Nimetada D. T. pankrotihalduriks (usaldusisiku ülesannetes) pankrotihaldur Tiia Kalaus (asukoht Soola 3, 51013 Tartu, tel 7407 662; 504 6694, e-post: [email protected], vandeadvokaadi tunnistus nr 141).
4.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 08.märtsil 2023 kell 11.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja (Kooli 2a, Jõhvi) saalis nr 7.
5.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku varaja võlanimekiri.
2-22-17269
6.Algatada võlgniku D. T. kohustustest vabastamise menetlus FIMS § 45 lg 1 kohaselt. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 14. veebruaril 2024.
7.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
10.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
11.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
kohtumäärust
pankrotihaldur
12.Jätta menetluskulud võlgniku D. T. kanda.
13.Kinnitada usaldusisiku Tiia Kalause tasu summas 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku tasu summas 870 eurot (sh käibemaks) maksta välja riigi vahenditest OÜ CiviLex arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS-s Swedbank.
14.Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 1,20 eurot mõista välja pankrotivara arvelt.
15.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-17269
16.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
17.Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 13 märgitud väljamakse toestamiseks. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.
Maakohtu kaudu Tartu
Asjaolud
1.D. T. esitas 17.11.2022 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Viru Maakohtu 17.11.2022.a määrusega jättis kohus avalduse käiguta, andes avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so maksejõuetusavalduse täpsustamiseks/põhistamiseks ning riigilõivu summas 10 eurot tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks.
2.D. T. esitas 25.11.2022 riigi menetlusabi taotluse, mille p. 2.4.1 esitas taotluse kohtuniku Helgi Vinni ja kohtujuristi Ulvi Anissimova taandamiseks. Lisaks taandamistaotlusele esitas D. T. taotluse vabastada teda riigilõivude tasumisest, dokumentide tõlkimiseks, samuti tühistada kohtu 11.11.2022.a määrus.
3.12.12.2022.a määrusega jättis kohus D. T. taotluse kohtuniku ja kohtujuristi taandamiseks rahuldamata ja edastas tsiviilasja taandamise küsimuse lahendamiseks kohtu esimehele. Kohtu esimehe 13.12.2022.a määrusega jäeti D. T. taotlus kohtuniku ja kohtujuristi taandamiseks rahuldamata.
4.15.12.2022.a määrusega rahuldas kohus D. T. riigi menetlusabi taotluse osaliselt, vabastades avaldaja menetluskulude (riigilõivu summas 10 eurot) kandmisest maksejõuetusavalduse esitamisel.
5.Kohus võttis 05.01.2023 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks Tiia Kalause, tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise, määras asja arutamise kirjalikus menetluses, peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
6.Usaldusisik Tiia Kalaus esitas 31.01.2023 kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku vara- ja võlanimekirja. Aruande kohaselt on usaldusisik tuvastanud, võlgniku kohustused moodustavad ca 19 654,47 eurot. Nimetatud kohustustest moodustavad: menetluskulude nõuded kriminaalmenetlustes summas 4 721,63 eurot; Viru Vangla nõuded (väärteomenetlused) summas 1 360,00 eurot; kohtutäiturite nõuded täitemenetlustes välja mõistetud täituritasud summas 3 711,55 eurot; kahju hüvitamise nõuded summas 1 295,41 eurot; muud tsiviilnõuded summas 8 565,88 eurot. Seoses mitme süüdimõistmisega moodustavad olulise osa võlgniku süülisest käitumisest tingitud menetluskulude nõuded kriminaalmenetlustes. Samuti on osa nõudeid
2-22-17269 kriminaalasjades välja mõistetud kahju hüvitiste nõuded kannatanute kasuks. Viimati nimetatud nõuetest võlgnik ei vabane ka pärast kohustustest vabastamise menetlust, kui selle menetlus lõppedes on veel täitmata kahju hüvitamise nõudeid. Võlgnikule kuulub kinnistusraamatu andmetel korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxxxxxx) suurusega 26,4 m2. Avalduses on võlgnik märkinud, et korter on põlenud ning sellel puudub väärtus. Korteriomandile on kinnistusraamatu III jakku kantud vara käsutamise keelumärge Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks juba 2015.a. Ajutisele haldurile pole teada, kas kohtutäiturid on antud vara täitemenetluses üldse proovinud realiseerida. Korteriühistu esindaja kinnitusel on korteriomand seest osaliselt põlenud, mistõttu ajutine haldur hindab vara väärtuseks 300 eurot. Muud vara registrites tuvastatud ei ole. Võlgnik on abielus alates 15.09.2021 ning abikaasadel ei ole sõlmitud abieluvara lepingut, seega kehtib ühisvara vararežiim. Korteriomand on võlgniku poolt omandatud 2014.a., seega on see võlgniku lahusvara. Võlgniku abikaasal ei ole registrites vara tuvastatud. Võlgniku abielu on sõlmitud 2021. aastal, mistõttu võlgniku tsiviilkohustused ei kuulu ühisvara koosseisu, sest need on tekkinud juba enne abielu. Võlgnikul ei ole kohustuslikku ega vabatahtlikku pensionikontot. Võlgnik omas arvelduskontot Swedbankis (XXXXXXXXXXXX), mille jääk oli negatiivne 3,70 eurot ja mis suleti 14.12.2021.a. Usaldusisik on seisukohal, et D. T. on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad kulusid. Võlgniku sissetulek on käesoleval ajal olematu ning oluliselt piiratud seoses vangistuses viibimisega. Viru Vangla andmetel on võlgnik alates 26.11.2021 tööga hõivatud vangla majandustöödel. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikule perioodil 2020-2022 teinud töötasu väljamakseid Viru Vangla. Summad on mõnikümmend eurot, kahel kuul on ületanud 100 eurot. Võlgniku maksejõuetus on enamuses osas tekkinud seoses võlgniku süülise käitumisega. Kui võlgnik ei viibinud kinnipidamisasutuses (2013-2016), siis sel perioodil on lisandunud tsiviilnõuded, võlgnevused, nt Eesti Energiale ja täitmata kohustused kiirlaenusid andvatele ettevõtetele. Seega on usaldusisik veendumusel, et perioodil, kui võlgnik ei viibinud vangistuses, ei suutnud ta pöörduda normaalsesse ellu ning ei asunud täitma oma kohustusi võlausaldajate ees, vaid vastupidi, tekitas endale täiendavaid kohustusi, mida ei suutnud täita või pigem ei soovinudki täita. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Usaldusisiku hinnangul ei suuda võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täita võlgnikule pandud kohustusi, ehk tegeleda tulutoova tegevusega ning seeläbi tasuda võlausaldajate nõudeid. Tulu teenimine on piiratud eeskätt vangistuses viibimisega. Kuivõrd võlgnik peaks vabanema alles 2025. aastal, siis jääb suur osa kohustustest vabastamise menetluse ajast perioodi, kus võlgnik viibib kinnipidamisasutuses. Isegi, kui kohus pankroti välja kuulutab ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, siis ei vabane võlgnik tema poolt põhjustatud kahju hüvitamise nõuetest. Usaldusisiku hinnangul saaks võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist otsustada alles pärast seda, kui ta on vanglast vabanenud ning näidatud, et saab ja soovib tulu teenida ning oma kohustusi täita. Võlgnikul puudub vara ulatuses, mis tagaks pankrotimenetluse läbiviimise, mistõttu juhul kui kohus ei algata koos pankroti väljakuulutamisega kohustustest vabastamise menetlust, on alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Pankroti väljakuulutamisel tuleb arvestada, et võlgnikule kuuluv vara on madala väärtusega, millest tõenäoliselt ei jätku isegi menetluses massikohustuste (korteri kommunaalkulud) täitmiseks. Juhul, kui Viru Maakohus kuulutab välja D. T. pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, siis pankrotihaldur Tiia Kalaus on nõus jätmata pankrotihaldurina kuni pankrotimenetluse lõpuni. Pankroti väljakuulutamisel avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ning määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht. Palun kinnitada ja määrata usaldusisiku tasu FiMS § 54 lg 2 ja TsMS § 183 lg 2 alusel riigi vahenditest vastavalt esitatud taotlusele.
7.13. veebruari 2023 kohtuistungil jäi võlgnik D. T. esitatud avalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Hakkab vanglas tööle,
2-22-17269 palub, et tal võimaldataks rohkem tööd teha, siis saab ka rohkem maksta. Võlgade maksmise ulatus sõltub sellest, millist tööd vangla talle võimaldab. Vabanedes läheb tööle ja hakkab aktiivselt tasuma. Vanglas on olnud 6 aastat, vanglast vabanedes hakkab elama ühiselamus, kuna korter on täielikult põlenud. See, et 2013. aastal vanglast vabanedes ei hakanud tööle, vaid võttis laenusid ja hakkas uuesti seaduseid rikkuma, oli tema viimane eksimus. Seekord kavatseb pärast vabanemist tööle hakata, et võlgnevusi tasuda. Usaldusisik T. Kalaus märkis, et ta ei usu, et võlgnik tööle hakkab ja võlgnevusi tasub, samas ütleb FiMS, et kui pankrot välja kuulutada, siis seda pole mõtet teha ilma kohustustest vabastamise menetluse algatamiseta, siis peaks ka selle algatama, aga teda teeb murelikuks, et tal on korter, seal on kommunaalvõlg ja kui pankrot välja kuulutakse, nii hakkab see võlg tulema massikohustuseks. See on kohtu otsustada, kui kohus arvab, et tuleb see võimalus talle anda, siis tuleb ilmselt pankrot välja kuulutada koos kohustustest vabastamise menetlusega, temal isiklikult sellesse usku ei ole. Kui oleks alus, et kohustustest vabastamise menetlust mitte algatada, siis raugeb, kuna ilmselt keegi ei maksa neid kulusid kinni, päris otsest alust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseta jätmiseks ei ole. Kohtu põhjendused
8.Kohus leiab, et D. T. maksejõuetusavaldus vastab 1. juulist 2022 kehtivale Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lõikes 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
9.Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (ligi 19 654,47 eurot) ületavad tema igakuise võime (maksimaalselt 100 eurot) võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul rahuldamiseks. Võlgnikule kuuluv vara, korteriomand, on väheväärtuslik, selle väärtus moodustab ca 300 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on algatatud 22 täitemenetlust. Kohtu infosüsteemist nähtub, et võlgniku suhtes tsiviilmenetlused puuduvad.
10.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on mh taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
11.Pankrotihaldur Tiia Kalaus andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
12.Kohus kuulutab võlgniku D. T. pankroti välja 14. veebruaril 2023.a kell 14.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Tiia Kalause ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 08.märtsil 2023 algusega kell 11.30
13.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3
2-22-17269 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
14.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 14. veebruariks 2024.
15.Kohus selgitab: • tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). • Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44) • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning
2-22-17269 vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg 1 ja 2) • Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). • Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (FiMS § 49 lg 9)
16.Tulenevalt PankrS § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
17.Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks. Menetluskulud
18.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,
mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
19.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 153 eurot.
20.Usaldusisik palub tasuks määrata 726 eurot, millele lisandub käibemaks 145,20 eurot (arvestusega 11 tundi tunnihinnaga 66 eurot + käibemaks), kokku 871,20 eurot, millest usaldusisik palub riigi vahenditest hüvitada 870 eurot.
21.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku
2-22-17269 tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 726 eurot, millele lisandub käibemaks 145,20 eurot, so kokku 871,20 eurot.
22.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot.
23.PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
24.PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasust 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, hüvitada riigi vahenditest.
25.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest, mis vastavalt usaldusisiku taotlusele makstakse välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, CiviLex OÜ-le. Ülejäänud osa usaldusisiku tasust summas 1,20 eurot mõista välja pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.