Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED (13.09.21)

28.04.21.a sõlmisid pooled Logistika ja hanketeenuste lepingu/tarneahelateenuse leping (Lisa 1). Hageja kohustus juhtima ja vajadusel restruktureerima kostja sisseostu, laovaru ja logistika protsesse. Leping jõustus 10. mail 2021. 10. maist tegi hageja esindaja tööd kostja DGM Shipping AS juures Maardu linnas, kus tutvus kasutuses olevate tarkvara lahendustega, meeskonnaga ja kaardistas seal kasutusel olevad protsessid. 19. mail avaldas DGM Shipping AS tegevjuht soovi lõpetada koostööleping. Pooled otsustasid mitte rakendada 2-kuulist etteteavitamise perioodi, lõpetada koostööleping poolte kokkuleppel alates 18. maist 2021. Hageja esitas kostjale arve ainult 7 tööpäeva eest ehk aja eest, mil hageja esindaja tegeles DGM Shipping AS -i projektidega ja täitis täies ulatuses oma lepingulised kohustused. Hageja esitas osutatud teenuste eest arve nr MA21013 (24.05.21) 880,02 eurot. Hageja saatis arve kostjale epostiga ja tähitud kirjaga. Kostja sai arve kätte, kuid pole seda tasunud. Kostja ei ole ühtegi pretensiooni esitanud. Nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 31.05.21, selleks ajaks tuli tasu ära maksta. Ajavahemiku 01.06.2021-12.09.2021 eest tuleb kostjal maksta viivist 20,13 eurot (880,02 x 0,022% x 104 päeva). Hageja on majandus -ja kutsetegevuses tegutsev isik ja tal on õigus nõuda ka sissenõudmiskulusid 40 €. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlga 880,02 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga, 12.09.21.a sissenõutavaks muutunud viivist 20,13 eurot, sissenõudmiskulud summas 40,00 eurot, viivised mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates 08.01.2020 VÕS § 113 lg 1 II lause järgi, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja ei olnud nõus kostja väidetega.

KOSTJA VASTUS (19.10.21, 16.11.21)

Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata. Hageja ei täitnud kohustusi nõuetekohaselt, seega puudub alus arve MA 21013 järgse summa 880,02 € tasumiseks. Tõendamata on teenuse osutamine, teenust pole üle antud aktiga. Lepingu p 4 alap B sätestab: „Kinnitus. Kui BVM nõustub KLIENDI taotletud teenuseid pakkuma, kinnitab ta selle Lepingu ja kõiki eritingimusi (näiteks nõutavad ettemaksed) kirjalikult.“ Selliseid tõendeid pole hageja esitanud, et kostja oleks esitanud taotluse teenuse osutamiseks ja et hageja oleks nõustunud kostjale teenuseid pakkuma ja osutama. Sellises tundide ulatuses, mis on märgitud arves, ei ole teenust osutatud, see on tõendamata. 2 (6)

Menetluskulud palub jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

I Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 järgi. TsMS § 444 lg 1 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Eeltoodu alusel on kohus lihtsustatud vormis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning viidatud paragrahvi 2. lõike järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 järgi on kohustuse osaliselt või täielikult täitmata jätmine, sealjuures viivitamine kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 sätestab, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 II lause ja § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist kohustuse täitmisega viivitamise korral. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113.1 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenust, käsundiandja peab aga maksa selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 629 lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. VÕS § 6 lg 2 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. II Pooled ei vaielnud selle üle, et nende vahel on sõlmitud 28.04.21 Logistika ja hangeteenuste lepingu/tarneahelateenuse leping (hagi Lisa 1, tõlge 23.09.21 esitatud), mille järgi kohustus hageja juhtima ja vajadusel restruktureerima kostja sisseostu, laovaru ja logistika protsesse. Leping jõustus 10. mail 2021, kuid lepingus tähtaega määratud polnud. Pooltevaheline leping lõppes 18.05.2021. Hageja on tõendanud kohtule esitatud pooltevahelise lepinguga (tõlge 23.09.22 esitatud), hageja seadusliku esindaja D. K.i seletustega nii 27.04.2022 kui 02.11.2022 (vande all) istungil, et hageja osutas kostjale just lepingus viidatud teenust ja see ei olnud suunatud tulemusele. Kostja esitas kohtule A. P. (20.05.22 dokumendi lisa) kirjaliku selgituse, millest nähtuvalt ilmus hageja seaduslik esindaja korduvalt kostja juurde, kuid ta ei vastanud kontorist eemal viibides WhatsApp ́is küsimustele, tegeles pidevalt isiklike asjadega ning keeldus koostööd tegemast. Hageja seadusliku esindaja D. K.i seletustest nähtub, et ta asus kostjale teenust osutama ja tegi seda 7 päeva selliselt, et suhtles kostja klientidega, kostja tegevjuhiga, sealjuures toimus kostjaga 3 (6)

suhtlus WhatsApp ́is. Hageja esitatud WhatsApp ́is toimunud vestlusest 10.05.21-17.05.21 (08.11.21 lisad, tõlge 14.11.21) nähtub hageja seadusliku esindaja D. K.i igapäevane suhtlus kostja kliendiga ja kostjaga; sealt nähtub igapäevane aruandlus, jooksvate tööde arutelu. Eeltoodu alusel asub kohus hageja tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et pooled sõlmisid 28.04.21 (jõustus 10.05.21) käsunduslepingu (Logistics and Procurement Services Agreement) VÕS § 619 järgi. Lisaks asub kohus hageja tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et 10.05.21-17.05.21 osutas hageja kostjale teenust ning kostja A. P. kirjalik seletus hageja esitatud tõendeid ümber ei lükka ümber ega kinnita kostja väiteid, et teenust poleks osutatud. Nii on tõendatud hageja tõenditega, et ta täitis VÕS 76 lg 1, § 619 järgi käsundist ja pooltevahelisest lepingust tulenevaid kohutusi kohaselt. Selle tõttu on hagejal õigus VÕS § 76 lg 1, § 619, § 627 järgi nõuda tasu. Mis puudutab kostja väidet, et lepingu p 4 järgi pole kirjalikke kinnitusi poolte vahel teenuste kohta, siis pole see põhjendatud. Tegelikult kinnitab WhatsApp ́i väljavõte pooltevahelist kirjalikku asjaajamist ning hageja ülalnimetatud tõenditega oli tõendatud, et hageja osutas kostjale tegelikult teenust. Seega ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas kostja käitumine ja tuginemine lepingu p-s 4 nimetatud kinnituste puudumisele olukorras, kui sellest tingimustest pole pooled lepingu kehtivuse ajal kinni ise pidanud. Nii ei saa seda lepingu tingumust (p 4) ka VÕS § 6 lg 2 järgi kohaldada. Kostja väide, et pidi olema akt tööde vastuvõtmise kohta, ei tulene lepingust ja pole seega õige. Kostja väide, et puudub kostja kui kliendi kinnitus tasu kohta, pole põhjendatud. Nimelt on tõendatud, et hageja osutas kostjale teenust ja pooltevaheline leping lõppes 18.05.21. Lepingu lisa 4 järgi on tasu kuus 2200 eurot (fikseeritud tasu). Kostja on ise väitnud, et ta ei soovinud hagejaga koostööd edaspidi teha. Seega tuleb pärast käsundilepingu lõppemist maksta hagejale mõistlikku tasu. Hageja seadusliku esindaja seletuste kohaselt arvestas ta tasu välja baashinna järgi 50 € tunni kohta ja 14,66 tunni eest oli tasu 733,35 + käibemaks, kokku 880,02 € vastavalt arvele nr MA21013 24.05.21. Hageja esitas 18.11.21 kohtule e-kirjavahetuse kostjaga 2021. aasta juunist. Sellest nähtub, et kostja töötaja A. P. on tuginenud lepingus märgitud kokkuleppelisele tasule kuus 2200 eurot ja küsinud selgitusi arve summa kohta, kuna kostjale oli arusaamatu tasu määr arves (e-kiri 17.06.21 kl 10.07, kl 11.46). Hageja selgitas oma vastuses talle 17.06.21 kl 12.02, et arve summa = tasu kuus/jagatud tööpäevade arv kuus*töötatud päevade arv. Hageja seadusliku esindaja D. K.i seletustest vande all nähtub, et kostja seda arvestust ei vaidlustanud. Kuskilt ei nähtu, et sellise arvestusega poleks kostja pärast hageja 17.06.21 selgitusi nõustunud või oleks seda vaidlustanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja tasunõue 733,35 € + käibemaks, kokku 880,02 € vastab lepingule ja osutatud teenuse mahule, on õiglane ning on kooskõlas VÕS § 629 lg 1. Poolte vahel ei olnud sisulist vaidlust, et tasu tuli ära maksta arves märgitud kuupäevaks 31.05.2021, mida kostja pole tasunud. Seega on kostja rikkunud VÕS § 100 mõttes lepingust ja VÕS § 629 lg 1, 619 tulenevat tasu maksmise kohustust, olles maksmisega viivituses. Kostja pole ka viivise arvestust kui sellist vaidlustanud. Seega on viivis võlgnevuselt perioodi 01.06.21 - 12.09.21 eest VÕS § 113 lg 1 II lause järgi ehk seadusjärgses määras 20,13 €. Kooskõlas TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda ka põhivõla tasumisega viivitamise korral viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi alates 13.09.21 (hagi esitamise päev), mitte alates 08.01.20 (enne lepingu sõlmimist) kuni kohutuse täitmiseni selliselt. Kuna kostja on viivituses ja hagejal on õigus viivist nõuda, on hagejal kui majanduskutsetegevuses tegutseva isikuna õigus nõuda ka VÕS § 113.1 lg 1 alusel kostjalt sissenõudmiskulusid 40 €. Hagi on eeltoodu alusel tõendatud, põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 II ja § 113.1. lg 1 järgi põhivõlga 880,02 eurot, viivist 20,13 €, alates 13.09.21 viivist võlgnetavalt põhivõlalt kuni võla 4 (6)

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras ning sissenõudmiskulud 40 €. TsMS § 445 lg 1 järgi tuleb määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et esmaselt tuleb hageja taotluse alusel lugeda tasutud summade arvelt täidetuks viivised, seejärel põhivõlgnevus. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele TsMS § 405 lg 1 p 10 järgi. IV

MENETLUSKULUDE JAOTUS, SUURUS

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel kostja kanda. Kohus ei määra seetõttu kindlaks kostja menetluskulude suurust. Menetluskuludeks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1 järgi riigilõiv ja esindaja kulud. Hageja menetluskulud on kokku 1025 eurot (kulude nimekiri 02.11.22), mis sisaldab endas hagi ettevalmistamist, avalduse esitamist 2,5 tunni eest 250 €, kostja vastusega tutvumist ja seisukoha esitamist 08.11.21 1 tunni eest 100 €, 27.04.22 istungiks ettevalmistamist ja osalemist sellel 1 tunni ja 45 minuti eest 225 €, 27.05.22 kaaskirja esitamist, tõendite komplekteerimist 1,5 tunni eest 150 €. Lisaks on kuludeks lõiv 200 €. 02.11.2022 istungil palus lisada juurde istungi ettevalmistamise aja 1 tunni ja istungi aja, mis kestis 1 tund ja ca 15 minutit. Tasu määr on 100 € tunnis. Kostja vastas 04.11.22 hageja kuludele ja leidis, et hageja esindaja töö ei ole nimekirjas piisavalt põhjendatud, sest dokumendi 1 lehekülje koostamiseks kulub praktikas aega 40 minutit ning hagi koostamiseks ja esitamiseks kulunud 2,5 tundi pole põhjendatud. Samamoodi pole põhjendatud 08.11.22 dokumendi koostamiseks kulunud 1 tund ning sisu arvestades oleks põhjendatud vaid 40 minutit. Sama moodi ei ole põhjendatud istungi ettevalmistamise aeg, mis saanuks 27.04.22 istungi puhul olla vaid 45 minutit. Ka 27.05.22 kirjale ja tõenditele ei saanud kuluda 1,5 tundi ja selline kulu ei kuulu hüvitamisele. Kulusid tuleb vähendada. TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust. Hageja arvestusest on näha, hageja esindajal kulus käeoleva asjas esindusega seotud tööks kokku 12 tundi, mis sisaldas endas dokumentide koostamist, kohtule esitamist, sealhulgas 27.05.22 dokumendi tõlgete koostamist, istungiteks ettevalmistamist ning osalemist, 27.05.22 dokumentide puhul on tegemist mahukate dokumentidega. Kohtu hingul ei ole põhjendamatu ka hagi koostamiseks ja esitamiseks kulunud aeg, sõltumata selle pikkusest. Hagiavalduse esitamine eeldab asja sisuga tutvumist, positsiooni kujundamist, läbimõtlemist, koonddokumendi koostamist ja esitamist, mis tõepoolest ei pea olema lõpuks pikk. Oluline on selle dokumendi sisu. Ka ei saa põhjendamatuks pidada istungite ettevalmistamiseks kulunud aega, mis mõlemal juhul oli 1 tund. Kohtu hinnangul oli esindaja korrektselt istungiteks ette valmistanud. Hageja esindajal kulus tööks kokku 12 tundi, mis on 8-tunnise tööpäeva arvestuse juures 1 tööpäev ja 2 tundi, sealjuures kulus istungiteks sellest ajast juba ise 2 tundi ja ca 15 minutit ehk veidi enam kui 16% kogu esindajal kulunud töötamise ajast. Kostja esindajal kulus arvestuse järgi samas asjas esindustööks 13,75 tundi ehk veidi rohkem kui hageja esindajal. Seega ei ole hageja esindaja töö kuidagi põhjendamatu ja ülepaisutatud, vaid vastab tehtud tööle, asja mahule ja keerukusele. Tasu määr 100 € tunni eest ei ole ülemäära suur. Eeltoodu alusel on hageja esindaja tasu TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud 12 tunni eest 1200. €. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja maksnud lõivu 200 €. Märgitud summa 1400 € tuleb kostjalt TsMS § 162 lg 1, 2, § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi hageja kasuks välja mõista ning nendelt võlgnetavatelt kuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda viivist TsMS § 177 lg 4 järgi lahendi 5 (6)

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (digitaalne allkiri) Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.