Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.02.2022.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-136946
Tsiviilasi
Rendin OÜ hagi L.-R. V. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
348 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Rendin OÜ (registrikood 14672861, asukoht Peterburi tee 2f, 11415 Tallinn) Hageja esindaja: L. S. (e-post XXX) Kostja: L.-R. V. (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Lihtmenetlus Menetluse liik
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 20.10.2022 esitatud ja 24.10.2002 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid L.-R. V. (kostja) ja A. M. 28.12.2020 tähtajatu üürilepingu nr EE201124-60050 XXX eluruumi kasutamiseks. Üürileping ja selle juurde kuuluv kindlustussertifikaat oli väljastatud Rendin OÜ (hageja) poolt. Kostja on üürilepingu allkirjastades ka ühtlasi kinnitanud, et ta on teadlik, et üürilepingu tingimustena kehtivad üürilepingule lisatud üürilepingu üldtingimused, ta on märgitud tingimustega tutvunud, mõistnud tingimuste sisu ja nõustub üürilepingu sõlmimisega nendel tingimustel. Üürileping sai lõpetatud poolte kokkuleppel 30.08.2022 ning korteri valdus oli samal päeval tagastatud üürileandjale. Üürileandja vaatas eluruumi valduse tagastamise päeval üle, fikseerides ära kostja valduses olnud eluruumi puudused, mida ei olnud seal eluruumi üleandmisel kostja valdusesse ja mis ei oleks saanud tekkida eluruumi lepingukohasel kasutamisel. Üürileandja 01.09.2022 ja 02.09.2022 messengeri kaudu esitas kostjale teavet avastatud puudustest ning küsis, kas kostja soovib ise puuduseid kõrvaldada või soovib, et üürileandja kaasaks puuduste kõrvaldamiseks ehituseksperti. Tagastatud korter ei vastanud üldtingimuste punktile 4.6.1, mille kohaselt üürnik peab tagastama ruumid samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle, arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muudatusi, m.h. normaalset kulumist. Kostja ei järginud üldtingimuste punktides 7.1.3, 7.1.4, 7.2.3 sätestatud ning tekitas eluruumile kahju, mis ületas normaalset kulumist. Sügavad ning suured täkked, augud ja kriimud köögi ning esiku/elutoa seintel on kahjustused, mida ei saa pidada asja tavapärase kasutamise käigus tekkivateks kahjustusteks, mille eest hageja VÕS § 334 lg 2 kohaselt ei vastuta ja mida ei olnud seal eluruumi kostja otsesesse valdusesse üleandmise hetkel. Üürileandja poolt kaasatud ettevõtte X OÜ remonditööde hinnapakkumise kohaselt kuulub seinte parandustöödele 348 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Üürileandja nõudis kostjalt kahju hüvitamist üksnes osas, mis ületab tavakasutuses tekkida võivat kulumist, s.o osas, mis ei ole seotud asja loomuliku kulumisega ja mis on põhjustatud eluruumi hooletust ehk siis lepingutingimustele mittevastavast kasutamisest. 09.09.2022 esitas üürileandja nõude kostjale, andes 7-päevase täiendava tähtaja tasumiseks. Kostja ei tunnistanud nõuet. Eeltoodust tulenevalt 20.09.2022 üürileandja ja hageja vahel sai sõlmitud nõuete loovutamise leping, mille alusel hageja hüvitas üürileandjale kahju summas 348 eurot ning võttis kõik üürileandja õigused ja kohustused üle. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 348 eurot.
Kostja vastus Kostja oma vastuses hageja nõuet ei tunnistanud ega hagi õigeks ei võtnud. Korter oli kostja valduses 28.12.2020-30.08.2022 (20 kuud ja 2 päeva). Arvestades, et korteris elas kokkuleppeliselt kolm inimest sel ajal, võib eeldada et korteris esineb kasutusjälgi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on tekitanud kahju, mis ületab normaalset kulumist. Võttes arvesse, et lisa 7 pildi peal nähtav täke on prügisahtli kõrval, mida avati ning sulgeti igapäevaselt kolme inimese poolt, võib seda pidada loomulikuks kuluks. Nurgal puudusid tavaliselt selliseks puhuks lisatud nurgaliistud. Üürileandja ega kostja polnud väikest täket korteri üleandmise käigus väidetava puudusena märkinud ning alles 01.09.2022, peale korteri üleandmist, asus üürileandja seda pidama kostja poolt tekitatud puuduseks. Esikut kastutati samuti igapäevaselt kolme inimese poolt korteri üürimise vahemikus. Hageja juhtis esiku seinte seisukorral esmakordselt tähelepanu alles 02.09.2022. Ühisel korteri ülevaatusel 30.08.2022 tegi hageja kommentaari seinade puhtuse osas ning vaatas neid hoolikalt. Kostja puhastas minut hiljem üürileandja ees väljatoodud mustuse, antud jooni üürileandja välja ei toonud ning ei täheldanud. Seega korteri üleandmisel hageja eelnimetatud väidetavaid puudusi ei täheldanud ning pidas esiku seisukorda lepingutingimustele vastavaks. Hageja seisukoht, mille kohaselt esinesid korteris sügavad ning suured täkked, ei saa kindlasti pidada faktiväiteks tegemist on üksnes hageja subjektiivse hinnanguga. Hageja ei ole esitanud ka kohast professionaalse ehituseksperdi hinnangut, kes tema hinnanguid kinnitaks. Kohtu põhjendused
arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muutusi, m.h. normaalne kulumine (üürilepingu üldtingimused p 4.6.1). Seega tuleb hageja nõude lahendamiseks esmalt kohtul kindlaks teha, millises seisundis anti kostjale üüripind üle ning millises seisundis see tagastati.
ei tohi olla halvem seisundist, mis vastab lepingujärgsele kasutusele. Ka üürilepingus on pooled kokku leppinud, et üürnik on kohustatud kasutama Lepingu objekti ja üldkasutatavaid ruume hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele (lepingu üldtingimuste p 7.1.3). Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et köögi ning esiku/elutoa seintel esinevad mitmed sügavamad kriimustused ja erisuurustega täkked (dtl 56-59). Kuna korteri üleandmisel nimetatud puuduseid ei esinenud, siis tuleb eeldada, et nimetatud kahjustused tekkisid ajal, mil üüripind oli kostja kasutuses. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud puudused olid korteris juba enne üürile andmist või et puuduste tekkimine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Arvestades fotodelt nähtava kahjustuse ulatusega (kriimud, suurem pragu/ täke), siis ei ole ka usutav, et tegemist oleks tavapärasest kasutamisest tingitud kulumisega.
Menetluskulud
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.