Hageja: N Ž (isikukood xxx), elukoht xxx; Hageja lepinguline esindaja: A T, IronLaw OÜ, e-post xxx Kostja: J M (isikukood xxx), elukoht xxx; Kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja: Vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners, e-post [email protected].
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Riigilõivu tagastamine
Asja läbivaatamine
(kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
Kinnitada N Ž („hageja“, isikukood xxx) ja J M („kostja“, isikukood xxx) vahel saavutatud kompromiss järgmistel tingimustel:
Lõpetada kaasomand korteriomandile, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx asukohaga xxx (100% elamumaa, üldpind 44,20 m2) – edaspidi ka kui „Korteriomand“.
Pooled müüvad Korteriomandi hinnaga 94 000 eurot („müügihind“).
Hageja korraldab Korteriomandi võõrandamise notariaalse tehingu sõlmimiseks vajalikud eeltoimingud ja organiseerib suhtlust ostjaga.
Hageja kinnitab, et Korteriomandit on kuni võõrandamise hetkeni kasutanud hageja ja Korteriomandi valduse ostjale annab üle hageja.
Juhul, kui ostja esitab müüjatele pretensioone seonduvalt Korteriomandi seisukorraga või muud pretensioonid Korteriomandiga seonduvalt, siis vastutab nende pretensioonide tagajärjel tekkida võiva või tekkiva varalise või mittevaralise kahju jms nõuete eest hageja.
Pooled leppisid kokku, et enne notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimist peab ostja hoiustama määruse resolutsiooni punktis 1.2 nimetatud Korteriomandi müügihinna või vähemalt selle osa müügihinnast, mille saamise õigus on kostjal (vt määrus p 1.7), notari deposiitkontole, kes tõestab müügitehingut. Kui ostja võtab Korteriomandi ostmiseks laenu, siis peab ostja tõendama krediidiasutusega laenulepingu sõlmimist ja peab kaasama notariaalsesse tehingusse krediidiasutuse, kes kinnitab Korteriomandi müügilepingus, et tasub ostja eest hagejale ja kostjale Korteriomandi müügihinna.
Enne Korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimist ning omandi üleandmist või sellega samaaegselt, kannab notariaalset tehingut tõestav notar oma deposiitkontolt sinna ostja poolt kantud Korteriomandi müügihinnast J M’i (isikukood xxx) pangakontole nr xxx (Swedbank) tema omandiosale Korteriomandist (1/3) vastava osa Korteriomandi müügihinnast, s.o 31 333,33 eurot. Pooled paluvad notaril ühte toimingut mitte teha ilma teiseta. Krediidiasutuse finantseeringu korral tuleb krediidiasutusel kanda Korteriomandi müügihinna kostjale langev osa J M ́i ülaltoodud pangakontole enne või samaaegselt Korteriomandi müügija asjaõiguslepingu sõlmimisega.
J M, isikukood xxx, annab nõusoleku Korteriomandi võõrandamiseks määruse resolutsiooni punktides 1.1-1.7 toodud tingimustel ning käesolev kohtumäärus asendab J M ́i nõusolekut ja sellekohaseid tahteavaldusi notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning omandi ülekandmiseks. Nõusolek ja kohtumäärus selle asendajana kehtib ainult siis, kui on täidetud määruse resolutsiooni p 1.7 sätestatud tingimus.
Pooled leppisid kokku, et kohtu poolt kompromissi kinnitamisega on lahendatud kõik nendevahelised vaidlused seoses Korteriomandiga. Hageja kinnitab, et temal ei ole seonduvalt Korteriomandiga ja selle kasutamisega nõudeid kostja vastu. Muuhulgas ei ole tal kostja vastu nõudeid, mis võiks tuleneda või tulenevad Korteriomandi kasutamisega seotud kommunaal- ja muudest maksudest või tasudest.
1.10.Pooled leppisid kokku, et J M ei pea tasuma notari ametitoimingutega seotud kuludest rohkem, kui 1/3 müüjatele langevast osast Korteriomandi müügitehingu notariaalse vormistamisega seotud kuludest. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-22-12835 menetlus. Tagastada hagejale N Ž ́ile pool (50%) hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja selleks kanda 210 eurot N Ž kontole nr xxx, selgitusega „riigilõiv tsiviilasjas nr 2- 22-12835“. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (v.a määruse resolutsiooni p-s 3 nimetatud hagejale tagastamisele kuuluv osa riigilõivust). Kostjale riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi tasu suuruse määrab kohus kindlaks Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrusega pärast käesoleva lahendi jõustumist. Riigi õigusabi osutanud advokaadil esitada oma tasutaotlus 10 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.
Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on N Ž’i (hageja) hagi J M’i (kostja) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
2.Esmastes e-kirjades kohtule, vaidles kostja hagile vastu. Seejärel taotles tunnistajate ülekuulamist ja siis riigi õigusabi saamist. Kuna kostja ilmselgelt ei omanud piisavalt teadmisi ega oskusi oma õiguste kaitsmiseks ning esinesid seadusest tulenevad alused, siis 02.11.2022 määrusega andis kohus kostjale riigi õigusabi esinduseks kohtumenetluses ja ülesande võttis täitmiseks vandeadvokaat Aleksei Ratnikov.
3.03.11.2022 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu kinnitamiseks. Kohus leidis, et kompromissleping on ebaproportsionaalselt kostja õigusi hageja õigustest vähemarvestav, muuhulgas näis omandi kaotuse eest kostjale makstav hüvitis olevat selgelt alla jagatava kinnisasja turuväärtuse ja lisaks tuli kompromissi järgi maksta kostjale hüvitis xxx panga kontole, kui riigi õigusabi taotluses oli kostja väitnud, et talle kuulub vaid üks pangakonto – xxx ́as. Kompromissi kinnitamisele vaidles vastu ka kostjale riigi poolt määratud esindaja oma 08.11.2022 kohtule saadetud e-kirjas. Esindaja selgitas, et kostja asemel suhtleb temaga kostja e-posti aadressi kasutades keegi xxx. Ka esindaja hinnangul oli kompromissis märgitud kinnistu väärtus ilmselgelt alla selle tegeliku turuväärtuse.
4.Kostja esindaja tegi ettepaneku pidada kompromissi arutamiseks kohtuistung. Kohus selgitas pooltele oma 10.11.2022 e-kirjas, et korraldab kompromissi sõlmimise asjaolude ja tingimuste välja selgitamiseks korraldava istungi ja kutsus pooled 18.11.2022 kutsega kohtuistungile 01.12.2022. Kohus kohustas kostjat isiklikult kohtuistungil osalema, soovi korral sai kostja seda teha oma elukoha lähimas kohtumajas virtuaalselt.
5.Kostja e-posti aadressilt saadeti kohtule lugematu hulk e-kirju (kokku on menetluses kostja poolt kohtu, kohtuniku ja istungisekretäri e-posti aadressile saadetud ligi 100 e-kirja), millest ühtedes kinnitas kostja, et ei kavatse kohtusse ilmuda, samas oma esindajale kinnitas, et soovib siiski istungil osaleda ja lõpuks teatas kostja, et tal on liikumispuue ja tal puuduvad rahalised vahendid kohtusse ilmumiseks.
6.Kostja saatis kohtule ka tõendid temal puude olemasolu kinnitamiseks. Eesti Töötukassa 11.07.2022 otsuse nr xxx kohaselt on kostjale määratud 5 aastaks täielik töövõime puudumine. xxx haiguste tõttu on kostja xxx (II kd, lk 36 jj).
7.Kohus tühistas kohtuistungi aja ja 30.11.2022 kirjaga küsis kostja elukohajärgselt omavalitsuselt, kas omavalitsusel on andmeid kostja teovõime kohta. xxx 16.12.2022 vastusest
kohtule ilmneb, et kostja saab kohtumenetlusest adekvaatselt aru ja selgitas oma seisukohti aruselgelt. Kostja ütles kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale, kes tegu kodukülastuse kostja juurde, et ta ei soovi oma osast korterile loobuda (mis on vastuolus kohtule kostja nimel saadetud e-kirjade sisuga, kus kostja on kõigega nõus, mida hageja nõuab). Samuti kinnitas kostja, et ei tea tema nimelt kohtule saadetud e-kirjadest ja pole kohtule kirju saatnud. xxx hinnangul esinevad pereliikmete vahel segased suhted – kostja elab oma endisele abikaasale xxx kuuluvas korteris, kus elab lisaks kostjale ka xxx endine abikaasa xxx. Vallavalitsuse arvamusel võib xxx J Mit, kes on raske puudega, ära kasutada. Kodukülastuse juures viibis ka piirkonnapolitseinik xxx. Kumbki ametnikest ei näinud vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid kostja õiguste kaitseks. Eestkostevajadus ametnike arvamuse kohaselt puudus.
8.17.01.2023 saatis kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtule omapoolse ettepaneku kompromissi tingimuste kohta. Esindaja oli saanud ühendust kostjaga ja turutingimustele vastava hüvitise saamise korral on kostja nõus kompromissiga ja ka esindaja arvates vastaks see kostja huvidele.
9.Kompromissi sõlmimine selliselt, et kostja osaleks notari tehingu tegemise juures, osutus taas võimatuks kostja tungiva vastuseisu tõttu, mida väljendasid mitmekümned kohtule saadetud e-kirjad. Hageja selgitas 17.01.2023 e-kirjas kohtule, et ta ei saa sõlmida kompromissi, mida kostja ei kavatse täita – juhul, kui kostja keeldub notarisse tulemast, muutub kompromiss hageja jaoks sisutühjaks.
10.Hageja teatas kohtule, et on nõus tasuma kostjale 1/3 (ehk kostja osale vastava osa ühises asjas) korteri turuhinnast ning notar on määratud toimuma 09.02.2023.
11.Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas kohtu kaudu 01.02.2023 ettepaneku ja tingimused kompromissi sõlmimiseks. Kostja esindaja ettepaneku kohaselt on kostja esindajale avaldanud nõusoleku korteriomandi müügiks turuhinnaga ning esindaja hinnangul võib kohus kinnitada kompromissi, mille kohaselt müüakse korter turuhinnaga, kostja saab oma mõttelisele osale vastava osa müügihinnast ning kostja tahteavaldus asendada kompromissi kinnitamise määrusega. Hageja esindaja esitas kompromissi osas seisukoha ning kinnitas, et on kompromissiga nõus. Hageja esindaja teavitas, et korteriomand läheb müüki 94 000 euroga ning osja on olemas.
12.Varasemalt hagea esindaja poolt esitatud kompromissiettepanekud sisaldavad ka hageja taotlust hagiavalduse esitamisel poole (50 %) riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. Kohtumääruse põhjendused
13.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus kinnitab kompromissi kohtu poolt määratud tingimustel, mis sisalduvad määruse resolutsioonis. Kohus leiab, et nendel tingimustel vastab kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele. Kaasomandi lõpetamise nõue, mille hageja on esitanud, on oma olemuselt selline, et kui ei esine erandlikke asjaolusid (mida käesolevas menetluses ei ole kohus tuvastanud), siis kuulub kaasomand lõpetamisele. Kuna kostja saab kohese ja õiglase hüvitise oma kaasomandi osa kaotamise eest, siis ei esine kompromisse kinnitamisest keeldumise aluseid.
14.Korteri turuhinna määrabki hind, mille eest on teine turuosaline nõus selle omandama, siis 94 000 eurot, millise hinnaga on korterile leidunud ostja, ongi määratletav korteri turuhinnana. Kohus leiab, et resolutsioonis märgitud kompromissi tingimused tagavad mõlema poole huvid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
15.Kohus märgib veel, et korteriomandi müügitehingust kostjale tasutav osa tuleb kanda kostja arvelduskontole Swedbankis, mis on kohtule teatavaks saanud kostja riigiõigusabi saamiseks esitatud taotlusest.
16.Kohus kinnitab kompromissi ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Menetluskulud
17.TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetlusosaliste poolt kantud ja kompromissiga hõlmamata menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud hageja taotletud ja seaduse alusel tagastamisele kuuluv osa riigilõivust.
18.Kuivõrd menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 3 alusel menetlusosaliste endi kanda, puudub sellise menetluskulude jaotuse korral vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
19.Kohus lahendab vaid hageja taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks: Hageja taotleb poole (50%) menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 420 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Kohus tagastab riigilõivu 210 eurot hageja taotluses märgitud pangakontole.
20.Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu määrab kohus kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 sätestatud korras. Kohus määrab, et advokaadil tuleb tasutaotlus esitada 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
22.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 2 on hagimenetluses tehtud määruse puhul 15 päeva kättetoimetamisest.
23.Seega saavad pooled kohtumääruse vaidlustada, juhul kui kohtu määratud kompromissi tingimused neile ei sobi. Kohtu täiendavad selgitused
24.Kohus selgitab pooltele täiendavalt: kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist; tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.