formaalselt saneerimiskavas kajastanud. Seega on täidetud SanS § 30 lg 1 p-s 3 nimetatud eeldus.
16.3.Saneerimiskavale lisatud saneerimisnõustaja arvamuse kohaselt leiab saneerimisnõustaja, et ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik. Seega on täidetud SanS § 30 lg 1 p-s 4 nimetatud eeldus.
16.4.SanS § 30 lg 1 p 5 näeb ette, et avaldaja näol peab olema tegemist olulise ettevõtjaga ning olulise tööandjaga. Oluline ettevõtja on eelkõige selline ettevõtja, mis vastab olulise ettevõtja tunnustele juba saneerimismenetlusse sisenemisel. Üksnes lootus, et äriühing võib saneerimise teel edaspidi muutuda oluliseks ettevõtjaks või oluliseks tööandjaks, ei ole piisav, et lugeda äriühingut oluliseks ettevõtjaks (RKTKm 3-2-1-74-13 p 21). Avaldaja on saneerimisavalduses välja toonud, et ettevõte asutati 1999. aastal ja on seega Eesti turul pikalt tegutsenud. Avaldaja põhitegevusalaks on olnud alkoholikaupluste pidamine ning selle kõrvalt Rae restorani opereerimine. Avaldaja 2022. aasta viie kuu müügikäive Rae restoranis oli kokku 122 477,43 eurot. Saneerimisavalduse esitamise hetkel oli avaldaja tegevuskohaks Tallinna vanalinnas asunud Rae restoran, mille näol oli tegemist Eesti rahvusköögile spetsialiseerunud restoraniga. Avalduse esitamise hetkel oli avaldajal 9 töötajat. Maakohtu menetluse ajal lõpetas Rae restoran tegevuse, sest pidi kohtuotsuse alusel tegevuskohaks olnud äriruumid vabastama. Määruskaebuse kohaselt on avaldajal 5 töötajat, kelle ta on välja rentinud.
Ringkonnakohtule täiendavalt esitatud seisukohas leiab avaldaja, et ettevõtte olulisust tuleb hinnata töötajate seisukohast, kuna töötajatel võib uue töökoha leidmine keeruliseks osutuda. Avaldaja esitas koos seisukohaga viie töötaja kinnistuskirjad, milles töötajad kinnitavad, et ettevõttes töötamise jätkamine on nende jaoks oluline (dtl 1040-1045). Ringkonnakohus on seisukohal, et esile toodud asjaolud ja tõendid ei anna alust asuda seisukohale, et avaldaja näol oleks tegemist olulise ettevõtja ja tööandjaga. Avalduse esitamise järgselt seiskus avaldaja majandustegevus ning selline olukord kestab käesoleva ajani. Avaldaja tegevus ei ole olulisema tähendusega võrreldes teiste sama tegevusala ettevõtetega. Avaldaja poolt pakutud teenuste (rahvusköögile spetsialiseerunud restorani ning alkoholipoe pidamine) näol ei ole tegemist valdkonnaga, milles tegutsevatele ettevõtjatele ei leiduks turul alternatiive. Avaldaja pankrot ei tooks kaasa olulist töötute arvu tõusu ega probleeme tööjõuturul. Ka avaldaja ise on kinnitanud, et on oma 5 allesjäänud töötajat majandustegevuse puudumise ajaks välja rentinud. See tähendab, et töötajatel ei ole raskusi samas valdkonnas töö leidmisega. Eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et täidetud ei ole SanS § 30 lg 1 p-s 5 nimetatud eeldus.
16.5.SanS § 30 lg 1 p 6 sätestatud eelduse, mille kohaselt peavad olema täidetud käesoleva seaduse §-s 29 esitatud tingimused, olemasolu on ringkonnakohus juba eelnevalt tuvastanud.
17.Seega ei ole kõik SanS § 30 lg-s 1 nimetatud eeldused vastuvõtmata saneerimiskava menetlusse võtmiseks täidetud. Avaldaja näol ei ole tegemist olulise ettevõtja ja tööandjaga (SanS § 30 lg 1 p 5).
18.Kuna vastuvõtmata saneerimiskava menetlusse võtmise eeldused ei ole täidetud, oleks maakohus pidanud jätma SanS § 30 lg 6 alusel kava menetlusse võtmata ning seoses sellega saneerimismenetluse lõpetama. Selle asemel otsustas maakohus avalduse lahendamise üle saneerimiskava sisuliselt hinnates. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus ei keeldunud vastuvõtmata saneerimiskava menetlusse võtmisest, tuleb vastuvõtmata saneerimiskava praegusel juhul jätta TsMS § 423 lg 3 alusel koosmõjus SanS § 30 lg-ga 6 läbi vaatamata. Saneerimismenetlus kuulub ennetähtaegselt lõpetamisele (SanS § 30 lg 6 ja SanS § 39 lg 2 p 4). SanS § 44 lg 1 näeb ette, et kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed.
19.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
20.Maakohtul tuleb SanS § 18 alusel kindlaks määrata ka saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste suurus. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.