Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V. H.i vastu võla nõudes 168,34 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital 11919806), lepinguline esindaja J. M.
(registrikood
Kostja V. H. (isikukood xxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V. H.i vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista V. H.ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja 13.04.2022 kompromissilepingust tulenev põhivõlg 107,66 eurot, enne 13.04.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 6,29 eurot, lepingutasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 5,81 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot.
3.Mõista V. H.ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõude tasumata osalt (107,66 eurot) alates 14.09.2022 kuni põhinõude tasumiseni viivisemääraga 0,06% päevas.
4.Jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulud V. H.i kanda.
5.Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 220 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 120 eurot).
6.Mõista V. H.ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitisena välja 220 eurot (sh käibemaks).
7.V. H. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada V. H.ile tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded
avaldamise kaudu.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Asjaolud ja kohtu seisukoht
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 13.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. H.ilt (kostja) 153,95 euro saamiseks. Kohus tegi 15.06.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 07.09.2022 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 13.09.2022 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 13.04.2022 sõlmitud kompromisslepingust nr 25065172 tuleneva põhivõla 123,95 eurot (põhinõue 107,66 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, viivised 6,29 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise 5,81 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt 107,66 eurot alates 14.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 420 eurot.
3.Kohus võttis hagi 05.10.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
3.1.Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud (Riigikohtu 20.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.3). Rahvastikuregistris on märgitud kostja elukoha aadressiks 26.Juuli tn 7-43, Narva, IdaViru maakond. Kohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada antud aadressil, kuid dokumendid tagastati märkega ei ela/asu aadressil (dtl 104). Hagiavalduses märgitud aadressilt xxx tagastati dokumendid (dtl 39). Ka e-posti aadressile xxx saadetud teavitusele kostja ei vastanud. Telefonikõnele numbril xxx kostja ei vastanud. Kohus tegi 24.11.2022 päringud pankadesse, asutustesse ning kostja endisele tööandjale TsMS § 306 lg 4 alusel (dtl 41-42). Saadud andmete alusel saatis kohus dokumendid kostjale aadressile xxx, kuid dokumendid tagastati (dtl 116). Samuti tagastati teavitused, mis kohus saatis eposti aadressile xxx ja xxx (dtl 103, 117). Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja ei tööta ega saa toetusi (dtl 44), samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses ning ta pole seotud ühegi ettevõttega. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Juhindudes TsMS § 317 lg-st 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 16.12.2022 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 01.01.2023. Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 16.01.2023, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.
5.Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab
menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
6.Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 520 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja õigusabikulud esindustasust sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi (dtl 30). Kohtu hinnangul on esindajal kulunud aeg hagiavalduse koostamisele, dokumentide komplekteerimisele, analüüsile ja nende esitamisele ülemääraselt suur. Käesolev tsiviilasi on vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud mitmeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad (Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-11647). Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks viidatud toimingute osas 1 tunni. Seega on põhjendatud ajakulu hageja hagimenetluses esindamisele kokku 1 tund. Hageja esindaja ühe töötunni hind 100 eurot on põhjendatud. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses on kokku 100 eurot. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustlane või ei saa muul põhjusel kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja palub võtta arvesse, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Käibemaksuseaduse § 25 lg 1 viimase lause kohaselt ei ole piiratud maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Seega mõistab kohus menetluskulud hageja kasuks välja koos käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 220 eurot, so riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtu selgitused -
Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
-
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
-
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada
kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). -
Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).
-
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).
-
Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).