Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Reena Nieländer 15. märts 2022, Tallinn 2-21-17097 X hagi Tallinna XXX vastu töölepingu lõpetamise, hüvitise 1995 euro ja edasiulatuva viivise nõudes Ennistamise taotluse lahendamine, hagi läbi vaatamata jätmine Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja: advokaat Deivi Vaht, OÜ Kull Advokaadibüroo; e-post [email protected] Kostja: Tallinna XXX (registrikood xxxxxxxx), asukoht xxx Kostja esindaja: KM, e-post xxx
kohe pärast haigestumist, et enda õigusi kaitsta ning tervislik seisund ei võimaldanud iseseisvalt enda õiguste kaitseks toiminguid teha. Hageja oli alates 16.07.2021 haiguslehel. Esimene haigusleht väljastati 16.07.2021 kuni 13.08.2021. Järgmine haigusleht väljastati 14.08.2021 kuni 26.08.2021. Hageja oli seega katkematult haiguslehel 16.07.2021 kuni 26.08.2021 ja pöördus Töövaidluskomisjoni 26.08.2021, s.o haiguslehe viimasel päeval. Selleks ajaks oli tema tervislik seisund niivõrd paranenud, et see võimaldas enda õigusi kaitsma hakata. Kostja on seisukohal, et hageja taotlus tähtaja ennistamiseks tuleb jäta rahuldamata ning sellest tulenevalt hagi läbi vaatamata. Kostja hinnangul on käesoleval juhul vajalik, et kohus selgitaks, kas TLS § 105 lg 1 sätestatud tähtaeg on kohtu hinnangul käsitatav menetlusõigusliku tähtajana või materiaalõigusliku aegumistähtajana ning et kohus võtaks seisukoha, kas ülesütlemine on vaidlustatud tähtaegselt. Poolte vahel ei ole sisulist vaidlust selle üle, et hageja esitas avalduse TVK-le hilinenult, kuid leiab, et selle ennistamiseks esineb mõjuv põhjus. Kui kohus peaks leidma, et tegemist on menetlustähtajaga, jääb kostja juba TVK menetluses esitatud seisukoha juurde, et ennistamiseks puudub alus. Kostja on seisukohal, et avaldaja ei ole ka tõendanud mõjuvat põhjust avalduse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks tähendab kohtupraktika järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Hageja väide, et tema terviseseisund ei võimaldanud otsida õigusabi ning seeläbi tähtaegselt avaldust esitada, ei ole käsitatav mõjuva põhjusena. Isik ei ole kohustatud kasutama avalduse esitamiseks õigusabi. Kohtupraktikas on leitud, et tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole asjatundmatus või teadmatus õiguslikust olukorrast. Nõustuda võib TVK seisukohaga, et mitte iga haigestumine ei ole niivõrd mõjus, mis takistaks avalduse või kohtusse hagi esitamist. Haigestumine peab olema seda laadi, et see sisuliselt takistab avalduse esitamist ning käesoleval juhul ei ole selliseid asjaolusid veenvalt põhistanud või tõendanud. Hageja ei ole käesoleval juhul kohtule esitanud ühtegi täiendavat tõendit või põhjendust, mis annaks alust asuda eeltooduga võrreldes teistsugusele seisukohale. Kuivõrd tähtaja ennistamata jätmise korral ei ole hagis esitatud nõuete esitamine tähtaegne, taotleb kostja ühtlasi ka hagi läbi vaatamata jätmist. Juhul, kui kohtu hinnangul on tegu materiaalõigusliku tähtajaga, leiab kostja, et hageja nõue on aegunud ning esitab aegumise vastuväite. Hageja on seisukohal, et puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. TLS § 105 lõike 2 sõnastus nimetab otseselt tähtaja ennistamist, mis viitab menetlustähtajale, seega ei ole võimalik seaduse sõnastust vastupidiselt tõlgendada. Uue töölepingu seaduse kohaselt on seadusandja näinud ette nii hagi kui ka avalduse tähtaja ennistamise, ning kui TLS § 105 lg 2 käsitleda aegumise tähtajana, siis puudub nimetatud sättel rakendusala ning see muutub sisutühjaks. Kostja on vastuses leidnud, et kui kohus tuvastab, et tegemist on aegumistähtajaga, siis seda ei saa ennistada ning hagi menetlusse võtmisest tuleks keelduda. Hageja sellise seisukohaga ei nõustu. Hageja on seisukohal, et kui TLS § 105 lg 1 sätestatud tähtaeg on menetlustähtaeg, on põhjendatud tähtaja ennistamine. Kui TLS § 105 lg 1 tähtaega käsitleda aegumistähtajana, siis peatus avalduse esitamise aegumine alates 16.07.2019 ja peatumine lõppes 26.08.2019 ning sellest tulenevalt on avaldus esitatud tähtaegselt.
Kohtumääruse põhjendused
1) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. 2) Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul analüüsida, kas hagejal oli mõjuv põhjus tähtaja järgimata jätmiseks. Hageja põhjendab seda sellega, et ta oli haiguslehel, mh väljastati esimene haigusleht 16.07.2021 kuni 13.08.2021 ning järgmine haigusleht 14.08.2021 kuni 26.08.2021. Hageja pöördus Töövaidluskomisjoni 26.08.2021, s.o haiguslehe viimasel päeval. Hageja leiab, et mõjuvaks põhjuseks oli hageja väga halb tervislik seisund, mille tõttu ta ei saanud tähtaegselt töölepingu ülesütlemist vaidlustada. Hageja selgitas, et tal oli närvivapustus, ta ei saanud magada ja enesetunne oli pidevalt närviline ning tekkisid paanikahood. Hageja on selle tõendamiseks esitanud haiguslehed. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu. Kohtule nähtub hageja poolt esitatud haiguslehtedelt, et nende väljastamise põhjuseks oli haigestumine. Hageja ei ole kohtule täiendavalt tõendanud, mida on haigestumise all silmas peetud. Üksnes hageja poolt väljendatu, et hagejal oli närvivapustus, paanikahood ja väga halb tervislik seisund, seda ei tõenda. Kohus on seisukohal, et mitte igasugust haigestumist ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks. Kohtu hinnangul oleks hageja pidanud enda väga halva tervisliku seisundi tõendamiseks esitama täiendavaid tõendeid. Käesoleval juhul ei ole hageja kohtule veenvalt põhistanud, et hageja haigestumine oli sellist laadi, et see takistas hagejal tähtaegselt töövaidluskomisjonile avalduse esitamist. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks, mistõttu tuleb hageja taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. 3) Töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 2 järgi kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kohtu hinnangul on TLS § 105 lg-s 1 käsitletud tähtaeg menetlustähtaeg. Sellele viitab otsesõnu TLS § 105 lg 2, mis annab menetlusosalisele võimaluse taotleda TsMS § 67 lg 1 alusel tähtaja ennistamist. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai ülesütlemise avalduse kätte 16.07.2021 ja oleks pidanud TLS § 105 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjonile esitama avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse 26.08.2021, s.o pärast tähtaja möödumist. 4) TsMS § 423 lg 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TsMS § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus jättis hageja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, siis tuleb jätta hageja poolt esitatud hagi TsMS § 423 lg 3 ja TsMS § 66 alusel läbi vaatamata.
5) TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.