Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku toimumise ajaks 28. veebruar 2023 kell 12.30 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas, saal nr 2, asukohaga Lossi 4a, Kuressaare ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis https://meeting.video.rik.ee. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta
2-22-18485 (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 1. märtsil 2024.
8.Jätta menetluskulud võlgniku M.S kanda.
9.Määrata usaldusisiku Ott Lepmetsa tasu suuruseks 650 eurot, millele lisandub käibemaks 130 eurot, kokku 780 eurot.
10.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 650 euro ja lisanduva käibemaksu 130 euro ulatuses, kokku summas 780 eurot, ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ, arvelduskonto nr EE861010220270116222).
11.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada.
Asjaolud ja menetluse käik
1.07.12.2022 esitas M.S Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale võlgniku maksejõuetusavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Avalduse kohaselt on võlgnikul sissetulek umbes 570 eurot kuus, ta on vallaline ja ülalpeetavaid pereliikmeid ei ole; ta elamiskulud on 527 eurot, sh kulutused eluasemele summas 97–130 eurot, kulutused toidule 40 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot, sidekulud 92 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 15 eurot, transpordikulud 90 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 50 eurot, muud vältimatud kulutused (kulutused lemmikloomale) 80 eurot. Võlgnikul on avalduse kohaselt kohustusi kokku summas 4709,70 eurot. Võlgnik ei ole abielus ning avaldatud kohustused ei ole solidaarkohustused. Võlgnik ei tegutse ettevõtjana.
3.Kohus võttis 28.12.2022 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks Ott Lepmetsa ja tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.
4.Usaldusisik Ott Lepmets esitas 30.01.2023 kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega.
2-22-18485
4.1.Võlgniku maksejõuetusavaldusees esitatud selgituste kohaselt põhjustas maksejõuetuse võlgnikuga juhtunud õnnetus, mis tingis töövõime vähenemise, ning töölt koondamine. Sellest tulenevalt ei suutnud võlgnik täita võetud laenukohustusi. Võlgnik on töötu. Võlgniku sissetulekuks on 571,14–590,18 eurot kuus, mis koosneb töötuskindlustuse väljamaksest ja töövõimetoetustest (täpsem summa sõltub päevade arvust kuus). Võlgnik on 2022. a alguses võtnud välja Pensionikeskusest välja pensionimaksed ja kasutanud seda suures osas laenude tagasimakseteks.
4.2.Võlgnikul on kohustusi kokku summas 5117,96 eurot. Kohustuste osas ei ole käimasolevaid kohtu- või täitemenetlusi. Enamuse summast moodustavad kolm Bondora AS-ist võetud laenu. Usaldusisik ei saanud võlausaldajalt nõude aluseks olevaid dokumente, kuid võlausaldaja kinnitab võlgnevuse suurust (vt lisa 2). Võlgnikuga peetud vestluses kinnitas võlgnik, et tagasimakseid ei suutnud ta enam teha alates 2022. a suvest. Igakuine laenusumma tagasimakse oli ligikaudu 300 eurot, võlgniku enda hinnangul ja tema igakuiseid hädavajalikke kulusid arvestades on tal võimalik tagasi maksta ligikaudu 44 eurot. Võlgnik on proovinud, kuid ei ole saanud makseid ajatada ega sõlmida maksegraafikut. Samas, arvestades võlgniku sissetulekuid ja asjaolu, et maksegraafiku sõlmimisel eelduslikult võlausaldaja suurendab nõuet, ei päästaks usaldusisiku hinnangul ka see variant võlgnikku maksejõuetusest.
4.3.Usaldusisik tegi võlgniku varade kohta Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt hallatava oksjonikeskkonna kaudu päringud riiklikele registritele (liiklusregister, kinnistusraamat, relvaregister, väärtpaberite keskdepositoorium,). Usaldusisik ei tuvastanud, et võlgnikul oleks sõidukeid, relvi, osalusi äriühingutes või kinnisvara. Võlgniku enda kinnitusel ei ole tal olulist vara. Võetud laenusummad kulutas võlgnik õppemaksudeks ja elamiskuludele.
4.4.Usaldusisik on esitanud päringud üheteistkümnele suuremale Eestis tegutsevale krediidiasutusele. Usaldusisik tuvastas võlgnikul alljärgnevad arvelduskonto: AS SEB Pank konto nr EE231010010359364011, jäägiga 230,12 eurot. Võlgnik on pangakontot kasutanud peamiselt igapäevasteks ja võlgniku olukorraga sobivateks kuludeks. Kontolt nähtub siiski, et võlgnik on teinud suuri väljamakseid M J.P (06.11.2022, 12.11.2022; kokku 1781 eurot). Võlgnik on selgitanud, et tegemist on tema konto kasutamisega teise isiku sularaha liigutamiseks Soome pangakontole. Kontole on tõepoolest tehtud samadel päevadel rahalisi sissemakseid, mis katavad võlgniku väljamaksed. Usaldusisik ei näe siin ühegi tehingu tagasivõitmise võimalust. Usaldusisik on pärinud võlgnikult kolmandatele isikutele tehtud kingituste ja lähikondsetega tehtud tehingute olemasolu kohta ning võlgnik on vastanud eitavalt.
5.Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgnikuga juhtunud õnnetus, mille tagajärjel on võlgnik osalise töövõimega. Võlgnik ei suuda pikemat aega püsti seista ning tema töökohavalik on oluliselt piiratud. Usaldusisikul ei ole otsest põhjust pidada ebamõistlikuks võlgniku poolt 2017.–2018. a võetud laenusummasid, kuivõrd veel hiljaaegu sai võlgnik nende tasumisega hakkama. Võlgnik ei ole käitunud laenatud rahaga hooletult ning võlgniku olukorras ei ole näha PankrS § 28 lg 2 tähenduses kuritegu või rasket juhtimisviga. Arvestades võlgniku vähenenud töövõimet ja varasemat töökogemust, ei ole tulusa töökoha leidmine, mis võimaldaks võlgu tasuda, väga tõenäoline, kuid samas mitte ka välistatud. Võlgnik on veel noor inimene ning kohustustest vabastamise menetluse käigus nõuete osaline või isegi oluline täitmine on võimalikud. Seejuures tuleb arvestada, et usaldusisik ei ole saanud Bondora AS-ilt nõude aluseks olevaid dokumente, mistõttu ei saa välistada, et osa nõudest võib olla aegunud või muul põhjusel vaidlustatav. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuivõrd võlgnikul puudub realiseeritav vara ja sissetulek väljaspool sotsiaaltoetuseid, samas kui võlgnikul on ligi 5117 euro ulatuses kohustusi. Usaldusisik leiab, et võlausaldajate nõuete rahuldamine väljaspool pankrotimenetlust ei ole tõenäoline. Samuti ei nähtu, et võlgnikul oleks oodata suuremat pärandit, kinget või ühise vara
2-22-18485 jagamist. Kokkuvõttes leiab usaldusisik, et pankroti väljakuulutamine koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega on põhjendatud.
6.Usaldusisik ei tuvastanud tagasivõidetava vara olemasolu.
7.Usaldusisik leiab, et pankrotimenetluse jätkamiseks võib ette näha ka deposiidi tasumise kohustuse. Deposiit hõlmaks järgmisi esmaseid tegevusi: Võlausaldajate teavitamine ja muud pankrotihalduri üldised kohustused võlausaldajate suhtes, kokku 0.2 h; Võlgniku maksete hoidmine ja edastamine, vara valitsemine 1h; Üldkoosoleku juhatamine ja protokollimine 0,5h; Nõudeavaldustega tutvumine, võlausaldajate nimekirja koostamine kohtule 2 h. Usaldusisik töötab tasu eest 130 eurot tund. 3,7 töötunni eest oleks tasu 481 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 96,20 eurot, kokku seega 577,20 eurot. Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku hinnangul: 1. kuulutada välja M.Si (isikukood 39105112731) pankrot; 2. nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks olen andnud); 3. võtta M.Silt võlgniku vanne; 4. algatada M.Si kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu seisukoht
8.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 punktile 2.
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 30.01.2022 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja alusel on M.S sissetulekud kokku umbes 580 eurot kuus. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 5117,96 eurot. Võlgnik on märkinud oma igakuiste väljaminekutena umbes 527 eurot. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
10.Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Ott Lepmetsa ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Ott Lepmets on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
11.PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
12.Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
13.Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;
2-22-18485 viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud andma pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
14.FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.
15.Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
16.FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
17.FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
18.PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. aastal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot.
19.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku
2-22-18485 tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 780 eurot (käibemaksuga).
20.Võlgnik on koos maksejõuetusavaldusega esitanud taotluse saada menetlusabi usaldusisiku- ja pankrotihalduri tasu ning kulutuste katteks pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluses tulenevalt TsMS § 183 lõikest 2. FiMS § 54 lõike 7 järgi võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lõike 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 2023. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 650 eurot, millele lisandub käibemaks 130 eurot, kokku 780 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ arvelduskontole.
21.Usaldusisik on esitanud ka arvamuse, et pankrotimenetluse kulude katteks võib nõuda deposiidi tasumist. Kohus, arvestades võlgniku vara ja palvet menetlusabi andmiseks, samuti usaldusisiku esialgset hinnangut pankrotihalduri vajalike tegevuste eest tasumiseks, leiab, et käesoleval juhul ei ole vaja deposiiti nõuda. Deposiidi küsimuse lahendamise juurde saab tagasi tulla pankrotimenetluse lõpetamise otsustamisel.