Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

24.03.2022 esitas kostja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. 01.04.2022 määrusega jättis kohus K. T. taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ning andis täiendava tähtaja hagiavaldusele vastuse esitamiseks. 20.04.2022 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja märkis, et ta ei tunnista hagi. Kostja selgitas, et hageja ei ole tõendanud enda kehtivat nõudeõigust. Kostja lisas, et hagiavaldusele lisatud dokumente, sealhulgas laenulepingut, ei ole võimalik e-toimikust alla laadida. Kostja tõi vastuses välja, et ajavahemikus 31.10.2016 - 20.11.2019 laekus kostja arveldusarvele Ferratum Bank p.l.c-lt kokku 4284 eurot. Ajavahemikus 30.04.2017 - 10.12.2020 tehti laenu katteks tagasimakseid kokku summas 5608,25 eurot. Kostja märkis, et hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on arvutatud ja saadud põhivõla jääk, intressisumma ning kuidas on arvestatud maksepuhkust. Lisaks olid puudu maksepuhkuste kokkulepped. Kostja tõi välja, et vastavalt võlaõigusseadusele on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Ferratum Bank p.l.c-st laenu võttes oli kostja majandusraskuste tõttu meeleheitel ning kasutas võimalust saada pakutud laenu lihtsustatud korras. Mingeid maksevõimet tõendavaid dokumente kostjal esitada ei tulnud. Võetud laenud aitasid kostjal ajutistest raskustest üle saada. Laenumakseid tasus kostja korrektselt kuni koroonakriisini, pärast mida kaotas kostja kriisi tõttu töökoha. Kostja selgitas, et eelmisel aastal viibis kostja xxxga pikemalt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Laenuandja aga sellega ei arvestanud ning nõutud laenusumma aina kasvas. 10.05.2022 kirjaga tegi kohus pooltele kompromissettepaneku. 20.05.2022 kirjaga teavitas kostja kohut, et ta ei ole saanud hagejalt olulisi nõudeõigust tõendavaid dokumente, sealhulgas laenulepingu koopiat, intresside ja viiviste arvutusi ega mistahes muid selgitusi. Kostja märkis, et kompromiss on võimalik vaid juhul, kui hagejal on nõudeõigus, ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja laenuleping ning krediidikonto on kohaselt täitmata. 14.06.2022 kirjaga kohustas kohus hagejat edastama kohtule uuesti 09.02.2022 hagiavalduse lisad sellisel kujul, et need oleksid e-toimikus avatavad. 17.06.2022 edastas hageja kohtule korrektsed dokumendid. 04.07.2022 kirjaga teavitas kostja kohut, et ta on tutvunud hageja poolt 17.06.2022 esitatud dokumentidega. Nimetatud dokumentide hulgast ei leidnud kostja personaalseid laenulepingu tingimusi ega mistahes personaalset kokkulepet. Esitatud Ferratum Bank p.l.c laenulimiidi üldtingimustel on märge, et esitatud versioon on kehtiv alates 09.01.2020. Loodud kinnituskoodi juures on kuupäev 31.10.2016. Seega ei saanud kostja 31.10.2016 kuidagi kinnitada nõustumist Ferratum Bank p.l.c laenulimiidi üldtingimustega, mis hakkasid kehtima alates 09.01.2020. Kostja tõi välja, et talle jääb endiselt arusaamatuks, kuidas on tagasi makstud summade pealt maha arvestatud põhivõlg, intressid ja viivised. Lisaks sellele puudub kostjal teave maksepuhkuste kokkulepete ning maksepuhkustega seoses toimunud põhivõla, intresside ja viiviste arvestamise muutuste kohta. Seega ei saa kostja hinnangul järeldada hageja poolt esitatud dokumentide põhjal, et hagejal on nõudeõigus hagiavalduses välja toodud rahasummale. 02.12.2022 edastas kohus hagejale tõendamisettepaneku koos kohtu selgitustega. Kohus palus hagejal esitada kohtule hageja nõude aluseks olev kostja ja Ferratum Bank p.l.c vahel sõlmitud laenuleping, selgitada, kellel on käesolevas menetluses nõudeõigus ja esitada eelnevat tõendavad dokumendid ning selgitada kohtule põhivõlgnevuse kujunemist ja esitada vastavad dokumentaalsed tõendid.

15.12.2022 edastas hageja kohtule seisukoha, milles avaldas, et laenulimiidi leping sõlmitakse iseteeninduskeskkonnas. Hageja selgitas, et üldtingimuste kohaselt mõiste leping on Ferratumi ja kliendi vahel sõlmitud tähtajatu raamleping, mis sisaldab käesolevaid üldtingimusi, hinnakirja, teabelehte ja kehtivaid arveid, nagu neid on aeg-ajalt muudetud vastavalt üldtingimustele. Nõudeõiguse osas selgitas hageja järgmist. Hageja andis nõude sissenõudmiseks inkassomenetlusse. Inkassomenetluse raames kostja tagasimakseid teinud ei ole. Hagejaks on Multitude Bank p.l.c (endise nimega Ferratum Bank p.l.c) ning OK Incure OÜ esindab hagejat volituse alusel. Hageja on märkinud lisaks, et ta ei eita, et kostja on teostanud laenu tagasimakseid summas 5608,25 eurot. Hageja on esitanud kohtule raamatupidamise väljavõtte ja arved. Lisaks tegi hageja kostjale kompromissettepaneku kompromissisummas 3600 eurot. 15.12.2022 kirjaga palus kohus kostjat teavitada kohut hiljemalt 29.12.2022, kas kostja nõustub hageja kompromissi tingimustega. 30.12.2022 teavitas kostja kohut, et kostjale jääb ebaselgeks hageja nõudeõigusega seonduv. Kostja selgitas, et 05.04.2022 edastas OK Incure OÜ kostjale kirja, milles märkis, et Ferratum Bank p.l.c on loovutanud 18.03.2022 nõude loovutamise lepinguga oma nõude OK Incure OÜ-le. Hageja märkis kostjale edastatud kirjas muuhulgas, et kõikide probleemi lahendamisele suunatud ettepanekute ja küsimustega tuleb pöörduda OK Incure OÜ poole, sest Ferratum Bank p.l.c on antud nõude loovutanud ning ei ole enam nõudega seotud. Kostjale jääb seega arusaamatuks, kuidas saab hagejaks olla Multitude Bank p.l.c., kui Ferratum Bank p.l.c on antud nõude loovutanud ning ei ole enam nõudega seotud. Lisaks avaldas kostja, et talle ei ole edastatud 31.10.2016 kehtinud laenu andmise tingimusi (laenukokkulepet). Seetõttu ei ole võimalik kontrollida, kuidas on tagasi makstud summade pealt maha arvestatud põhivõlg, intressid ja viivised. Seega ei saa kostja hinnangul nimetatud dokumentide põhjal järeldada, et hagejal on nõudeõigus hagiavalduses välja toodud rahasummale. Kohtu põhjendused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Puudub vaidlus, et Ferratum Bank p.l.c andnud kostjale laenulimiiti kokku summas 4284 eurot. Kohus loeb vastava asjaolu tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli nõudeõigus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostja on väitnud, et hageja ei ole tõendanud oma kehtivat nõudeõigust. Hageja on hagiavalduse punktis 1.8 märkinud, et hageja andis nõude inkassomenetlusse. Eelnevat tõendavaid dokumente hageja kohtule ei edastanud. 02.12.2022 kirjas palus kohus hagejal selgitada nõudeõigust ning edastada kohtule vastavad dokumendid. Hageja selgitas, et hageja andis nõude sissenõudmiseks inkassomenetlusse ning OK Incure OÜ esindab hagejat volikirja alusel. Kostja on esitanud kohtule dokumentaalsed tõendid, millest nähtub, et hageja on 18.03.2022 nõude loovutamise lepinguga

loovutanud nõude kostja vastu OK Incure OÜ-le ning vastavasisuline nõude loovutamise teatis on 05.04.2022 edastatud OK Incure OÜ poolt kostjale. Nõude loovutamise teatises on märgitud muuhulgas, et „kõikide probleemi lahendamisele suunatud ettepanekute ja küsimustega palume pöörduda OK Incure OÜ poole, sest Ferratum Bank p.l.c on antud nõude loovutanud ning ei ole enam nõudega seotud. Samas on OK Incure OÜ selgitanud kohtule, et hageja Ferratum Bank p.l.c esindamine toimub volikirja alusel. Seega nähtub eelnevast, et hagejal, Ferratum Bank p.l.c-l puudub käesolevas menetluses nõudeõigus, mistõttu ei olnud hageja Ferratum Bank p.l.c õigustatud käesolevat hagi kostja vastu esitama. Seega puudub hagejal nõudeõigus, kostja väited on põhjendatud ning kohus jätab hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kuna kulud jäävad hageja kanda ja kostjal ei ole kulud tekkinud, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.