Harju Maakohus
Kohtunik
Ants Mailend
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.12.2022, Tallinna kohtumaja kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-22-128078
Tsiviilasi
Krediidikaitse Grupp OÜ hagi X ja MTÜ Nõustamised (likvideerimisel) vastu krediidilepingust ja käenduslepingust tuleneva võla nõudes
Tsiviilasja hind
10 000 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Päivi Margna Kostjad MTÜ Nõustamised (likvideerimisel, registrikood 80585664) ja X (isikukood xxxxxxxxxxx)
Lõpetada menetlus 1 521,58 euro väljamõistmise nõude osas osalise hagist loobumise tõttu. Rahuldada hagi. Mõista kostjatelt MTÜ Nõustamised (likvideerimisel, registrikood 80585664) ja Xlt (X, isikukood xxxxxxxxxxx) solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja 5385,09 eurot. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis arvestatuna summalt 4439,71 eurot määraga 0,2% päevas alates 02.09.2022 (kaasaarvatud) kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 4614,91 eurot. Määrata menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 1517,88 eurot.
Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 27.07.2022 hagi MTÜ Nõustamised (likvideerimisel) ja X (kostjad) vastu hageja ja MTÜ Nõustamised vahel 06.01.2022 sõlmitud laenulepigust Ci201723112 ning selle lepingu tagamiseks hageja ja kostja X vahel 06.01.2022 sõlmitud käenduslepingust CiK2017231121 tuleneva võla nõudes. Kostjad tunnustasid nõudeid kogusummas 4527,36 eurot ja vaidlesid ülejäänud osas nõudele vastu (digitoimiku lk dtl 14 ja 21) ja asi anti lahendamiseks üle Harju Maakohtule (dtl 1).
Hageja esitas kostjate vastu samadel alustel hagi 01.09.2022 (dtl 31). Credit Invest OÜ ja MTÜ Nõustamised sõlmisid 06.01.2022. a laenulepingu nr Ci201723112, mille alusel anti laenusaajale laenu 5000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 5% kuus (60% aastas). Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 07.01.2022. a, arvestades laenulepingu p-de 3.11 ja üldtingimuste p 5.1 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige X sõlmisid 06.01.2022. a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017231121. Käenduslepingu kohaselt vastutab käendaja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 10 000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 18.07.2023. a. Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud. Kuna laenusaaja rikkus korduvalt laenulepingut siis ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates 22.07.2022. a. Sellega muutus kogu laenulepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 6906,67 eurot, millest põhinõue moodustab 4439,71 eurot, intress 1860,81 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 606,15 eurot (viivis on arvestatud alates 26.07.2022
kuni 01.09.2022). Laenulepingu p-st 6.3 lähtuvalt tuleb laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks. Laenusaaja on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 1055,46 eurot. 26.07.2022. a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval. Hageja täpsustas oma hagi 05.09.2022 avaldusega (dtl 56) paludes kostjatelt solidaarselt välja 6906,67 eurot, millest põhinõue moodustab 4439,71 eurot, intress 1860,81 eurot ja 01.09.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 606,15 eurot. Alates 02.09.2022 kuni põhivõla tasumiseni palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis 0,2 % põhinõude 4439,71 eurot tasumata osalt päevas kuni võla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3093,33 eurot.
Kohus võttis hagi menetlusse 07.09.2022 määrusega (dtl 68).
Kostjad teatasid 02.10.2022 avalduses, et tunnustavad hageja nõudeid summas 5000 eurot ja vaidlevad ülejäänud osas hagile vastu (dtl 75). Kostjad võtsid omaks nõude aluseks olevate lepingute sõlmimise ja laenu saamise summas 5000 eurot. Kostjad on tagastanud 1810,92 eurot. Kostjad on korduvalt palunud maksepuhkust ja saaksid võla tagastada 100euroste igakuiste osamaksetena.
Hageja täpsustas 17.10.2022 avalduses, et lepingute alusel tagastatud summa on 1505,46 eurot (dtl 100). Hageja vähendas oma nõudeid, paludes mõista välja 5385,09 eurot (põhinõue 4439,71 eurot, intress 540,73 eurot ja 01.09.2022 seisuga arvestatud viivis 404,65 eurot). Alates 02.09.2022 kuni põhivõla 4439,71 euro tasumiseni palus hageja mõista välja viivise 0,2% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 4614,91 eurot. Hageja teatas 16.11.2022 avalduses, et tegemist on osalise loobumisega hagist (dtl 126).
Kostjad teatasid 29.10.2022 avalduses, et tagastatud summa on 1405,46 eurot (dtl 108). Kostjad teatasid 20.11.2022 avalduses, et nõustuvad hageja nõudega summas 5385,09 eurot tingimusel, et saavad võlga tasuda 100-euroste igakuiste osamaksetena (dtl 130).
Kohus selgitas 02.11.2022 määruses hageja faktiväidete omaksvõttu ja selgitas kostjatele tõendamiskoormist (dtl 109). Kohus selgitas ka, et kõrvalnõudeid puudutavad kokkulepped võivad olla vastuolus hea usu põhimõttega ning et võivad esineda õigustused kõrvalnõuete vähendamise taotlemiseks. Kohus vaatas hagi läbi 16.12.2022 kohtuistungil.
Põhjendused
Hageja nõudis seisuga 01.09.2022 arvestatud võla väljamõistmist summas 6906,67 eurot (05.09.2022 avaldus, dtl 56). Järgnevalt vähendas hageja selle nõude summale 5385,09 eurot, loobudes vastavas osas hagist (p 5 eespool). Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus selles osas menetluse. Menetlusse jäävas osas on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevalt selgitatud põhjustel.
Kostja MTÜ Nõustamised vastu esitatud hageja nõude aluseks on krediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 tähenduses. Krediidisaajaks on juriidiline isik, tegemist ei ole tarbijakrediidiga. VÕS § 396 lg 1 järgi on krediidisaajal kohustus laen tagasi maksta. VÕS § 96 ja § 397 järgi tuleb krediidilt maksta intressi vastavalt kokkuleppele.
Kostja X vastu esitatud hageja nõude aluseks on käendusleping VÕS § 142 tähenduses. VÕS § 145 lg 1 ja käenduslepingu p 2.1 (dtl 48) järgi vastutab käendaja krediidisaaja kohustuste täitmise eest temaga solidaarselt. VÕS § 113 lg 1 ja krediidilepingu p 3.9 (dtl 38) järgi tuleb põhivõla tagastamisega viivitamise korral maksta viivist 0,2% päevas. Lepingud on lepingupooltele täitmiseks kohustuslikud (VÕS § 8 lg 1).
Kostjad on võtnud omaks kõik hagi aluseks olevad faktiväited. Kohus on seda kostjatele selgitanud (vt p 7 eespool). Asjaolusid pole seega vaja tuvastada tõendite hindamise kaudu. Kostja MTÜ Nõustamised on saanud krediidilepingu alusel hageja poolt nimetatud ulatuses ja tingimustel rahalise laenu ja kostja X on taganud krediidilepingust tulenevaid nõudeid käendusega käendaja vastutuse piirsummaga 10 000 eurot. Hageja väitel on lepingute alusel makstud tagasi 1505,46 eurot, kostjate väitel vähem (p 5 ja 6 eespool). Kostjad ei ole kohtu selgitustele vaatamata põhjendanud, et tagasimakseid tuleks arvestada kohustuste täitmiseks teisti kui seda on teinud hageja (02.11.2022 määruse p 3 ja 3).
Kostjate etteheited hageja soovimatusele neile maksepuhkuse andmiseks ei mõjuta hagi õigsust. Hageja nõuab lepingute täitmist vastavalt varem kokkulepitule. Hagejal ei ole kohustust lepingute muutmiseks.
Sisuliselt on kostjad võtnud hagi õigeks 5385,09 euro osas (p 6 eespool). Kuna aga avaldus on esitatud tingimuslikuna, siis kohus seda õigeksvõtuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 tähenduses ei käsitle. Vaidluse all on seega ainult hageja nõue alates 02.09.2022 sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks. Kostjad on võtnud omaks põhivõla jäägi, intressinõude ja seisuga 01.09.2022 sissenõutavaks muutunud viivisenõude arvestuste alusasjaolud. Seega mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 5385,09 eurot (põhinõue 4439,71 eurot, intress 540,73 eurot ja 01.09.2022 seisuga arvestatud viivis 404,65 eurot).
Alates 02.09.2022 kuni põhivõla 4439,71 euro tasumiseni palus hageja mõista välja viivise 0,2% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 4614,91 eurot. Viivise määr vastab lepingule (p 9 eespool). Tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude selline esitamine on kooskõlas TsMS §-ga 367. Vaatamata kohtu selgitustele (02.11.2022 määruse p 5) pole aga kostjad esitanud põhjendusi ega taotlusi, mis annaksid aluse kõnealuse nõude rahuldamata jätmiseks. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada hageja viivisenõude õigusvastasus või mille alusel saaks nõuet vähendada. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel (TsMS § 5 lg 1), tegemist on võistleva menetlusega. Seega mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise 0,2% päevas arvestatuna põhivõla summalt 4439,71 eurot alates 02.09.2022 (kaasaarvatud) kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 4614,91 eurot.
TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel ja arvestades hagist loobumist summas 1 521,58 eurot ehk ca 22% ulatuses (p 8 eespool), määrab kohus 78% hageja menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda ja 22% kostjate menetluskuludest hageja kanda.
Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 770 eurot ja kulutused õigusabile summas 1657,61 eurot esindaja 9 tunni ja 52 min töö eest tunnitasumääraga 140 eurot (tunnitasumäärale lisandub käibemaks. Üksikasjalik loetelu esindaja tööde kohta on esitatud (dtl 135). Hageja on kinnitanud kulude vajalikkust (16.12.2022 avaldus, dtl 134). Kostjad pole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus loeb hageja esindaja tööd menetluskulude hüvitamise seisukohalt ebavajalikuks arvestuslikult 2 tunni ja 52 min osas. Hageja nõudes oli puudusi (05.09.2022 määrus ja hageja 05.09.2022 avaldus, dtl 54 ja 56). Hilisema osalise loobumise nõudest põhjustas hageja arvestusviga (16.11.2022 vastuse p 2.1, dtl 126). Nõude vähendamise alust selgitas hageja kohtule alles pärast järelepärimist (02.11.2022 määruse p 2 ja hageja 16.11.2022 avalduse p 2.2, dtl 109 ja 126). Põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks loeb kohus vastavalt 1176 eurot (7 x 140 x 1,2). Hageja on kinnitanud, et ei saa sisendkäibemaksu tagasi arvestada. Kohus mõistab menetluskulude hüvitisena kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1517,88 eurot ([770 + 1176] x 78%) kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.
Hageja taotluse alusel (dtl 134) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Asja arutamine lõpetati 16.12.2022 kohtuistungil. Kostjate 23.12.2022 avaldust kohus ei menetle ja tagastab selle.
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.