Võlgnik: I T (isikukood XXXXXXXXXX, Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (isikukood OÜ Pärnu Pinker Albert, e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I T maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja I T (isikukood XXXXXXXXXX) pankrot 9. veebruaril 2023, kell 13.00 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada I Ti pankrotihalduriks Andrus Õnnik ( OÜ Pärnu Pinker Albert; Lai 10, Pärnu; tel 44 313 13, 5011 556; e-post [email protected]).
4.Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku toimumise ajaks 8. märts 2023 kell 12.30 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas, saal nr 2, asukohaga Lossi 4a, Kuressaare ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis https://meeting.video.rik.ee. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.
Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise
2-22-18290
tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 1. märtsil 2024.
8.Jätta menetluskulud võlgniku I Ti kanda.
9.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1140 eurot, millele lisandub käibemaks 228 eurot, kokku 1368 eurot.
10.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 725 euro ja lisanduva käibemaksu 145 euro ulatuses, kokku summas 870 eurot, ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr EE311010902001686003).
11.Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 498 eurot (sh käibemaks 83 eurot) mõista välja pankrotivara arvelt.
12.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada.
Asjaolud ja menetluse käik
1.05.12.2022 esitas I T Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale võlgniku maksejõuetusavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks.
2.Avalduse kohaselt on võlgnikul sissetulek umbes 1000 eurot kuus, ta on abielus (abikaasa sissetulek 1074 eurot + lapsetoetus 60 eurot) ning tal on kaks alaealist last, tema perekonna elamiskulud on 1630 eurot, sh kulutused eluasemele summas 500 eurot, kulutused toidule 250 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, sidekulud 50 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 50 eurot, transpordikulud 120 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele ja/või lasteaiakulud 90 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 20 eurot, muud vältimatud kulutused 500 eurot. Võlgnikul on avalduse kohaselt kohustusi kokku summas 37334,33 eurot. Võlgnik on abielus ning avaldatud kohustused ei ole solidaarkohustused, kuna võetud laenulepingud on sõlmitud enne abielu. Võlgnik ei tegutse ettevõtjana.
3.Kohus võttis 19.12.2022 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks Andrus Õnniku ja tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.
4.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 20.01.2023 kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega.
2-22-18290
4.1.Võlgnikul tekkisid rahalised probleemid 2020. a lõpus pärast Soomes töö lõppemist ning ta hakkas igapäevaste kulutuste tasumiseks võtma laene laenufirmadelt. Samuti laekusid pidevalt summad sugulastelt ja muudelt eraisikutelt. 2021. aastal võttis ta uusi laene olemasolevate laenude tasumiseks. Võlgnik on nii maksejõuetusavalduses, kui usaldusisikule vastuses teatanud seda, et tema kohustused on tema lahuskohustused ning palunud neid vaadelda abikaasa kohustustest eraldi, kuna algsed laenud on võetud enne abielu sõlmimist XXXXXX a ja hiljem on võetud laene peamiselt algsete laenude tasumiseks. Lisaks laenudele on võlgnik 2022. a, s.t abielu kestel, soetanud järelmaksuga pesumasina ja teleri. Kui menetluses selgub, et tegemist ei ole omandireservatsiooniga soetatud varaga, siis tuleb nii järelamksuga soetatud vara, kui nende soetamiseks võetud kohustused lugeda ühisvaraks. Võlgniku sõnul on abikaasal samuti laenukohustusi, kuid need pole võlgnevuses. Kuna pole teada abikaasa poolt laenude võtmise aeg, siis ei saa välistada, et need on võetud enne abielu ja tegemist on lahuskohustustega.
4.2.I Ti teadaolevad kohustused kokku on 36 989,07 €, millest käesolevaks ajaks on sissenõutavaks muutunud 33 894,29 €. Võlgnikul olulist turuväärtust omav vara puudub. Pere kasutuses olevad järelmaksuga soetatud pesumasina (võlgniku hinnangul väärtus 150–200 €) ja teleri (võlgniku hinnangul väärtus 200 €), palub võlgnik pankrotimenetluses neile hädavajalike vahenditena alles jätta. Pankrotimenetluses tuleb täpsustada, kas nimetatud tehnikavahendite puhul on tegemist omandireservatsiooni alusel võlausaldajale kuuluva vara või võlgniku ja tema abikaasa ühisvaraga. On teada, et kasutatud kodutehnikast 1⁄2 kaasomandiosa müügi perspektiivsus pankrotimenetluses on väike, mistõttu on nimetatud esemete väärtus loetud 0-ks. Tema praegune kuu sissetulek on töötasu 1000 €/kuus (neto). I T peab oma maksejõuetuse põhjuseks seda, et tervise halvenemise tõttu kaotas töö Soomes ning seejärel võttis vähenenenud sissetuleku tõttu uusi laene pere igapäevaste kulutuste ning juba olemasolevate laenude tasumiseks. Enda hinnagul muutus ta maksejõuetuks 2022. aasta suvel, kui igakuised laenumaksed ületasid tugevalt igakuise töötasu. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna 92% tema kohustustest on muutunud sissenõutavaks ning tal puuduvad vara ja vahendid, nõuete tasumiseks Seega on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes.
4.3.Usaldusisiku hinnagul on I Ti maksejõuetuse peamiseks põhjuseks pärast tervise halvenemist ja Soomes töökoha kaotust järelemõtlematu laenude võtmine igapäevaste kulutuste ja varasemate laenude maksete tasumiseks. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2021 lõpus, kui laenude tagasimaksed ületasid tema maksevõimet ja ta võttis uusi laene varasemate tasumiseks.
5.Usaldusisiku hinnang edasise menetluse osas, sh, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada.
5.1.Võlgade ümberkujundamise menetluse perspektiivsusest: Võlgniku sissetulekuks on käesoleval ajal 1000€/kuus. Tema enda hinnagul suudaks ta igakuiselt tagastada laene 500 € ulatuses, millise puhul kuluks kõigi praeguste kohustuste tasumiseks ca 6 aastat. Kuigi võlgnik on taotlenud tema kohustuste lahuskohustustena käsitlemist, siis vaatleme siinjuures siiski ka perekonna majanduslikku olukorda tervikuna. Perekonna sissetulek kokku on 2150 € ( võlgnikul 1000 € ja abikaasa vanemahüvitis 1150 €). Abikaasal kulub oma laenude tasumiseks 700€/kuus. Juhul, kui võlgnik maksaks igakuiselt laene tagasi 500€, siis jääb perel igakuisteks jooksvateks kuludeks 950€ ( 2150 – (700+500)). Nimetatud 950€-st kulub elamispinnale ca 500–550€. Seega jääb pere muudeks kuludeks ca 400€/kuus, mis on 2 lapsega pere jaoks ilmselgelt vähe. Lisaks, näiteks pankade hinnagul oleks 1000€ sissetuleku puhul mõistliku ja jätkusuutliku laenumakse suuruseks mitte rohkem, kui 1/3 sissetulekust. Seega oleks võlgnikule reaalselt jõukohase makse suurus olla ca 330€/kuus, mis tähendaks 9 aasta pikkust võlgade ümberkujundamise kava. Tõenäoliselt võlausaldajad nii pika tähtajaga ei nõustuks. Samuti oleks sellise tähtajaga kava võlgniku suhtes ebaproprotsionaalselt koormav. Arvestades, et käesoleval ajal on pankrotimenetlusega koos algatatava kohustustest vabastamise menetluse pikkuseks keskmiselt 3 aastat, siis ei tohiks võlgade ümberkujundamise kava mõistlik tähtaeg olla oluliselt pikem. Eeltoodust lähtuvalt poleks võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine võimalik,
2-22-18290
sest tal puuduvad vahendid nii võlausaldajate, kui ka võlgniku seisukohast mõistliku tähtajaga ümberkujundamiskava täitmiseks ja samaaegselt igapäevaste hädavajalike kulutuste katmiseks.
5.2.Võimalik laenude refinantseerimine: Laenude refinantseerimine tähendaks, et mõni pank või muu finantseerimisasutus annaks pikema tähtajaga laenu kõigi võlgniku kohustuste refinantseerimiseks. Refinantseerimislaenu keskmine intress võib olla ca 10% aastas. 37 000€ suuruse, 10%-lise intressiga laenu, mille annuiteetmakse oleks 350 € , tähtajaks on 20 aastat. Praktikas ei ole ükski laenuandja valmis andma 20 aastaks tagatiseta refinantseerimislaenu. Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et: 1) I T oma sissenõutavaks muutunud kohustusi täita ei suuda; 2) võlgade ümberkujundamine ei ole perspektiivne, kuna võlgnik ei ole võimeline oma sissetulekust mõistliku tähtajaga ümberkujundamiskava järgseid makseid tasuma. 3) laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna talle laenu väljastamist finantsasutuste laenupoliitika ei võimalda. Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga (PankrS § 1 lg 2: võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). I T on maksejõuetusavalduses koos pankroti väljakuulutamisega taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku hinnangul: 1. kuulutada välja I Ti (isikukood XXXXXXXXXX) pankrot; 2. nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks olen andnud); 3. võtta I Tilt võlgniku vanne; 4. algatada I Ti kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu seisukoht
6.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 punktile 2.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 20.01.2022 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja alusel on I Ti sissetulekud kokku umbes 1000 eurot (neto) kuus, perekonna sissetulek on 2150 eurot kuus. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 36 989,07 eurot. Võlgnik on märkinud oma igakuiste väljaminekutena umbes 1630 eurot. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
8.Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Andrus Õnnik on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
9.PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks
2-22-18290
aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
10.Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
11.Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud andma pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
12.FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.
13.Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
14.FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
15.FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
2-22-18290
16.PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Usaldusisiku taotluse esitamise ajal oli tunnitasu ülemmäär 145 eurot.
17.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1368 eurot (käibemaksuga).
18.Võlgnik on koos maksejõuetusavaldusega esitanud taotluse saada menetlusabi usaldusisiku- ja pankrotihalduri tasu ning kulutuste katteks pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluses tulenevalt TsMS § 183 lõikest 2. FiMS § 54 lõike 7 järgi võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lõike 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 2023. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole.