Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

maksusummad hagejale tagastama. Hageja tasus OOO Xxx eest pangagarantii alusel Venemaa maksuametile 77 326 347 rubla (1 032 961,30 eurot), mida hagejale ei ole tagastatud. 26.03.2019 esitas hageja nõudekirja võlgnikule käenduslepingu kohustuse täitmiseks, paludes see summa tasuda kolme tööpäeva jooksul. Võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Hageja pöördus käenduse sissenõudmiseks kohtusse ning Venemaa Presnenski piirkonnakohus Moskvas rahuldas 23.06.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-286/2020 hageja nõude ning mõistis võlgnikult välja põhivõla 77 326 347 rubla (1 032 961,30 eurot), viivise 4 330 275,43 rubla (57 845,76 eurot) ja riigilõivu 60 000 rubla (801,50 eurot). Kohtuotsus on jõustunud. 09.09.2021 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 1 091 608,63 eurot ja avalduse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. 01.10.2021 koosolekul nõude esitamise tähtaega ei ennistatud. Selle otsuse vaidlustamiseks esitas hageja kohtusse hagi (tsiviilasi 2-21-15840). 01.10.2021 toimus ka täiendavate nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõudele esitasid vastuväited kostjad. Kui kohus tsiviilasjas 2-21-15840 rahuldab hageja hagi ja ennistab nõude esitamise tähtaja, saab hageja nõuet tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi 2. rahuldamisjärgu kaitsmiseta tunnustatud nõudena; kui hagi ei rahuldata, siis PankrS § 153 lg 1 p 3 järgi 3. rahuldamisjärgu kaitsmiseta tunnustatud nõudena. Alternatiivselt saab hageja nõuet tunnustada ka kui käenduslepingust tulenevat nõuet PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi 2. rahuldamisjärgu tunnustatud nõudena või PankrS § 153 lg 1 p 3 järgi 3. rahuldamisjärgu nõudena.

Kostjate vastus hagile Kostja LYNO TRADE LLP vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et antud tsiviilasi ei kuulu Eesti kohtualluvusse ning hagi tuleks läbi vaadata kostja asukohajärgses kohtus. Võlgnik palub jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Võlgniku vastu pole käesoleva hagi esitamine võimalik, kuna seadus seda ette ei näe. Esmalt peab olema võlausaldaja tunnustatud nõue, seda kajastav määrus ning alles siis saab antud nõuet esitada. Käesoleval juhul pole hageja nõuet tunnustatud. Hageja ei saa ka alternatiivselt nõuda käenduslepingust tuleneva nõude tunnustamist 2. või 3. rahuldamisjärgu nõudena. Hageja nõuet ei saa tunnustada ka Venemaa kohtuotsuse alusel, kuna see pole Eestis tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud. Hageja arvamus kostjate vastuse osas Hageja leiab, et rahvusvahelise eraõiguse seadus käesolevas vaidluses ei kohaldu, sest puudub vaidlus kohaldatava õiguse üle. Hagi on esitatud pankroti väljakuulutanud kohtusse. Venemaa kohtuotsuse tunnustamine on oluline vaid hageja nõude rahuldamisjärgu otsustamisel. Selle kohtuotsuse tunnustamise küsimuses toimub eraldi menetlus. Kohtu põhjendused Hageja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (I kd lk 4). 17.11.2021 eelistungil nõustusid pooled kirjaliku menetlusega. Kohus määras eelistungil menetlusdokumentide esitamise tähtajad ja arutab seda tsiviilasja kirjalikus menetluses Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. V Gi pankroti kuulutati välja 20.10.2020 kell 15.00 (I kd lk 6). 09.09.2021 on hageja esitanud pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 943 085,49 eurot paludes ennistada ka nõude esitamise tähtaeg (I kd lk 7-9). 01.10.2021 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus arutati hageja nõude esitamise tähtaja ennistamist ja hageja hilinenult esitatud nõude kaitsmist. Koosolek otsustas mitte ennistada nõude esitamise tähtaega. Nõude tunnustamisele esitasid vastuväited kostjad (I kd lk 73-74, 36-39, 7782). Nõude ennistamata jätmise vaidlustamiseks esitas hageja Harju Maakohtule hagi (I kd lk 60-63,

127-130). See hagi jäi Harju Maakohtu 22.02.2022 otsusega tsiviilasjas 2-21-15840 rahuldamata (I kd lk 202-204). Hageja palus käesoleva tsiviilasja menetlus peatada kuni Presnenski rajoonikohtu Moskvas 23.06.2020 otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamiseni Eesti territooriumil. 22.11.2021 määrusega jättis kohus selle taotluse esmalt rahuldamata, kuna soovis läbi viia eelmenetluse toimingud (I kd lk 83), pärast kostja vastuste kogumist, mille põhisisu seisnes hageja nõude aluseks oleva Eesti Vabariigis tunnustatud kohtuotsuse puudumises, peatas 11.02.2022 määrusega menetluse kuni vastava kohtuotsuse tunnustamise ja täidevataks tunnistamise menetluses tehtava lõpplahendi jõustumiseni ja kuni tsiviilasjas nr 2-21-15840 tehtava lõpplahendi jõustumiseni (I kd lk 142). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26.08.2022 määrusega menetluse peatamise osas, mis puudutas menetluse peatamist seoses Moskva kohtu otsuse tunnustamise menetlusega (I kd lk 200-201). Ringkonnakohus märkis, et kohtute infosüsteemist ei nähtu, et Eestis oleks algatatud Moskva kohtu otsuse tunnustamise menetlust. Kuna menetlus tsiviilasjas nr 2-21-15840 on jõustunud kohtuotsusega lõppenud, uuendas kohus 13.09.2022 määrusega menetluse (I kd lk 205). V Gi pankrot on välja kuulutatud 20.10.2020. Vastavalt PankrS § 193 lg-le 5 kuulub nõude tunnustamise vaidlusele kohaldamisele enne 31.01.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon. Vastavalt PankrS § 106 lg-le 1 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioonis) kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kostja V G on esitanud vastuväite, et tema vastu ei saa käesolevat hagi esitada. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. PankrS § 104 lg 1 ja 2 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioonis) kohaselt „vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele võib hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise. Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument käesoleva seaduse § 168 tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas. Kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Võlgniku vastu nõude tunnustamiseks esitatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust, kus võlgnik nõudele vastuväite esitas.“ Sellest sättest tuleneb, et võlausaldaja võib esitada võlgniku vastu hagi nõude tunnustamiseks, mille rahuldamise korral muutub kohtulahend PankrS § 168 järgi täidetavaks lahendiks. Antud sättest ega ka mujalt ei tulene, et võlgniku vastu esitatava hagi eelduseks on võlausaldaja tunnustatud nõue, s.o et võlausaldaja peaks esmalt selgeks vaidlema oma nõude vastuväite esitanud võlausaldajatega ja alles siis võlgnikuga. See kostja mõttekäik ei vasta pankrotimenetluse ökonoomsuse põhimõttele ning on vastuolus ka PankrS § 104 lg 2 sätestatud aegumistähtajaga, mis hakkab kulgema nõuete kaitsmise koosolekust, mitte tunnustatud nõude tekkimisest. Võib juhtuda, et nõude tunnustamise vaidlus ei ole lõppenud enne viidatud aegumistähtaja lõppemist. Kostja positsiooniga nõustumisel võib tekkida olukord, et keerukamate vaidluste korral, mis ei ole lõppenud enne aegumistähtaja lõppemist, ei saagi võlgniku vastu hagi esitada ning pankrotimenetlust lõpetav lahend ei oleks täitedokument. See ei ole seadusandja mõte. Kohus kostjaga seetõttu ei nõustu ja leiab, et hagejal on õigus esitada käesolev hagi võlgniku vastu. Kohus leiab ka seda, et hagi on esitatud õigesse kohtusse. Vastavalt TsMS § 103’ pankrotimenetluse või pankrotivaraga seotud hagi esitatakse pankroti väljakuulutanud kohtusse. Seetõttu on kostja vastupidine väide alusetu. Kooskõlas PankrS § 103 lg 4 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioonis) nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud kohtulahendiga. Hageja palub tunnustada

oma nõuet summas 1 091 608,63 eurot V Gi pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud kaitsmiseta tunnustatud nõudena. Kohus leiab, et hageja nõuet ei saa lugeda kaitsmiseta tunnustatuks, sest hagejal ei ole Eesti Vabariigi territooriumil tunnustatavat kohtulahendit. Hageja tugineb Presnenski rajooni kohtu Moskvas 23.06.2020 otsusele, millega on võlgnikult hageja kasuks välja mõistetud 81 656 622,43 rubla ja riigilõivu 60 000 rubla (I kd lk 10-18, 52-59). Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 50 järgi lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas. Art 51 p 1 kohaselt täitmise loa taotluste läbivaatamine kuulub selle lepingupoole kohtute pädevusse, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Täpsema menetluskorra näeb ette TsMS 62. peatükk. Hagejal on välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja täitmise menetlus läbimata, mistõttu ei saa viidatud Petereski kohtu otsust pidada kohtulahendiks PankrS § 103 lg 4 mõttes. Sel põhjusel ei saa hageja nõuet lugeda kaitsmiseta tunnustatuks ning hageja peab oma nõuet kaitsma. Hageja nõuet ei saa pidada ka PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudeks, sest see ei ole tähtaegselt esitatud. Hageja on vaidlustanud üldkoosoleku poolt tähtaja ennistamata jätmist, kuid kohus on selle nõude jätnud rahuldamata, nagu kohus on eelpool viidanud. Seetõttu ei saa hageja nõue olla PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõue. Hageja nõue saaks olla vaid kolmanda rahuldamisjärgu nõue, s.o nõue PankrS § 153 lg 1 p 3 järgi juhul kui kohus seda käesoleva otsusega tunnustaks. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja nõuded tunnustada tema nõuet V Gi pankrotimenetluses summas 1 091 608,63 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi kaitsmiseta tunnustatud nõudena, alternatiivselt PankrS § 153 lg 1 p 3 järgi kaitsmiseta tunnustatud nõudena ja PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi tähtaegselt esitatud 2. rahuldamisjärgu nõudena. Järgmisena analüüsib kohus, kas hageja nõue oleks tunnustatav PankrS § 153 lg 1 p 3 järgi. Selle nõude tunnustamiseks peaks hageja tõendama, et tema nõue on tõendatud ka lahusolevalt Moskva kohtu otsusest. Kohus on hagejale teinud tõendamisettepaneku oma nõude tõendamiseks ja andnud selleks 16.11.2021 eelistungil tähtaja (II kd lk 10). Kohus on isegi tõlkinud eelistungi protokolli vene keelde ning edastanud hagejale e-postiga. Hageja pole täiendavaid tõendeid esitanud. Kohus leiab, et hageja ei ole suutnud oma nõuet tõendada. Tõendibaas on järgmine. Hageja ja OOO Xxx on 25.07.2018 sõlminud garantiikirja nr 167/GI/07/2018, mille järgi kohustus hageja tasuma OOO Xxx eest riigikassasse maksusumma 2018a teise kvartali eest kuni summas 77 326 347 rubla (I kd lk 19-20, 40-41). 24.07.2018 sõlmisid võlgnik ja hageja käenduslepingu nr 2-PF15/000-303/1, millega võlgnik käendas garantiikirjast tulenevaid hageja nõudeid (I kd lk 21-26, 42-47). 15.03.2019 on hagejale esitatud nõue nr 3 rahasumma tasumiseks garantiikirja alusel summas 77 326 347 rubla (I kd lk 27-28, 48-49). 26.03.2019 on hageja nõudnud võlgnikult käenduslepingu kohustuste täitmist summas 77 326 347 rubla kolme tööpäeva jooksul (I kd lk 29-30, 50-51). Nendest tõenditest aga ei tulene, et hageja oleks midagi garantii raames maksnud. Regressinõue saab tekkida vaid siis, kui üks isik on täitnud teise isiku eest käendatava nõude. Antud juhul sellist tõendit kohtule esitatud ei ole ning kohus hageja nõuet tunnustada ei saa. Seetõttu jääb rahuldamata ka hageja viimane alternatiivne nõue tunnustada tema nõuet V Gi pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 3 järgi tähtaegselt esitamata 3. rahuldamisjärgu nõudena. Kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras, s.o mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.