Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

2-23-1030

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

ASJAOLUD

Kohtla-Järve linn, xxx korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse T Si pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvarale hooldaja määramiseks. Avalduse kohaselt T Si suri xxx. Peale surma jäi alles korter asukohaga xxx. T Si surma hetkest ei ole keegi pärandvara valitsema asunud ega avaldanud kavatsust tema pärijateks saada. Avaldaja oli sunnitud pöörduma notari poole ja pärimismenetlus on 13.12.2022 algatatud Jõhvi notari xxx poolt. Võlgnevus avaldaja ees kasvab pidevalt ning see ületab oluliselt seisuga 31.12.2022 juba korteriomandi väärtuse, võlgnevus on 10114,26 eurot. Antud juhul kannatavad nii avaldaja kui ka pärija huvid, avaldaja kui võlausaldaja ei saa raha tekkinud võlgnevuse eest ja pärandvara väärtus väheneb. Sarnased korterid müüakse hinnaga ca 3000-4000 eurot. Korter on väga kehvas seisukorras ja selle kasutamine on ilma suurte investeeringuteta võimatu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja lisatud materjalidega, leiab, et avaldus tuleb võtta menetlusse ja rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 9 kohaselt on pärandi hoiumeetmete rakendamine hagita asi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja esitas kohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ja hooldaja määramiseks. Pärimisseaduse (PärS) §-de 110 lg 1 p 1, 2, 3 ja 111 lg 3 kohaselt kohus võib pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada pärandaja võlausaldaja taotlusel, kui pärija ei ole teada, pärija ei viibi pärandvara asukohas või ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. PärS § 110 lg 2 alusel on pärandvara hoiumeetmed pärandvara valitsemise korraldamine. Pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma (PärsS § 112 lg 1). Kohus leiab, et pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamine kaitseb nii võimalike pärijate, kui ka võlausaldajate huve, et ära hoida pärandvaral lasuvate kohustuste suurenemise ja tagab pärandvara säilimise. Avaldaja palub määrata pärandvara hooldajaks enda, so. xxx korteriühistu. Kuna ei ole teada, kes on pärija, on põhjendatud rakendada T Si pärandvara suhtes hoiumeetmeid, kuna see on vajalik pärandvara hooldamiseks selle säilimise eesmärgil. Tulenevalt eeltoodust rakendab kohus pärandvara suhtes hoiumeetmeid ning korraldab pärandvara valitsemise. xxx korteriühistu on nõus hooldajaks nimetamisega. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus pärandvara hooldajaks avaldaja ja kohustab pärandvara hooldajat valitsema pärandvara heaperemehelikult ning tagama pärandvara säilimine, andma kohtule iga kuue kuu järel käesoleva kohtumääruse jõustumisest aru pärandvara hooldamisest; võtma PärS § 111 lg 3 sätestatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast ning esitama pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks. Pärandi hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. 2(3)

2-23-1030 PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt PärS § 138–141. PärS § 138 kohaselt määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. PärS § 139 lg 1-7 kohaselt esitab inventuuri nõude esitaja inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel. PärS § 140 lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 1-3 ning lõike 3 kohaselt, üleskutsemenetluse läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate. PärS § 141 lg 2 järgi esitatakse pärandvara nimekiri notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova. PärS § 176 lg 22 kohaselt on pärimisregistri vastutav töötleja Justiitsministeerium ning volitatud töötlejad on notarid, erikutsega konsulaarametnikud ja kohtud. Pärimisregistri kande võib teha ka kohus (PärS § 1771 lg 2). TsMS § 586 lg 2 kohaselt hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus jõustub selle kätte toimetamisega hooldajale. TsMS § 586 lg 6 kohaselt teeb kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise kohta pärimisregistrisse kande. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. TsMS § 172 lg 4 kohaselt hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. PärS § 142 lg 1 p 1 kohaselt tasutakse pärast inventuuri tegemist esimeses järjekorras pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Pärandvara valitsemise kulud kaetakse pärandvara arvelt. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt /

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.