Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eesti Vabariigil (Rahandusministeeriumi kaudu) on õigus esitada apellatsioonkaebust otsuse peale osas, millega kohus jättis riigiõigusabikulud riigi kanda. Hageja nõue, põhjendused Hageja andis kostjale 24.08.2020 kuni 26.01.2021 laenu 10 700 eurot, tehes kostja Swedbank’i arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX ja COOP arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX ülekandeid või kasutades sularaha väljavõtmist pangaautomaadist (laenulepingu p 1.1, tabel 1 – laenu andmine kostjale). Pooled sõlmisid laenulepingu kirjalikult 25.01.21. Laen oli antud tähtajalisena (p 2.1.). Kostja kohustus tagastama hagejale hiljemalt 31.12.2021 kokku 11100 eurot, mida vähendati 30.04.2021 sõlmitud lepingu lisaga 1 summani 10925 eurot. Laen tuli tagastada kas hageja kontole või sularahas vastavalt lepingu p-le 2.3. Kostja maksis hagejale 2021. aastal kokku 495 € järgmiselt: 14.05.21 15, 13.06.21 25 €, 17.06.21 25 €, 22.07.21 30 €, 03.09.21 400 €. Kostja võlgneb hagejale 10430 €. Vastavalt lepingu p 3.1. leppisid pooled kokku, et laenu tagastamisega viivitamisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,066 % päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja andis kostjale tähtaja võla tasumiseks 14.01.22 (kiri 07.01.22). Laenulepingust on kostja teadlik, kuna hageja saatis selle kostjale 25.01.21. Hagi esitamise seisuga on viivis 137,68 €. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlga 10430 eurot ja viivised 20.01.22 seisuga 137,68 € ja edaspidiselt viivist 0,066% päevas võlalt alates otsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. 26.09.2022 esitatud dokumendis palus hageja kostjalt välja mõista 10430 eurot alternatiivsel alusel ehk alusetu rikastumise õiguse järgi juhul, kui kohus leiab, et poolte vahe ei olnud lepingut. Kostja on saanud alusetult 10430 €, mille peab hagejale tagastama. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja vastuses viidatud maksed on tehtud teisele kontole ja maksed on seotud kooselusuhtest tehtud maksetega, mitte laenumaksetega. Laenumaksed tuli kanda lepingus kokkulepitud kontole XXXXXXXXXXXXXX. Hageja ei eita seda, et kostja on tasunud hagejale 495 € laenu katteks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks maksnud rohkem kui 495 €. Rahalise kohustuse täitmata jätmine pole vabandatav, tervislik olukord ei oma tähtsust. Ei ole õige, et laenulepingut pole. Kostja vastuse lisast 4 nähtub, et pooled on pidanud läbirääkimisi laenu tagastamise teemal ning lk-lt 3 nähtub lõik, kus kostja tunnistab kohustust raha tagastada. Laenuleping on kostjale saadetud (hagi lisa 7). Kostja väited, et ülekande puhul oli tegemist kulutusega eluaseme kuludele, on tõendamata. Hageja pole kasutanud kostja id-kaardi ja id-mobiili pin-kood ega koostanud nendega dokumente. Sellised väited on välja mõeldud ja tõendamata. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. 2 (6)

Hagejaga on kaks suulist lepingut ja võlad on tasutud. Ei ole oma tervisliku seisundi tõttu hagejaga lepingut sõlminud. Hageja nõue tekkis siis, kui pooled lahku kolisid, hagejad esitas nõuded alles oktoobris. Kooselu ajal polnud lepingutest juttu. 08.12.20 viibis kostja haiglas. Sellel perioodil laekus kostjale raha, mis polnud antud laenuks. Haiglas olles olid kõik pangakaardid, id- kaart, mobiili id- koodid hageja käes, kes tasus kulud, mis olid kostja kanda. Kostjal ei olnud arvutit ega saanud alla kirjutada. Hageja on ilmselt kostja id- kaardi, id-mobiili koode kasutades koostanud lepingud. Nõuti, et kostja ema maksaks kinni summad, nõuti fotokaamerat. Arusaamatu, miks leping on ühes eksemplaris (p 9.1). Kostja vastuse lisa 2 on selgitus, et Coop Panga väljavõttes on tehtud makseid 1601 €. Seega on vale, et makstud on 495 €. Ainuke laen, mis on hagejaga, on 700 €, mis on tagastatud, ülejäänud 1601 € on hageja poolt antud võlgade ümberkujundamiseks. X konto väljavõttes on 600 €, mis on talle tasutud. Seega ei ole perioodil 02.10.20-10.12.20 tehtud maksed laen ja tervise tõttu ei ole kostja sõlminud hagejaga mingit lepingut. Omavahelises vestluses ei rääkinud pooled sellest laenust, mille kohta on koostatud leping. Kostja ei ole ka alusetult rikastanud, alternatiivsel alusel esitatud nõue tuleb jätta rahuldamata. Raha kasutati ühiseks majapidamiseks. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel VÕS § 9 lg 1 järgi ning VÕS § 11 lg 1, 4 järgi võidakse leping sõlmida kirjalikult, mis tähendab, et lepingu pooled on lepingule alla kirjutanud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisele laenu ja teine pool kohustub selle tagastama. Hageja esitas kohtule hageja poolt 25.01.2021 kl 20:58 digitaalselt allkirjastatud ja kostja poolt 25.01.2021 kl 20:59 digitaalselt allkirjastatud laenulepingu (hagi lisa 1). Kostja taotluse alusel kogus kohus tõendeid Elisa Eesti AS-lt, Telia Eesti AS-lt, Tele2 Eesti AS-lt, AS-ilt TV Play Baltics IP-aadressi kohta, millelt tehti järgmine toiming: 25.01.2021.a. kell 20.58 X ́i digiallkiri ja kell 20.59 Y ́e digiallkiri laenulepingule ning kohus palus teatada, kes oli selle IP-aadressi omanik (dok 26, 13.10.22). Kohtule esitatud viidatud äriühingute vastustest ei nähtu, kellele see 3 (6)

aadress on kuulunud ja andmeid ei ole võimalik kindlaks teha (Telia Eesti AS vastus 18.10.22, Tele2 Eesti AS 19.10.22, Elisa Eesti AS 20.10.22 vastus, AS TVPlayBaltics vastus 24.10.22). Hageja esitas 18.11.22 vastusega koos e-kirjavahetuse RIA-ga ja sellest nähtuvalt ei ole piisavalt andmeid selle kohta, kas ESTEID tähendab id-kaardiga allakirjutamist (10.05.22 vastus) ning see võib tähendada nii id-kaardi kui ka mobiili- id -ga alla kirjutamist. Kostja taotluse alusel kogutud eeltoodud tõendeid ning hageja poolt 18.11.22 esitatud tõendeid kogumis hinnates, asub kohus järeldusele, et asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaks kostja väiteid, et tema id-mobiili või idkaardi pin-koode oleks kasutanud hageja ja sõlminud kostja asemel vaidlusaluse laenulepingu. Seega on tõendamata kostja, et hageja kasutas kostjale kuuluvaid id-mobiili või id-kaardi pinkoode ja sõlmis ilma kostja tahteavalduseta kostja nimel lepingu hagejaga. Kuna vaidlusalusel lepingul on kostja isikut identifitseeriv digitaalne allkiri ning hagejat identifitseeriv digitaalne allkiri, siis on leping alla kirjutatutud poolte poolt ja nende vahel on vahetatud tahteavaldused, mille tulemusel on sõlmitud 25.01.2021 leping kooskõlas VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 1, § 11 lg 1, 4. Tegemist on elektrooniliselt sõlmitud kirjaliku lepinguga ning kostja väited, et need on allkirjastatud väikse ajavahega, ei oma tähendust. Ka ei oma tähtsust kostja väide, et see on ühes eksemplaris, sest tegemist on elektroonilise dokumendiga. Kostja esitas kohtule väljavõtted enda haigusloost (vastuse lisa 3, vt zip), kuid neist ei nähtu, et 25.01.2021 oleks kostja viibinud raviasutuses või oleks olnud seisundis, mis ei võimaldanud lepingule alla kirjutada või oma tahtest aru saada. Kohtule esitatud laenulepingu p -st 1.1 nähtuvalt on kostja saanud 24.08.2020 - 26.01.2021 hagejalt laenu 10700 €, millest osa (kokku 9700) on saanud pangaülekandega ja 1000 € sularahas. Laenulepingu lisa 1 on pooled digitaalselt allkirjastanud 30.04.21 ja selle järgi lugesid pooled 30.04.21 seisuga laenuvõlaks 10925 €. Kostja esitatud enda haigusloo väljavõtteist (vastuse lisa 3, vt zip) ei nähtu, et 30.04.21 oleks kostja viibinud raviasutuses või oleks olnud seisundis, mis ei võimaldanud tal lepingu muudatusele alla kirjutada või oma tahtest aru saada. Seda, et kostjale on osaliselt laen panga ülekannetega antud, kinnitab hageja enda poolt kohtule esitatud hageja Swedbank pangakonto väljavõte (hagi lisa 2) perioodist 24.08.2020-26.01.2021. Laenu saamist ja selle suurust kinnitab ka kostja enda allkiri laenulepingul ja lepingu lisal 1. Vastavalt laenulepingu p -le 2.1 oli laenu tagastamise tähtaeg

4 (6)

Nii asub kohus laenulepingu ja selle lisa 1 sisu ning poolt allkirju hinnates järeldusele, et pooled sõlmisid 25.01.21 tähtajalise laenulepingu, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu ja võlgnes 30.04.21 lepingu lisa 1 järgi hagejale kokku 10925 €, mis tuli kostjal lepingu p 2.1 järgi tagasi maksta 31.12.21. Nii on poolte vahel sõlmitud tähtajaline laenuleping VÕS § 396 lg 1 järgi. Lepingu p 2.2. järgi on kostjal kohustus laen tagastada hageja kontole XXXXXXXXXXXXXX, mis on täitmise tingimus VÕS § 76 lg 1, 3 mõttes. Seega pidi kostja tagastama laenu just sellele kontole. Lepingu lisa 1 järgi võlgnes kostja hagejale 30.04.21 10925 €. Kostja esitas enda konto väljavõtted (vastuse lisa 2, zip), millest nähtuvalt on kostja maksnud hagejale pärast 30.04.21 raha laenulepingu p -s 2.2 märgitud hageja kontole XXXXXXXXXXXXXX 15 € 14.05.21, 30 € 22.07.21, 25 € 13.06.21 €, 400 €, 03.09.21 kokku 495 €, mis ühtib hageja poolt hagiavalduses märgituga. Kostja poolt muud maksed ei ole tehtud laenulepingu p -s 2.2 märgitud kontole. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks maksnud lepingu p 2.2 märgitud kontole rohkem kui 495 €. Kostja on ise märkinud, et pooled elasid enne koos ning hageja on väitnud, et muudele tema kontole tehtud maksed ei ole seotud laenuga ega selle tagasimaksega. Seega on kostja täitnud laenulepingut VÕS § 76 lg 1, 3 järgi vaid 495 € ulatuses ning ülejäänud maksed, mis kostja on teinud hageja muudele kontodele, ei ole makstud vaidlusaluse lepingujärgse laenu katteks. Seega on põhjendatud ja tõendatud hageja väited, et kostja on veel hagejale võlgu vaidlusaluse laenulepingu järgi 10430 € ning kostja vastupidised väited on tõendamata. Kuivõrd lepingus oli kokku lepitud laenu tagastamise aeg VÕS § 82 lg 1 järgi 31.12.2021 ja kostja pole tõendanud, et ta oleks ülejäänud laenu 10430 tähtaegselt tagastanud, siis on ta rikkunud lepingust ja VÕS § 396 lg 1 tulenevat laenu tagastamise kohustust ja on viivituses VÕS § 100 mõttes. Viivise arvestust kui sellist ei ole kostja sisuliselt vaidlustanud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 113 lg 1 järgi võlgnetava laenu tagastamist ja viivist laenulepingus nimetatud määras ehk 0,066 % päevas võlgnetavalt laenult. Hagi esitamise aja seisuga 20.01.22 on viivis võlalt vastavalt 137,68 €. Kooskõlas TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda võlalt viivist alates kohtuotsuse jõustumise päevast põhivõlalt 0,066% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Hageja primaarsel alusel esitatud nõue on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlga 10430 €, viivised 137,68 € ja alates kohtuotsuse jõustumise päevast võlgnetavalt põhivõlalt viivist 0,066% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kuna hageja primaarsel alusel esitatud nõue kuulub rahuldamisele, jääb alternatiivsel alusel nõue 10430 euro väljamõistmiseks rahuldamata ja kohus ei pea seda põhjendama. Kohtul ei ole vaja sisuliselt hinnata hageja esitatud nõudekirja kostjale, kostja vastust sellele, sest kostja ei ole vaidlustanud nõudekirja saamist (hagi lisa 5, 6). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et menetluskulud jäävad selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja esitas primaarsel alusel (lepingust tuleneva) nõude ning kostja vastuväidete järgselt esitas juhuks, kui kohus leiab, et leping pole tõendatud, 5 (6)

alternatiivsel alusel nõude alusetu rikastumise õiguse järgi. Kohus rahuldas hageja nõude primaarsel alusel täies ulatuses ja muul alusel esitatud nõue jäi seetõttu rahuldamata. Seega oleks äärmiselt ebaõiglane jaotada menetluskulusid teisiti ning seega tuleb jätta poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kohus andis kostjale menetlusabi riigi õigusabi korras (määrus 24.08.22) ilma, et kostjal oleks kohustus see riigile hüvitada. Kohtul ei ole andmeid selle seisukoha muutmiseks TsMS § 189 lg 1 järgi. Nii jäävad kostja riigiõigusabikulud riigi kanda TsMS § 180 lg 1 p 3 järgi. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2). /digitaalne allkiri/ Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.