Ühinguõigus

Kohtumääruse põhjendused TsMS § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus algatab hagita menetluse. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. ÄS § 125 lg 1 kohaselt on usaldusühing äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. ÄS § 125 lg 2 järgi usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui käesoleva seadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. TsÜS § 40 lg 1 p 4 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. TsÜS § 40 lg 3 järgi võib kohus sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 40 lg 2 kohaselt kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus juriidilisele isikule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks. Äriregistrist nähtuvalt oli puudutatud isiku täisosanikuks mittetulundusühing Abimeheks, mis on äriregistrist kustuatud 17.02.2021 ning usaldusosanikuks mittetulundusühing Xorce consultings, mis on äriregistrist kustutatud 28.12.2021. Seega puuduvad puudutatud isikul nii täis- kui usaldusosanik, mis on vastuolus ÄS § 125 lg 1. Tegemist ei ole puudusega, mida oleks ilmselt võimalik kõrvaldada, mistõttu ei määra kohus puudutatud isikule tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. Kuna nii täisosanik kui ka usaldusosanik on kustutatud, ei ole kohtul ka kedagi enne sundlõpetamise otsustamist ära kuulata. Kohus leiab, et puudutatud isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele ning tuleb TsÜS § 40 lg 1 p 4 alusel sundlõpetada. ÄS § 113 kohaselt täisühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 114 lg 1 kohaselt täisühingu likvideerijateks on osanikud, kui ühingulepingu või osanike otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Osaniku õigusjärglased määravad ennast ühiselt esindama ühe likvideerija. TsÜS § 41 lg 2 II lause järgi sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on puudutatud isik osaliseks Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-18-4984 (X ja Y hagi CorpAdriatic UÜ vastu kahju hüvitamise nõudes). Vastuseks kohtu järelepärimisele teatas X, et on nõus tasuma kohtu deposiiti ettemakse likvideerija tasu ja kulude katteks. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on vastusena kohtu järelepärimisele 19.12.2022 teatanud, et on nõus puudutatud isiku likvideerija ametikohale asuma. X on 23.01.2023 tasunud kohtu deposiiti likvideerimismenetluse kulu tagatiseks 300 eurot. Kohus leiab, et L. Müürsoo on pankrotihaldurina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur L. Müürsoo. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist

ei ole lõpetatud 26. jaanuariks 2024, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.