Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2023, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-23-1720
Tsiviilasi
R. O. hagi P. P. vastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. O. ; registrikood XXX; asukoht XXX. Hageja esindaja: I. V. e-post XXX Kostja: P. P. , isikukood XXX; XXX.
R. O. (hageja) esitas 30. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagi P. P. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks.
Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 201 lg 1 järgi isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on TsMS § 201 lg 2 järgi igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Igal füüsilisel isikul on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 1 järgi õigusvõime. Õigusvõime algab TsÜS § 7 lg 2 järgi inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Kohus peab TsMS § 204 lg 1 järgi kontrollima menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime olemasolu ega saa selle puudumisel lubada isikul menetluses osaleda. Surnud inimene ei saa tsiviilkohtumenetluses seega õigusi ega kohustusi omada ning seega ka menetlusosaliseks olla. Kuna surnud inimene ei saa menetlusosaliseks olla, ei saa surnud inimese vastu ka hagi esitada.
TsMS § 209 lg 1 näeb küll füüsilisest isikust poole surma korral ette füüsilisest isikust poole üldõigusjärglasele võimaluse menetlusse astumiseks. Nimetatud säte eeldab aga, et menetlusosaline sureb menetluse ajal, mitte enne seda. Sellele viitavad mh TsMS § 209 lg 1 teine lause, sama paragrahvi lõige 2 ja ka § 353. TsMS §-st 209 ei tulene seega võimalus esitada surnud inimese vastu hagi. Kostja suri 10. detsembril 2022, s.o enam kui kuu aega enne hagiavalduse esitamist. Kuna hageja ei saa surnud kostja vastu hagi esitada, ei ole hagejal võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kui hageja nõue kostja vastu läks kostja pärijatele üle, on hagejal võimalik esitada hagi kostja pärijate vastu. Selleks tuleb nende isik enne välja selgitada. Kui kostja pärijad ei ole teada, saab hageja kui kostja võlausaldaja pärimisseaduse § 166 lg 1 järgi esitada notarile notariaalselt tõestatud avalduse kostja pärimismenetluse algatamiseks. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.