Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-17097
Kohtuasi
X hagi Tallinna linna vastu töölepingu lõpetamise, hüvitise ja edasiulatuva viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. märtsi 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Deivi Vaht Kostja Tallinna linn (XXX kaudu, registrikood 75017165), lepinguline esindaja KM
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu X 9. jaanuaril 2023 esitatud tõend (ambulatoorne epikriis nr 387402).
2.Jätta vastu võtmata X määruskaebusega esitatud tõend (epikriis nr E6184) ja jätta rahuldamata 19. jaanuari 2023 taotlus tõendi kogumiseks.
3.Jätta muutmata Harju Maakohtu 15. märtsi 2022 määrus, millega maakohus jättis rahuldamata X taotluse menetlustähtaja ennistamiseks.
4.Jätta muutmata Harju Maakohtu 15. märtsi 2022 määrus, millega maakohus jättis läbi vaatamata X hagi Tallinna linna (XXX kaudu) vastu töölepingu lõpetamise, hüvitise 1995 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.
6.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse (välja arvatud resolutsiooni punktide 1–3) peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 26. augustil 2021 töövaidluskomisjonile (TVK) XXX (kostja) vastu avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TVK otsusega ja hüvitise nõudes. Hageja esitas TVK-le taotluse avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. TVK jättis 20. oktoobri 2021 otsusega hageja avalduse rahuldamata.
2.Hageja esitas 1. novembril 2021 Harju Maakohtule hagiavalduse vaidluse uueks läbivaatamiseks, milles palus avalduse esitamise tähtaeg ennistada, lugeda hageja ja kostja vahel 25. novembril 2019 sõlmitud tähtajatu tööleping nr 301 alates 26. augustist 2021 lõpetatuks, mõista Tallinna linnalt välja hageja kasuks hüvitis summas 1995 eurot ja viivis hüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25. novembril 2019 tähtajatu töölepingu nr 301. Avaldaja sai tööandajalt töölepingu erakorralise ülesütlemise teate kätte 16. juulil 2021. Hageja oli alates 16. juulist 2021 kuni 26. augustini 2021 töövõimetuslehel, mistõttu ei saanud ta tulenevalt väga halvast tervislikust seisundist vaidlustada tähtaegselt ebaseaduslikku töölepingu ülesütlemist. Hagejal oli pärast töölepingu erakorralist ülesütlemist väga halb enesetunne, närvivapustus, ta ei saanud magada, ta oli pidevalt närviline, tekkisid paanikahood. Töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hagejal oli oma tervislikust seisundist tulenevalt mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmiseks, mistõttu palus hageja tähtaja ennistada.
3.Kostja palus hageja taotluse tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ning sellest tulenevalt hagi läbi vaatamata. Puudub vaidlus, et hageja esitas avalduse TVK-le hilinenult. Kui kohus peaks leidma, et TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on menetlustähtaeg, jääb kostja juba TVK menetluses esitatud seisukoha juurde, et ennistamiseks puudub alus. Avaldaja ei ole tõendanud mõjuvat põhjust avalduse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Haigestumine peab olema seda laadi, et see sisuliselt takistab avalduse esitamist, kuid käesoleval juhul ei ole selliseid asjaolusid veenvalt põhistanud või tõendanud. Kuna tähtaja ennistamata jätmise korral ei ole hagis esitatud nõuete esitamine tähtaegne, taotles kostja hagi läbi vaatamata jätmist. Juhul, kui kohtu hinnangul on tegu materiaalõigusliku tähtajaga, leiab kostja, et hageja nõue on aegunud ning esitas aegumise vastuväite. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 15. märtsi 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja taotluse menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata ja hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse kohaselt ei ole hageja välja toonud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 tähenduses mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks, mistõttu jättis maakohus taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Hageja on küll selgitanud, et tal oli väga halb tervislik seisund, mille tõttu ta ei saanud tähtaega järgida, kuid hageja ei ole tõendanud, millise haigestumisega oli tegemist. Igasugust haigestumist ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks.
Maakohtu hinnangul on TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaeg menetlustähtaeg. Sellele viitab otsesõnu TLS § 105 lg 2, mis annab menetlusosalisele võimaluse taotleda TsMS § 67 lg 1 alusel tähtaja ennistamist. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai ülesütlemise avalduse kätte 16. juulil 2021 ja oleks pidanud TLS § 105 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjonile esitama avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul. Vaidlust ei ole, et hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse 26. augustil 2021, s.o pärast tähtaja möödumist. Kuna kohus ei rahuldanud hageja tähtaja ennistamise taotlust, jättis maakohus hagi TsMS § 423 lg 3 ja § 66 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja palub määruskaebuse rahuldamisel tagastada selle esitamisel tasutud riigilõiv. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud vääralt kohaldamata TsMS § 67. Hageja põhjendas seaduses ettenähtud tähtaja möödalaskmist asjaoluga, et ta oli haige. Maakohus on tähtaja ennistamata jätmisel pannud hagejale ebamõistliku tõendamiskoormuse enda tervisliku seisundi osas. Hageja kirjeldas enda enesetunnet. Hagejalt ei saa mõistlikult oodata seda, et ta saaks tõendada enda enesetunnet, kui see puudutab hageja vaimset olukorda. Asjaolu, et hagejale väljastati üle 40 päeva kestev töövõimetusleht tõendas, et hagejal olid tõsised terviseprobleemid. Hagejal on kaasuvad haigused hüpertooniatõbi ja unehäired. Hüpertooniatõve puhul stressiolukord süvendab insuldi või infarkti teket. Hagejal tuli kõigepealt ravimitega enda närvivapustus kontrolli alla saada ning alles tervise paranemisel sai ta enda õiguste kaitseks toiminguid teha ilma enda elu ohtu seadmata. Asjaolu, et avalduse TVK-le koostas avaldaja lepinguline esindaja, mitte tema ise, ilmestab, et ta ei olnud iseseisvalt võimeline toiminguid tegema. Kui maakohus pidas hageja esitatud töövõimetuslehte ja põhistusi ebapiisavaks, oleks kohus pidanud tegema ettepanku täiendavate tõendite esitamiseks.
6.Kostja palub määruskaebuse jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
9.Esmalt lahendab ringkonnakohus seni lahendamata taotlused.
9.1.Hageja esitas koos määruskaebusega 9. jaanuaril 2021 väljastatud epikriisi. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja määruskaebusega esitatud tõend asjakohane, kuna
9.jaanuari 2021 epikriisiga ei saa hageja tõendada 16. juulil 2021 ja 14. augustil 2021 väljastatud haiguslehe andmise põhjuseid. Ringkonnakohus ei võta tõendit asja materjalide juurde. Kuivõrd dokument, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada.
9.2.Hageja esitas 9. jaanuaril 2023 ambulatoorse epikriisi, mis kajastab muuhulgas hageja haiguse kirjeldust perioodil 16. juulist kuni 26. augustini 2021. Ringkonnakohus võtab tõendi asja materjalide juurde, kuna sellel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1).
9.3.Hageja esitas 19. jaanuaril 2023 taotluse tõendi kogumiseks. Hageja palus ringkonnakohtul kohustada hageja perearsti esitama kohtule tõend hageja tervisliku seisundi kohta perioodil
16.juulist kuni 26. augustini 2021. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel rahuldamata, kuna hageja esitas juba 9. jaanuaril 2023 epikriisi, mis kajastab hageja tervislikku seisundit vastavalt perioodil. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täiendava tõendi väljanõudmine hageja perearstilt vajalik, kuna hageja soovitud andmed nähtuvad vastuvõetud tõendilt.
10.TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata peale sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 nimetatud alustel ka muul seaduses nimetatud juhul. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Maakohus jättis õigesti hagi läbi vaatamata, kuna TLS § 105 lg-s 1 sätestatud avalduse esitamise tähtaeg on möödunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Töölepingu ülesütlemise tühisusele tuginemist sätestava TLS § 105 lg 1 järgi peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja esitas avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pärast selle tähtaja möödumist. Hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 16. juulil 2021 ja avalduse TVK-le esitas hageja 26. augustil 2021. Hageja taotles 26. augustil 2021 TVK-le esitatud avalduses ja
1.novembri 2021 hagiavalduses tähtaja ennistamist. TLS § 105 lg 2 järgi on ülesütlemine juhul, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval.
11.1.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hageja taotluse menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata. TsMS § 67 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 68 lg 1 teise lause kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Seega peab kohus avalduse lahendamisel hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud (TsMS § 235) mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida. Riigikohus on leidnud, et tähtaja ennistamisel tulevad mõjuvate põhjustena muu hulgas kõne alla ka TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud põhjused, s.o liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, kuid nimetatud loetelu ei ole ammendav. Mõjuva põhjuse olemasolu hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu 24. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1148-06, p 11).
11.2.Maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud, kui leidis, et hageja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse esinemist. Maakohus hindas hageja hagiavaldusega esitatud haiguslehti ja leidis, et nendelt ei nähtu, et hagejal oleks olnud tema väidetud terviseseisund, s.o
närvivapustus, paanikahood ja väga halb tervislik seisund. Hageja esitatud haiguslehtedelt nähtub üksnes haigestumine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et igasugust haigestumise ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, mis takistaks avalduse TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul esitamist.
11.3.Ringkonnakohus määras 3. jaanuari 2023 kirjaga hagejale tähtaja tõendi esitamiseks, millest nähtuks, et tema haigus takistas tähtaja järgimist, kuna maakohtu menetluses esitatud haiguslehtedelt ei selgu nende väljastamise põhjus. Hageja esitas 9. jaanuaril 2023 ambulatoorse epikriisi, mille kohaselt oli hagejal 16. juulil 2021 tugev seljavalu, kaotas teadvuse kaks korda ja vajas haiguslehte; 23. juulil 2021 tundis hageja end halvasti, tal püsis valu nimme piirkonnas, valu kiirgus jalga vasakule poole – reie, sääre külgpinnale, liikumine raskendatud; 3. augustil 2021 hageja tundis end halvasti, püsis valu nimme piirkonnas, kiirgus jalga vasakule poole, töövõimetuslehte pikendati; 13. augustil 2021 oli hagejal valu lihastes, liigestes, periooditi valu rinnaku taga, alanenud meeleolu, tihti nuttis, arvatavasti ärevus depressiooniga, ordineeritud tabl. Valdoxani 25mg - 1 tabl. päevas; 26. augustil 2021 hageja tundis end halvasti, esinesid depressiooni tunnused, väga alanenud meeleolu, paanikad, magas halvasti, pidev valu mao piirkonnas, kõrvetised. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja väited temal esinenud haiguse ja selle mõju kohta tähtaja järgimisele on menetluses olnud osaliselt vastuolulised. Hageja esitas nii hagiavalduses kui ka määruskaebuses väited, et tal oli peale töölepingu erakorralist ülesütlemist väga halb enesetunne, närvivapustus, uneprobleemid, närvilisus ja paanikahood. Alles 9. jaanuaril 2023 esitas hageja väited, et tal olid perioodil
16.juulist kuni 26. augustini 2021 seljavalud, mis takistasid tal kodust väljapoole liikumist, ja tal diagnoositi ärevus depressiooniga. Hageja 9. jaanuaril 2023 esitatud ambulatoorsest epikriisisit nähtub, et hageja perearst kahtlustas hagejal ärevust depressiooniga alles
13.augustil 2021 ning alates 16. juulist 2021 oli hageja perearsti poole pöördumise põhjuseks eelkõige seljavalu ja halb enesetunne. Eeltoodu ei ühti hageja hagiavalduses esitatu ja määruskaebuse väidetega. Samuti ei saa kolleegiumi hinnangul seljavalust ja liikumise piiratusest järeldada, et hagejal ei oleks olnud võimalik tähtaegselt kontakteeruda lepingulise esindajaga, kelle ülesandeks oleks hageja saanud teha avalduse esitamise TVK-le. Lisaks on hageja esile toonud, et avalduse esitas tema nimel lepinguline esindaja hageja haiguslehe viimasel päeval, s.o 26. augustil 2021. Kostja juhtis vastuseks hageja 9. jaanuaril 2023 tõendina esitatud epikriisile tähelepanu, et sellest nähtavalt kestis hageja haigusleht kuni 8. oktoobrini 2021. Järelikult ei saa pelgalt haiguslehe väljastamine tõendada hageja väidet, et ta ei saanud haigestumise tõttu tähtaega järgida, kuivõrd ta oli suuteline õigusabi otsima ka haiguslehe kehtivuse ajal. Hageja viited kroonilistele haigustele ei ole piisavad põhistamaks, et ka
16.juulist kuni 26. augustini 2021 oli hageja võimetu tähtaega järgima nendest haigustest tulenevalt. Arvestades, et hageja väited temal esinenud haigussümptomite kohta on menetluses muutunud ja et hageja vaimse tervise probleemid on fikseeritud alles alates 13. augustist 2021 ning hageja esitas esindaja vahendusel avalduse TVK-le haiguslehe kehtivuse ajal, ei ole hageja põhistanud, s.o teinud kohtule veenvalt usutavaks, et tal oli mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmiseks.
11.4.Asjakohatu on hageja määruskaebemenetluses esitatud väide, et töölepingu ülesütlemise avaldusel ei olnud märgitud selle vaidlustamise tähtaega. Töölepingu seadusest ei tulene nõuet, et ülesütlemise avalduses peab olema märgitud ka selle vaidlustamise kord.
12.Kuna maakohus jättis õigesti tähtaja ennistamata, on hagi jäetud põhjendatult läbi vaatamata TsMS §-de 423 lg 3 ja § 66 alusel. Määruskaebus jääb seetõttu rahuldamata ja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastamisele.
13.Määruse peale, millega ringkonnakohus jätab muutmata menetlustähtaja ennistamata jätmise määruse, ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada (TsMS § 68 lg 4 teine lause).
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei esitanud ringkonnakohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja, mistõttu puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
15.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.