Muud

Kxxx Kxxxxxxx esitas 22.11.2022 maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud ja tema ülalpidamisel on kaks last. Võlgnik töötab alates 16.11.2022 Pxxxxxxxxx OÜ-s hooldajana. Võlgnikule kuulub tema elukohaks olev korter väärtusega 15 500 eurot. Võlgniku sissetulekuteks on töötasu 900 eurot, saadavad ülalpidamismaksed 292 eurot, peretoetus 120 eurot, üksivanema toetus 19 eurot, toimetulekutoetus 592 eurot, töötuskindlustushüvitis 251 eurot (tööle asudes enam seda ei saa, samuti toimetulekutoetust). Kokku on sissetulekud sellisel juhul 1331 eurot. Võlgniku igakuised kulud on 842 eurot ning võlgnevuste tasumiseks jääb 432 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 31 115,96 eurot. Võlgnik selgitas, et võttis alguses laene vannitoa remondiks, seejärel igapäevaste kulude katteks ja siis esimeste laenude tasumiseks. Võlgnik ei analüüsinud laenude sõlmimisel krediidikulust. Võlgnik jäi hätta osamaksete tasumisega, kui ta tervis halvenes ja kaotas töö. Ühtegi lepingut ei ole veel üles öeldud, kuid ta on saanud hoiatusi. Võlgnik on suhelnud võlausaldajatega, küsinud maksepuhkust, maksnud nii palju kui sai ning jätkab tööl käimist. Võlgnik soovib, et tema ja laste koduks olev korter jääks talle alles. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. 02.12.2022.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Exxxxx Lxxxxxxx. 01.01.2023 esitas usaldusisik enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on kokku kohustusi 25 043,94 eurot. Võlgnikule kuulub korter, mille väärtuseks on umbes 11 500 eurot ning pangakontodel olev rahajääk 1,10 eurot. Võlgniku sissetulek on 1231 eurot (peretoetus 120 eurot, üksikvanematoetus 19 eurot, töötasu alates 17.11.2022 umbes 800 eurot, ühe lapse elatis 292 eurot). Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik saaks maksta võlgnevuste katteks umbes 300-375 eurot kuus. Kava täitmine oleks võimalik. 05.01.2023 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta on endale 11.2022 hasartmängusõltuvuse osas piirangu peale pannud ja blokeerinud arvutis kasiinomängud. Võlgnik soovib korteri säilitamist. Võlgnik on nõus kuus 350 eurot maksma ning ta ei võta enam kunagi laene. Usaldusisiku sõnul ei lähe võlausaldajate saadetud andmed ja ülekanded omavahel kokku. Tekib segadus kõrvalnõuetega. Oleneb palju kõrvalkuludega saab kogusummat vähendada. Usaldusisiku sõnul on kava täitmiseks reaalne tähtaeg 5 aastat. See oleks 350 eurot kuus ning viie aastaga maksaks võlgnik ära 21 000 eurot. Kohus määras 09.01.2023 usaldusisiku tasu ja ettemaksu suuruseks kokku 975 eurot, mille võlgnik on kohustatud tasuma kolme osamaksena (325, 325 ja 325 eurot). Võlgnik tasus esimese osamakse 325 eurot. Kohtu seisukoht FiMS § 18 lg 1 kohaselt vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 p 4 näeb ette, et pärast maksejõuetusavalduse läbivaatamist algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule. FiMS § 18 lg 3 kohaselt võib kohus teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

FiMS § 19 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. FiMS § 19 lg 2 lause 1 kohaselt määrab kohus enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Võlgnik on usaldusisiku tasu ja kulude katteks tasunud deposiiti esimese osamakse 325 eurot, seega on võimalik lahendada võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise küsimus. Kohus selgitab, et kui võlgnik ei tasu ülejäänud kahte osamakset, jätab kohus kava kinnitamata. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on olnud võlgniku tahe, seda on ta avaldanud nii avalduses kui ärakuulamisel. Hinnates maksejõuetusmenetluses esitatud dokumente ja tõendeid ning kuulanud ära võlgniku ning usaldusisiku, leiab kohus, et võlgnik on makseraskustes ning mitte püsivalt maksejõuetu. Võlgniku makseraskused on võimalik ületada võlgade ümberkujundamise teel ning see on käesolevalt kohane meede. Võlgniku varaks on vaid tema elukohaks olev korteriomand eeldatava väärtusega 11 500 eurot, riiklikud toetused, ühele lapsele elatis ning töötasu kõik kokku summas 1231 eurot. Võlgnikul on piisavalt rahalisi vahendeid katmaks enda ja laste kulusid (laste kulud kaetavad toetuste ja elatisega) ning tegemaks kava alusel makseid ja tal on tahe oma võlausaldajatele võlad tasuda. Kohtu hinnangul ei esine võlgade ümberkujundamist takistavaid asjaolusid (FiMS § 19 lg 3, lg 4). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksejõuetusavalduse ning algatab võlgade ümberkujundamise menetluse. FiMS § 19 lg 5 ja § 24 lg 3 alusel määrab kohus usaldusisikule tähtaja ümberkujundamiskava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. FiMS § 18 lg 4 järgi edastatakse määrus maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale ning määruse kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui kohus jätab maksejõuetusavalduse läbi vaatamata või rahuldamata, ei avalda ta selle kohta teadet, välja arvatud, kui kohus on samas asjas varem avaldanud teateid nimetatud väljaandes. Selgitused: -Kohtule esitatavad menetlusdokumendid peavad saabuma kohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval (TsMS § 62). - Kõik menetlusdokumendid ja tõendid tuleb kohtule esitada eesti keeles või koos eesti keelse tõlkega. Menetlusdokumendid peavad olema loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. - Menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult kui võimalik ja see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Menetluse venimisest tingitud menetluskulud kannab menetluse venimise põhjustanud menetlusosaline (TsMS § 169). - Kohus võib menetlusosalise poolt aadressi või sidevahendite muutumisest teatamata jätmist käsitleda menetluse venitamisena ja jätta menetluskulud venimise põhjustanud menetlusosalise kanda (TsMS § 200 lg 4, § 169). Hoiatused: -Menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest (TsMS § 200).

-Kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest (TsMS § 325). Menetluskulude jaotus Usaldusisik esitas 01.01.2023 tasutaotluse ja aruande. Aruande kohaselt palub usaldusisik enda tasuks maksejõuetusmenetluses määrata 300 eurot (4h x 75€/h) + km. Usaldusisik esitas ka võlgade ümberkujundamise menetluse osas enda tasutaotluse (675 eurot). Selle lahendab kohus kava kinnitamisel. Kokku on kulud seega 975eurot. FiMS § 54 lg 1, 2, 4 sätestavad, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule (maksejõuetusmenetluses) on põhjendatud ning vastavuses tema poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Põhjendatud ajakulu on seega 4h. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 300 eurot (4h x 75€/h), millele ei lisandu käibemaksu. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda ning mõista temalt usaldusisiku kasuks välja 300 eurot. Nimetatud summa saab välja maksta kohtu deposiitkontole laekunud esimesest osamaksest pärast käeoleva määruse jõustumist. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Usaldusisiku taotlusel tuleb nimetatud summas maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.