Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-13869/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kompromissilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 27.01.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1533

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

RT Capital Estonia OÜ12567924(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2023. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-13869

Tsiviilasi

RT Capital Estonia OÜ hagi R M vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1982,50 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja RT Capital Estonia OÜ (registrikood 12567924), lepinguline esindaja E V Kostja R M (isikukood xxx), faktiline asukoht xxx, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt R M hageja RT Capital Estonia OÜ kasuks võlgnevus 1006,50 eurot, enne 01.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivised summas 466,68 eurot, meeldetuletustasu 60,00 eurot, inkassotasu 50,00 eurot, maksegraafiku sõlmimise tasu 40 eurot, viivised alates 02.02.2022 kuni 19.09.2022 138,90 eurot, viivis põhinõudelt alates 20.09.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,06% tasumata summalt päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3.Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb R Mil tasuda RT Capital Estonia OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hagejal oli kostja vastu nõue laenulepingu nr 2100335804 järgi, mille alusel võlgnes kostja hagejale põhiosanõudena 1006,50 eurot, meeldetuletustasuna 60,00 eurot, inkassotasuna 50,00 eurot, viivitusintressist loovutamiseni 466,68 eurot, maksegraafiku sõlmimise tasuna 40,00 eurot ning loovutamisest kuni maksegraafiku lõpuni viivitusintressist 486,14 eurot. Kuna kostja võlgnevust korraga tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled võla tasumise kokkuleppe, millega hageja loobus osaliselt viiviste 9,32 euro nõuetest kostja vastu ning võimaldas Kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 2 100 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Kostja ei ole tasumisi teinud. Maksegraafiku kohaselt tuli kostjal tasuda alates 15.05.2022 osamaksed summas 50 eurot ja alates 15.05.2023 osamaksed summas 125 eurot. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud mitte ühtegi maksegraafikus märgitud summat tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta graafikujärgsed maksed on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.06.2021 osamakse tähtaja möödumisest alates. Sisuliselt oli kohustussissenõutav enne loovutamist. Lepingu punkti 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses

olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama alates loovutamisele järgnevast päevast. Vaatamata hagejapoolsetele meeldetuletustele, ei ole kostja siiamaani oma võlgnevust tasunud, mistõttu on hageja otsustanud oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Hageja tugineb VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 8 lg 2, 578 lg 1, 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 101 lg 2, § 113 lg 1, § 94, TsMS § 367. Viivise määr on 0,06% võlalt ja see on võlalt 1006,50 € perioodi 02.02.22- 19.09.22 eest 138,90 €. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt alates 20.09.2022.a. kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,06% tasumata summalt päevas. Hageja nõude suurus. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 006,50 eurot 2) sissenõutavaks muutunud viivis 466,68 eurot, 3) meeldetuletustasu 60,00 eurot, 4) inkassotasu: 50,00 eurot, 5) maksegraafiku sõlmimise tasu 40 eurot; 5) viivised: 138,90 eurot. Hageja menetluskulud on riigilõiv 315 eurot, õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ning kohtule edastamise eest, 300 eurot ajakuluga 3 tundi (360 eurot koos käibemaksuga). Hagejale osutab õigusabi Õigusbüroo TK OÜ jurist E V tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Tegemist on põhjendatud õigusteenuse tunnitasu hinnaga. Hageja kulud lepingulisele esindajale on 300 eurot netosummas. Kuivõrd hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa ka muul põhjusel käibemaksu tagasi küsida. Palub hageja määrata lepingulise esindaja kulude hüvitamine käibemaksuga summas ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 360 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, summas 675 eurot ja et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt R M`ilt hageja RT Capital Estonia OÜ kasuks välja võlgnevus 1006,50 eurot, enne 01.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivised, summas 466,68 eurot, meeldetuletustasu 60,00 eurot, inkassotasu 50,00 eurot, maksegraafiku sõlmimise tasu 40 eurot ja viivised alates 02.02.2022 kuni 19.09.2022, summas 138,90 eurot, viivis põhinõudelt alates 20.09.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,06% tasumata summalt päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, riigilõiv summas 315 € ja õigusabikulu summas 360 eurot ja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja R M`i kanda ning menetluskuludelt kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mis oli hagiavalduses, ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Ka maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale materjale kätte toimetada. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.12.2022.a. Kostja kohustus hagiavaldusele vastama 10 päeva jooksul. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 315 € ja õigusabikulu summas 360 € (nimekiri esitatud). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 315 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja tunnitasu on 100 eur/h ning esindajal on õigusabikulud tekkinud käesolevas tsiviilasjas tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ning kohtule edastamise eest, summas 300 eurot – ajakuluga 3 tundi (360 eurot koos KM). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus. Seega kohus peab põhjendatuks hageja esindaja kulusid summas 240 eurot (so kahe tunni ulatuses 2*100 eur+km), mis tuleb kostjalt välja mõista, Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 555 eurot (315+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (555 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.