I. Kinnitada poolte vahel sõlmitud, X poolt 23.01.2023, C ja Andrus Posti poolt 20.01.2023 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss: „1. Kompromissilepingu sõlmimise eelduseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud
Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22-13860 X hagis Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2022/2602 ja elatise vähendamiseks nullini.
1.2.Kompromissilepingu osalised – X, X ja C lapsed Y ja F, keda esindab seadusliku esindajana nende ema C (edaspidi nimetatud ka kompromissiosalised), võttes arvesse, et: a) alates 2022. a sügisest elab Y põhiliselt hageja (X) juures xxx, ja F elab põhiliselt oma ema C juures xxx; b) hageja on faktiliselt andnud lastele Yle ja Fle regulaarselt elatist alates nende sünnist enamas ulatuses kui on määratud täiteasjas nr 176/2022/2602 täitedokumendiks oleva Pärnu Maakohtu xx xx xxxx otsusega nr x-xx-xxxx,
Tsiviilasi nr 2-22-13860 c) kostja (Y) on esitanud sissenõudjana 15.01.2023 esindaja kaudu kohtutäitur Rocki Albertile avalduse täiteasjas nr 176/2022/2602 hageja (X) arestitud pangakontode käsutamiskeelust vabastamiseks ja tasunud 19.01.2023 selles täiteasjas kohtutäiturile täitemenetluse alustamise tasu summas 371,37 eurot; d) kohtutäitur Rocki Albert on vabastanud hageja (X) arestitud pangakontod käsutamiskeelust ja väljastanud 19.01.2023 pooltele (X ja Y) kinnituse selle kohta, et kui täitemenetluse osalised sõlmivad tsiviilasjas nr 2-22-13860 kompromissi, mille tulemusel täitemenetlus täiteasjas nr 176/2022/2602 lõpetatakse, siis ei ole kohtutäituril täiteasjaga seoses nõudeid, ja soovides muuta lastele Yle ja Fle elatise maksmisega seotud vaieldavad õigussuhted vaieldamatuks, peavad mõistlikuks, vähem kulukaks ja kiireimaks viisiks lahendada asjas tekkinud õigusvaidlus kohtuliku kompromissilepinguga (edaspidi nimetatud ka „kompromiss“) alltoodud tingimustel.
2.Kompromissi tingimused
2.1.Hageja ja kostja on leppinud kokku lõpetada VÕS § 186 lg 4 alusel tsiviilasjas nr x-xxxxxx ja tsiviilasjas nr 2-22-13860 (praegune tsiviilasi) hagi aluseks olnud võlasuhted ja hagi esemeks olnud nõuded ning loobuvad sellest kokkuleppest tulenevalt teineteise vastu esitatud või esitada võidavatest kõigist varalistest nõuetest, s. h kahju hüvitamise nõuetest. Kostja (Y) kinnitab käesoleva kompromissi allkirjastamisega, et temal puuduvad hageja (X) vastu mis tahes varalised nõuded, sealhulgas nii elatisvõlgnevuse kui ka jooksva elatise osas.
2.2.Hageja ja kostja on leppinud kokku lõpetada Pärnu Maakohtu xx xx xxxx otsuse nr x-xxxxxx sundtäitmine – s. o täiteasja nr 176/2022/2602 menetlus. Kostja (Y) teeb käesolevaga seadusliku esindaja C isikus kohtutäitur Rocki Albertile tahteavalduse, et ta loobub täiteasjas nr 176/2022/2602 hageja (X) vastu esitatud täitmisavaldusest Pärnu Maakohtu xx xx xxxx otsuse nr x-xx-xxxx sundtäitmiseks ning palub lõpetada viivitamatult täiteasja nr 176/2022/2602 menetluse (TMS § 48 lg 1 p 2).
2.3.Hageja ja kostja on leppinud kokku vähendada Pärnu Maakohtu xx xx xxxx otsusega nr xxx-xxxx määratult hageja (X) poolt kostjale (Y) maksmisele kuuluva elatise määra nullini.
2.4.Kompromissiosalised on leppinud kokku, et alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kasutavad Y ja F vanemad X ja C perehüvitiste seaduses ettenähtud perehüvitisi, s. o riiklikke peretoetusi, vanemahüvitist ja elatisabi ühiselt, s.o jagades saadavaid lastega seotud riiklikke rahalisi toetusi ja hüvitisi igakuuliselt omavahel võrdselt, ning kui selline jagamine ei ole kehtiva korra kohaselt võimalik, siis kasutavad eelmärgitud perehüvitiste saamise õigust kordamööda – ühel kuul laste ema C, järgmisel kuul laste isa X jne, kuni perehüvitiste saamise õiguse lõppemiseni. Kompromissiosalised loevad muuhulgas käesoleva kokkuleppe Sotsiaalkindlustusametile adresseeritud tahtevalduseks.
2.5.Kompromissiosalised on leppinud kokku, et kuni püsib olukord, kus üks lastest viibib ühe kohustatud vanema juures aastas ligikaudselt sama aja kui teine laps teise kohustatud vanema juures, ei ole hagejal (X) laste Y ja/või F ees kohustust anda neile ülalpidamist raha perioodilise maksmisega.
3.Kompromissiosaliste kinnitused ja avaldused
3.1.Kompromissiosalised kinnitavad, et ülal punktides 2.1. – 2.5. sõlmitud kompromiss on lõplik ja neil puuduvad kompromissi sõlmimise järgselt teineteise vastu varalised nõuded, mis võiksid tuleneda tsiviilasjas nr x-xx-xxxx tehtud kohtuotsusest ja tsiviilasjas nr 2-22-13860 esitatud asjaoludest, välja arvatud kompromissist tulenevad või tuleneda võivad nõuded.
3.2.Kompromissiosalised on leppinud kokku, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda ehk selle osalise kanda, kes on vastavad kulud kandnud või võtnud endale kohustuse 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-13860 selliste kulude kandmiseks ja nad ei nõua vastastikku teineteiselt menetluskulude hüvitamist.
3.3.Kompromissiosalised kinnitavad kohtule, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 reguleeritud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, eelkõige sellest, et käesoleva kompromissi kinnitamise ja praeguse kohtuasja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse jõustumine võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel.
3.4.Kompromissiosalised on leppinud kokku, et lühendavad TsMS § 661 lg 4 alusel käesolevat kompromissi kinnitava ja praeguses kohtuasjas menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kolme (3) tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates.
3.5.Kompromissiosalised avaldavad ja kinnitavad, et loobuvad kompromissist taganemise õigusest ning pooled ei käsita taganemise õiguse välistamist hea usu põhimõttega vastuolus olevana.
3.6.Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv või sellele lisatud nõustumus, kinnitus, kokkulepe ega ükski käesolevas menetlusdokumendis sisalduv taotlus mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad kompromissi sellisel juhul algusest peale kehtetuks.“ II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-13860. III. Tühistada Pärnu Maakohtu 19.09.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-13860 rakendatud hagi tagamise abinõu – täitemenetluse peatamine Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti menetluses olevas täiteasjas nr 176/2022/2602 kuni tsiviilasjas 2-22-13860 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. IV. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. V. Tagastada Xle menetluses tasutud riigilõivust kokku 397,50 eurot, sh: - 16.09.2022 maksekorraldusega nr Nr xxxxxxxxxx L.M. kontolt Rahandusministeeriumi kontole tasutud 595 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 297,50 eurot, kuna menetlus lõpeb kompromissi kinnitamisega; - 16.09.2022 maksekorraldusega nr xxxxxxxxxxx L.M. kontolt Rahandusministeeriumi kontole tasutud 100 eurot, kuna elatise vähendamise hagi eest riigilõivu ei võeta. Tagastatav riigilõiv kanda X arveldusarvele nr EExxx. VI. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel saab kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu kolme tööpäeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohtu menetluses on X 18.09.2022 esitatud hagi Y vastu kohtutäitur Rocki Alberti menetluses olevas täiteasjas nr 176/2022/2602 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, xx xx xxxx kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx Xlt Y kasuks välja mõistetud elatise suuruse muutmiseks ja välja mõistetud elatise vähendamiseks nullini alates hagi esitamisest.
2.Hageja taotles hagi tagamise korras peatada hagi tagamise korras kohtutäitur Rocki Alberti menetluses olevas täiteasjas nr 176/2022/2602 täitemenetlus kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-13860
3.Pärnu Maakohus 19.09.2022 määrusega rahuldas hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetlus Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti menetluses olevas täiteasjas nr 176/2022/2602 kuni tsiviilasjas nr 2-22-13860 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
4.23.01.2023 saabus kohtule X poolt 23.01.2023, C ja Andrus Posti poolt 20.01.2023 digitaalselt allkirjastatud kompromissleping. Pooled on kokku leppinud sundtäitmise lõpetamises täiteasjas nr 176/2022/2602, elatise vähendamises ning kuni praeguse olukorra kehtimiseni, kus kummagi vanema juures on üks laps, hagejal elatise maksmise kohustuse puudumises, laste edasise ülalpidamise korraldamises ja riiklike peretoetuste jagamises. Kompromissleping puudutab lisaks menetlusosalistele ka X ja C teise alaealise lapse, F õigusi ja huve, ning laste ema C õigusi ja kohustusi. C on selle tsiviilasja menetluses osalenud üksnes kostja seadusliku esindajana, F ei ole menetlusosaline. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 5 kohaselt kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Eeltoodu alusel kohus märgib määruses kompromissi kaasatud isikutena C ja F. Kompromissiosaline, kes ei ole menetlusosaline, ei saa kompromissi kinnitamise määruse peale edasi kaevata.
5.TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kostja seaduslik esindaja esitas 01. septembril 2022 kohtutäiturile avalduse kostja kasuks 04. mail 2021.a tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise sissenõudmiseks täitemenetluse alustamiseks, kuigi pärast vanemate lahkuminekut 2022.a juunis jäi kostja elama hageja juurde ja on hageja vahetul ülalpidamisel. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ja elatise vähendamist nullini. Pooled on mõlemas küsimuses kokkuleppele jõudnud. Kohus kinnitab kompromissi ning TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.Hagi tagamise tühistamine. Pooled paluvad tühistada Pärnu Maakohtu 19.09.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Pärnu Maakohus 19.09.2022 määrusega peatas hagi tagamise korras täitemenetluse Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti menetluses olevas täiteasjas nr 176/2022/2602 kuni tsiviilasjas 2-2213860 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 386 lg-st 4 tulenevalt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus kinnitab poolte sõlmitud kompromissi ja lõpetab asjas menetluse, tuleb hagi tagamine tühistada.
7.Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisti kokku ei leppinud, vaid on kompromissis kinnitanud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning neil ei ole vastastikuseid menetluskulude hüvitamise nõudeid. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
8.Riigilõivu tagastamine. Kompromissis märgitakse, et hageja on tasunud asjas riigilõivu kokku 815 eurot (595+100+70) ning hageja taotleb sellest poole ehk 407,5 euro tagastamist hageja arvelduskontole. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-13860
9.Esmalt kohus märgib, et hageja on tasutud riigilõivude liitmisel teinud aritmeetilise vea. Kohtute infosüsteemi andmetel on L.M. hageja eest tasunud 16.09.2022 riigilõivu kokku 765 eurot: - 595 eurot, maksekorraldus nr xxxxxxxxxx, selgitus: „X käsundil täitemenetluse nr 176-20222602 lubamatuks tunnistamise nõudelt“; - 100 eurot, maksekorraldus nr xxxxxxxxxx, selgitus: „X käsundil elatise määra vähendamise nõudelt“; - 70 eurot, maksekorraldus nr xxxxxxxxxx, selgitus: „X käsundil hagi tagamise taotluselt täitemenetluse nr 176-2022-2602 peatamiseks“.
10.Hageja on tasunud 100 eurot riigilõivu nõutust rohkem. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise ning muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel, arvestades hageja riigilõivu tagastamise taotlust, kohus tagastab hagejale summas 100 eurot enam tasutud riigilõivuna.
11.Kohus leiab, et kompromissi sõlmimise korral ei kuulu tagastamisele pool hagi tagamise riigilõivust (70 eurot). TsMS § 147 lg-st 1 tulenevalt riigilõivu tasutakse toimingupõhiselt. Kohus on hagi tagamise taotluse lahendanud, s. t juba teinud toimingu, mille eest riigilõivu tasuti.
12.TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagilt tasutud riigilõivust 595 eurot, s. o 297,50 eurot. Eeltoodu alusel kohus tagastab hagejale kokku riigilõivu 397,50 eurot, mis tuleb kanda hageja taotluses näidatud arvelduskontole.
13.TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppest tulenevalt saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja, 3 tööpäeva, jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.