Harju Maakohus
Kohtunik
Ants Mailend
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.01.2023, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-4772
Tsiviilasi
A ja B hagi Xi (X) vastu kinnisasja valduse vabastamise ja kasutuseeliste hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
5080,95 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hagejad: B (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja A (isikukood: xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
Rahuldada hagi.
Mõista kostjalt Xilt (X, isikukood: xxxxxxxxxxx) solidaarselt hagejate B (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja A (isikukood: xxxxxxxxxxx) kasuks välja 3086,08 eurot. Mõista kostjatlt solidaarselt hagejate kasuks välja viivis arvestatuna summalt 2962,82 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.01.2023 (kaasaarvatud) kuni põhivõla tasumiseni. Määrata menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitis 2681 eurot. Mõista kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Harju Maakohtu 01.04.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb kehtima käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
A ja B esitasid 01.04.2022 hagi Xi vastu xxx korteriomandi valduse üleandmise ja selle kasutamisega seotud võla väljamõistmise nõudes. Kostja kasutab korterit õigusliku aluseta ja keeldub selle vabastamisest. Korteri kasutamisega seotud kulud on tasunud hagejad. Kostja on tasunud hagejatele tema enda poolt otsustatud suuruse ja tasumissagedusega makseid, mis tegelikke kulusid ja turutingimustele vastavat üüri ei kata. Menetluse ajal 12.09.2022 andis kostja korteri valduse hagejatele üle, hagejad loobusid valduse üleandmise nõudest ja kohus lõpetas selles osas menetluse (11.11.2022 määrus, digitoimiku lk dtl 288). Hagejad suurendasid oma rahalisi nõudeid menetluse ajal lisandunud kohustuste osas (06.09.2022 määrus, dtl 204 ja 11.11.2022 määruse p 5). Hagejad nõuavad turuhinnast lähtuvat kasutuseelise hüvitust perioodi 01.11.2021 – 12.09.2022 eest määraga 392,5 eurot kuus ning korteri kasutamisega seotud kulutuste hüvitamist perioodi 01.11.2021 kuni 31.08.2022 eest. Hagejad võtsid oma nõuetes arvesse kostja poolt neile tasutud makseid kogusummas 2270 eurot. Hagejad nõuavad seadusjärgset viivist kohtule esitatud nõuete hagejale kättetoimetamise ajast kuni põhivõla tasumiseni (nõuete kokkuvõte on esitatud hagejate 12.01.2023 avalduses, dtl 309).
Kohus tagas 01.04.2022 hagi ja seadis kostjale kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr xxxxxxxx) kohtuliku hüpoteegi summas 5031,95 eurot hagejate kasuks (dtl 84).
Kostja hagejate faktiväiteid ei vaidlustanud. Kostja elas korteris koos oma lahutatud abikaasaga, kes suri. Kostja tervis on halb ja ta ei arvanud, et tütrel on korteri vabastamisega kiire. Kostja vaidles korteri vabastamisele vastu, kuid nõustus hagejate poolt nõutud raha maksmisega (26.06.2022 vastus, dtl 162).
Tulenevalt kostja halvast tervislikust seisundist määras kohus kostjale riigi õigusabi korras esindaja (14.10.2022 määrus, dtl 14.10.2022).
Kohus soovitas pooltel pidada läbirääkimisi vaidluse lahendamiseks kokkuleppel (06.09.2022 määruse p 2, dtl 204; 10.01.2023 määrus, dtl 306).
Kostja taotlusel vaatas kohus hagi läbi 12.01.2023 kohtuistungil (dtl 315).
Põhjendused
Hagi on põhjendatud ja tuleb alljärgnevalt selgitatud põhjustel rahuldada.
Põhivõla nõude osas on kostja hagi õigeks võtnud (vt p 3 eespool ja 12.01.2023 istungiprotokolli lk 2, dtl 316). Kõnealune nõue on ka faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud. Puudub vaidlus, et nõude arvestamise aluseks oleval perioodil 01.11.2021 – 12.09.2023 elas kostja üksi vaidlusaluses korteris. Põhivõlanõude õigeksvõtuga võttis kostja omaks hageja nõude arvestamise aluseks olevad faktiväited hagejate poolt tasutud kommunaalkulude suuruse ja sellise korteri turutingimustest lähtuva kasutusväärtuse kohta. Hagejad on korteri kaasomanikud. Kostjal puudus õiguslik alus korteri kasutamiseks. Hagejatel on õigus nõuda korteri kasutuseeliste ja kasutamisega seotud kulude hüvitamist (asjaõigusseaduse § 85 ja võlaõigusseaduse VÕS § 1037 lg 1). Kohus mõistab kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja põhivõla 2 962,82 eurot.
Hagejad nõuavad põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtule esitatud nõuete kostjale kättetoimetamisest kuni põhivõla tasumiseni. Põhivõlasumma 1 463,84 euro osas toimetati 01.04.2022 hagiavaldus kostjale kätte 03.05.2022. Põhivõlasumma 523,38 euro osas toimetati hageja 05.09.2022 avaldus kostjale kätte 18.10.2022. Põhivõlasumma 975,6 euro osas toimetati hageja 20.09.2022 avaldus kostjale kätte 18.10.2022. Kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga on viivisenõude suurus järgmine: 1) põhivõlasummalt 1 463,84 eurot arvestatud viivis perioodi eest 04.05.2022 kuni 18.10.2022 (mõlemad kuupäevad kaasaarvatud) on 53,9 eurot (8% aastas 168 päeva eest); 2) põhivõlasummalt 2962,82 eurot (1 463,84 + 523,38 + 975,6) arvestatud viivis perioodi eest 19.10.2022 kuni 25.01.2023 (mõlemad kuupäevad kaasaarvatud) on 69,36 eurot (8% aastas 74 päeva eest; 10,5% aastas 25 päeva eest). Viivisenõude põhjendatust ei väära kostja 16.01.2023 väide, et kostja võimalused korteri kasutamiseks polnud pidevad (avalduse p 8, dtl 323). Väide on esitatud pärast asja läbivaatamise lõpetamist ja on seega esitatud hilinenult. Kostja pole ka selgitanud, millisel ajaperioodil ja mis asjaoludel olid tema võimalused korteri kasutamiseks piiratud. Kohus mõistab sissenõutavaks muutunud viivise summas 123,26 (53,9 + 69,36) eurot kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja. Tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude mõistab kohus kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel.
TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 järgi määrab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja vabastas hagejate korteri alles menetluse ajal ja vaidles vabastamisele esmalt vastu (p 3 eespool). Raha väljamõistmise nõude põhjendatust pole kostja vaidlustanud, kuid ei ole seda ka vabatahtlikult tasunud. Hagejatel ei olnud võimalik saavutada oma nõude rahuldamist kostjale menetluslikult vähem koormaval viisil. Hagejad olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (01.04.2022 hagiavalduse p 4.2, dtl 11), kohtuistungi pidamist soovis kostja (14.11.2022 avalduse p 23, dtl 277). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 735 eurot ja kulutused õigusabile summas 4125,35 eurot esindaja 29 tunni ja 28 minuti töö eest tunnitasumääraga 140 eurot. Üksikasjalik
loetelu esindaja tööde kohta on esitatud (hagiavalduse lisa 30, dtl 56, 20.09.2022 avalduse lisa 3, dtl 234, 05.01.2023 avalduse lisa, dtl 303 ja 12.01.2023 avalduse lisa, dtl 311). Hagejad on kinnitanud kulude vajalikkust ja seost käesoleva asjaga (12.01.2023 avalduse p 5, dtl 309). Kohus loeb hagejate esindaja tööd menetluskulude hüvitamise seisukohalt osaliselt ebavajalikuks vastavalt alljärgnevalt täpsustatule: 1) hagiavalduse koostamisega seotud tööde maht on 10 tundi ja 24 minutit (dtl 56). Hagi alust ja eset arvestades on see ajakulu ülemäärane, põhjendatud ajakulu on hinnanguliselt 5 tundi. 5 tundi ja 24 minuti osas pole ajakulu põhjendatud; 2) 20.09.2022 avalduse (dtl 225) koostamisega seotud tööde maht on 3 tundi ja 22 minutit (dtl 234). Avalduse sisu arvestades on see ajakulu ülemäärane, põhjendatud ajakulu on hinnanguliselt 1 tund. 2 tundi ja 22 minuti osas pole ajakulu põhjendatud; 3) 10.10.2022 avalduse (dtl 253) koostamisega seotud tööde maht on 41 minutit (dtl 303). Avalduse sisu arvestades on see ajakulu ülemäärane. Kohus lükkas asjakohatutena tagasi avaldusele lisatud tõendid (11.11.2022 määruse resolutsiooni p 3 ja põhjenduste p 7, dtl 288). Põhjendatud ajakulu on hinnanguliselt 20 minutit. 21 minuti osas pole ajakulu põhjendatud; 4) 05.01.2023 avalduse (dtl 292) koostamisega seotud tööde maht on 8 tundi ja 27 minutit (dtl 303). Avalduse sisu arvestades on see ajakulu ülemäärane. Põhjendatud ajakulu on hinnanguliselt 1 tund. 7 tunni ja 27 minuti osas pole ajakulu põhjendatud. Põhjendatud ajakulu on kokku 13 tundi ja 54 minutit (29 tundi ja 28 minutit miinus 15 tundi ja 34 minutit) ja põhjendatud õigusabikulu vastavalt 1946 eurot (13,9 x 140). Kohus mõistab menetluskulude hüvitisena kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja 2681 eurot (735 + 1946) kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.
Hageja taotluse alusel (12.01.2023 avalduse nõudepunkt 7) ja juhindudes TsMS § 177 lgst 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Hagi tagamiseks kostja kinnisasjale seatud hüpoteek (p 2 eespool) jääb kehtima käesoleva otsuse täitmise tagamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.