Muud

tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnikud esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikul on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste määramise kohta tehtud määruse osale (FiMS § 54 lg 11). Kohus leidis Axxx Pxxxx esitas 24.11.2022 maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik lesk ning tal pole ülalpeetavaid. Võlgnikule kuulub sõiduk Volkswagen Passat (2002.a) väärtusega 500 eurot. Võlgniku sissetulekuks on pension 563,01 eurot (enne täituri poolt tehtud kinnipidamisi 662,36 eurot). Võlgniku igakuised kulud on 530 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääb 33,01 eurot. Võlgniku igakuised kohustused on kokku 17 400 eurot. Võlgnik selgitas, et võttis esimesed laenud, et tervise pärast vähenenud sissetulekute tõttu igakuiseid kulusid katta. Võlgnik elas umbes aasta üürikorteris, kus iga kuu üürisumma kasvas ja võlgnik ei suutnud laenu võtmata üüri maksta. Lisaks võttis võlgnik laenu, et aidata kadunud vennanaist tema tervise probleemide juures. Võlgnik arvas, et kõik on kontrolli all, kuni kohtutäitur võttis temaga ühendust, et autoliising on tasumata ja tema suhtes on algatatud täitemenetlus. Võlgnik on püüdnud maksekokkuleppeid sõlmida ja lisatööd leida. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus algatas 02.12.2022 määrusega asjas menetluse ja määras usaldusisiku.

Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning omapoolse hinnangu. Varanimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuks sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt 563,01 eurot. Võlgnikule kuulub: pangakonto jääk 30.12.2022 seisuga 1,74 eurot ja mootorsõiduk väärtusega 150 eurot (2002.a Volkswagen Passat, vanaraua väärtus 150 eurot). Võlgnikul puudub muu vara. Võla nimekirjas on kajastatud võlgniku kohustused summas 21 281,13 eurot (põhinõuded 17 357,65 eurot ja kõrvalnõuded 3923,48 eurot), millest suurema osa moodustavad kiirlaenud. Usaldusisik on selgitanud, et põhinõuete summa sisse on arvestatud ka kohtutäiturite tasud summas 3644,20 eurot ning tulumaksu võlgnevus MTA-le. Võlgnikul oli kolme aasta deklaratsioonid esitamata, mis ta esitas 30.12.2022 ning seoses sellega tekkis juurdemakstav tulumaks 139,94 eurot 2019.a tuludeklaratsiooni esitamisega. Põhinõuete hulka on arvestatud ka kohtukulud, mida sissenõudja on reaalselt tasunud (riigilõiv ja menetluskulud). Kõik kohustused on tagamata. Nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustused järgmiste võlausaldajate ees: Holm Bank AS 869,57 eurot (täitemenetlus nr 182/2021/2159); Holm Bank AS 2241,87 eurot (täitemenetlus nr 182/2021/1519); Bondora AS 417,04 eurot (täitemenetlus nr 084/2021/7478); TF Bank AB 508,94 eurot (täitemenetlus nr 084/2022/4735); TF Bank AB 2928,37 eurot (täitemenetlus nr 170/2021/1071); PlusPlus Capital AS 752,74 eurot; Aktiva Portfolio AS 401,06 eurot (täitemenetlus nr 182/2022/2553); Aktiva Portfolio AS 1109,23 eurot (täitemenetlus nr 084/2022/3805); Aktiva Portfolio AS 1037,20 eurot (täitemenetlus nr 034/2021/3395); Aktiva Finants OÜ 1994,75 eurot (täitemenetlus nr 084/2022/5392); Aktiva Finants OÜ 2504,91 eurot; Aktiva Finants OÜ 1979,58 eurot (kohtumenetlus 2-22-118983 on peatatud, kohustuste kogusumma sisaldab kohtukulusid 480 eurot, mida kohus pole kinnitanud); OK Incure OÜ 751,73 eurot; Kohtutäitur Aive Kolsar 558 eurot; Kohtutäitur Anne Böckler 558 eurot; Kohtutäitur Anne Böckler 288 eurot; Kohtutäitur Anne Böckler 154 eurot; Kohtutäitur Oksana Kutšmei 474 eurot; Kohtutäitur Oksana Kutšmei 432 eurot; Kohtutäitur Oksana Kutšmei 233,40 eurot; Kohtutäitur Oksana Kutšmei 568,80 eurot; Kohtutäitur Kristiina Feinmann 378 eurot; Maksu- ja Tolliamet 139,94 eurot Usaldusisik leidis, et võlgnik on maksejõuetu ja tema suhtes tuleks kohtul välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik selgitas, et Axxx Pxxxx varade hulka kuuluv sõiduk on sõidukõlbmatu erinevate vigade tõttu ning selle väärtus on vanaraua hind 150 eurot. Võrreldes avalduse esitamise ajaga on sõidukil tekkinud ka mootoririke. Võlgniku sissetulekuks on vaid vanaduspension ning tal pole kogumispensioni

II sammast. Kohustuste tasumiseks jääb võlgnikul vaid 33,01 eurot, reaalselt võlgniku sõnul maksimaalselt 40 eurot. Võlgniku üldine elatusmiinimum 2023.a on 725 eurot. Arvestades võlgniku kohustuste summat, peaks võlgnik 3 aasta jooksul tasuma igakuiselt 591,14 eurot, et oma kohustused täielikult tasuda. FiMS § 47 lg 7 ütleb, et pankrotimenetluse kestel ei rakendata FiMS § 47 lg 3-6, vaid kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut, seega väheneb kohustuste tagasimaksmise aeg 36 kuult umbes 24-28 kuule seoses pankrotimenetlusega. Kogu võla tasumiseks peaks võlgnik 24 kuu jooksul, mil kestab kohustustest vabastamise menetlus, tasuma igakuiselt 886,71 eurot. Arvestades võlgniku kohustuste kogusummat 21 281,13 eurot, sissetulekuid, vara, reaalset summat igakuiselt võlgade tasumiseks, võlgniku vanust, tervist ja soovi, leiab usaldusisik, et võlgnik on maksejõuetu, mitte makseraskustes. Kohus kuulas 05.01.2023 ära võlgniku ja usaldusisiku. Võlgnik selgitas, et tema väljateenitud pension on üle 700 euro, aga ta ei saa aru, miks ta saab kätte natuke üle 500 ainult. Usaldusisiku sõnul teevad täiturid ilmselt võlgniku pensionist kinnipidamisi, mille tõttu saabki võlgnik vähem pensionit kätte. Samuti selgitas usaldusisik, et avalduses ei olnud OK Incure nõuet, mis sai võlanimekirja lisatud. Samuti polnud avalduses maksuvõlgnevust, sest deklaratsioonid olid siis veel esitamata. Kohtu põhjendused Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgnikuga arutusel tema suhtes tema suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine (FiMS § 18 lg 2 p 2,3). FiMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik on kohtule teatanud, et ta on nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. FiMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgniku ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgniku suhtes ei ole võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlust, sest võlgnik on maksejõuetu, mitte makseraskustes. Võlgniku ainsaks varaks on kasutuskõlbmatu sõiduk ja sissetulekuna vanaduspension. Võlgniku kohustused on kokku üle 21 000 euro. Võlgnikul puudub muu vara. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 14.02.2023 algusega kell 11.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad

koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. FiMS § 55 lg 1 p 2 alusel vabastab kohus usaldusisiku, sest tal puudub pädevus tegutseda pankrotihaldurina. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1); Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). Võlgniku kohustused: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89). Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankroti- või maksejõuetusavalduse (PankrS § 93 lg 1).

Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102). Menetluskulud FiMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 429 eurot. Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 6,5 tundi. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 33 eurot/pooltunnist. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 429 eurot.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel. Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku poolt taotletud tasu väljamaksmine riigi vahenditest. Usaldusisiku tasumäär on vastavuses seadusega ning tasu ei ületa ühekordset kuupalga alammäära. Seega on käesolevalt võimalik riigi vahenditest hüvitada 429 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.