Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi E. R. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
10 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing
EUROPARK
ESTONIA
(registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10143) Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post xxx) Kostja: E. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, epost xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi E. R. vastu.
2.Välja mõista kostjalt E. R. hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus (võla sissenõudmiskulud) summas 10 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Välja mõista kostjalt E. R. hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 385 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 29.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 40 euro saamiseks. Kohus tegi 07.07.2022 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik E. R. esitas 12.07.2022 nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt tunnustas E. R. nõuet osaliselt põhivõlgnevuse osas summas 30 eurot. 03.08.2022 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule. Harju Maakohus tegi 03.08.2022 määrusega maksekäsu võlgniku poolt tunnustatud nõude osas ning kohustas avaldajat 03.08.2022 määrusega esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 18.08.2022 hagi, mis võeti Harju Maakohtu 19.08.2022 määrusega menetlusse. Kostja esitas vastuse hagile 31.08.2022.
2.Hageja taotleb välja mõista kostjalt sissenõudmiskulud summas 10 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
3.Hagiavalduse kohaselt taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP või hageja) Xlt (kostja) sissenõudmiskulude võlgnevuse sissenõudmist, sest: -
Kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 45);
-
Sõidukit pargiti 20.07.2019 EP opereeritavale parkimisalale;
-
EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes;
-
Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud (dtl 41-44);
-
Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe;
-
Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi (dtl 41-44);
-
Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata;
-
Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale.
4.Kostja sõiduk olid pargitud 20.07.2019 EP opereeritavale parkimisalale Tervise Sanatoorium (aadress Seedri 6, Pärnu) (dtl 31-40). Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides oli ületatud parkimiskellaga lubatud tasuta parkimise aega 30 minutit, samuti ei olnud ostetud parkimispiletit hotellist või spaast ega registreeritud parkimist Tervise Sanatooriumi kassades, mis võimaldab klientidel tasuta parkida. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.
5.EP esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude (nr 0552 0071 9150 8302) paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõudele vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletused võlgnevuse kohta (dtl 46-54), kuid kostja sellele ei vastanud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja esitas vastuse hagile 31.08.2022, mida täiendas korduvalt menetluse jooksul. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
7.Kostja viitab enese maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitele, mille kohaselt ei olnud leppetrahvi väljastamise hetkel sõiduk kostja kasutuses ja kostja ei olnud trahvist teadlik. Hageja esindaja väidab, et on saatnud kostjale hoiatuse aadressile xxx, kus kostja ei ela enam alates jaanuarist 2021. Lisaks on hageja esindajal kostja õige aadress olemas, kuna saatis kostjale mõned kuud tagasi koju trahvi seoses teise juhtumiga. Kostja hinnangul ei ole õige, et kostja peab tasuma 30 euro asemel 125 eurot, kuna hageja esindaja eksis kostja aadressiga ja pöördus kohtu poole, kuna kostja ei olnud vastanud meeldetuletustele, millega kaasnesid lisakulud.
8.Kostja edastas kohtule ka poolte vahel peetud kirjavahetuse, milles selgitab, et kojamehe vahele pandud teatise puhul ei saa väita, et trahvinõue on kätte toimetatud, kuivõrd keegi võib selle ära võtta või kojamehi tööle pannes võib see ära lennata. Kostja on väitnud algusest peale, et sõidukit juhtis teine inimene, ent hageja pole eelnevalt selle isiku vastu huvi tundnud. Kostja esitab isiku andmed kohtu nõudmisel ainult kohtule, kuna hageja oleks pidanud neid varem küsima. Hageja väitel on tal olnud kulutused rahvastikuregistrist andmete saamiseks. Kui see oleks nii olnud, oleksid meeldetuletuskirjad läinud ka õigele aadressile. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hagejal ei ole kohustust saata meeldetuletuskirju. Kostja hinnangul on meeldetuletuse saatmine hea usu printsiip. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et pole õiglane, et tema peab sellises summas kulusid kandma, kuna kulud on läinud nii suureks hageja esindaja vea tõttu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
10.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse
asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
13.Poolte vahel puudub vaidlus, et 20.07.2019, s.o leppetrahvi väljastamise ajal, oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik kostja. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXXXXX parkis hagis nimetatud ajal ja kohas hageja poolt opereeritaval parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st parkimistasu maksmata jättes, kuivõrd parkides oli ületatud parkimiskellaga lubatud tasuta parkimise aega 30 minutit ning hotellist või spaast ei olnud ostetud parkimispiletit ega registreeritud parkimist Tervise Sanatooriumi kassades (vt dtl 31-44). Pooled ei vaidle ka selle üle, et parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuet on kostja tunnustanud ning selles osas on kohus 03.08.2022 teinud maksekäsu.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot.
15.Kohus on seisukohal, et selleks, et tuvastada sissenõudmiskulude põhjendatus, peab esmalt tuvastama, kas poolte vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping ning kas kostja on parkimislepingu tingimusi rikkunud, s.o kas hagejal oli õigus esitada kostjale leppetrahvinõue, mille sissenõudmiseks vaidlusalused kulud tehti.
16.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui kostja leiab, et tema kui auto omanik ei olnud siiski parkimislepingu osapool ja parkimislepingu sõlmis väidetavalt keegi teine isik, millele kostja on enda vastuväidetes viidanud, siis pidanuks kostja oma väiteid tõendama. Eeltoodut selgitas kohus ka oma 21.11.2022 kohtumääruses. Kostja kohustuseks oli tõendada, kes konkreetselt füüsilise isikuna sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX hagis märgitud ajal ja kohas parkis. Kuna kostja ei tõendanud, kes sõidukit eelnimetatud ajal ja kohas parkis, siis tuleb eeldada, et parkimislepingu pooleks oli kostja kui sõiduki omanik (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-123200, p 41). Ka Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 p-s 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku/vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omaniku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Kuna käesolevas asjas
puudub vaidlus selles, et sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanikuks oli leppetrahvi väljastamise ajal kostja, autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on kostja kui auto omaniku kontrolli all ja hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada, on tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagatud ning parkimislepingute pooleks saab lugeda kostjat (vt Riigikohtu 25.01.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31).
17.VÕS § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Kohus leiab, et leping võidakse sõlmida teatud käitumisega väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud.
18.Hageja on tüüptingimustes avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et parkla sissesõidutee juurde olid paigutatud infotahvlid, teavitus- ja liiklusmärgid (vt dtl 41-44), mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Käesoleval juhul on parkimistingimustes kohtu hinnangul väljendatud asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et parkimisalades tähistatud vaidlusalust teadet tuleb lugeda pakkumuseks. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus leiab, et vaidlusaluse sõiduki parklasse parkimine oli käesoleval juhul kvalifitseeritav aktseptina.
19.Kohus on seisukohal, et parkimisalale sissesõidul sõlmiti parkimiskoha üürileping. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010. lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Kohus on hageja esitatud tõendite alusel seisukohal, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused nähtavale kohale ning nende sisuga oli kostjal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale.
20.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg
1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
21.Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud juhtumil sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingu tingimusi. Vaidlusaluse parkimislepingu kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise korral nõuda leppetrahvi 50 eurot. Hageja on parkimislepingu rikkumise eest (parkimistasu maksmata jätmise eest) nõudnud leppetrahvi 30 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisalal on teistsugused parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
22.Kostja on esile toonud, et kojamehe vahele pandud teatise puhul ei saa väita, et trahvinõue on kätte toimetatud, kuivõrd keegi võib selle ära võtta või kojamehi tööle pannes võib see ära lennata. Kohus toob esile, et Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. TsÜS § 70 mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega ning kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Seega isegi kui kostja toob käesolevalt välja, et leppetrahv ei ole temani jõudnud, ei saa kostja paljasõnaliste väidete pealt asuda seisukohale, et leppetrahv oleks ära võetud või see oleks ära lennanud, mistõttu polnud tal võimalik seda kätte saada. Hageja on valinud leppetrahvi edastamiseks mõistliku viisi ning tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks. Seega loeb kohus, et kostja on 20.07.2019 väljastatud leppetrahvi nr 0552 0071 9150 8302 kätte saanud.
23.Kuivõrd kostja ei ole antud juhul tõendanud, et hagis esitatud kuupäeval parkis keegi teine isik nimetatud autoga hagis esile toodud hageja parkimisalal, ning hageja on tõendanud maanteeameti väljavõttega, et eelviidatud kuupäeval oli kostja sõiduki omanik (dtl 45), on põhjendatud lugeda tuvastatuks, et sõiduki tasuliseks parkimiseks sõlmitud lepingu osapoolteks on hageja ja kostja. Parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel. Kostja on lepingu tingimusi rikkunud seeläbi, et jättis parkimistasu tasumata. Parkimistingimuste p 6 kohaselt oli kostja sel juhul kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas kuni 50 eurot. Kostja jättis 20.07.2019 kuupäeval lepingust tuleneva parkimistasu maksmata, mistõttu oli ta kohustatud parkimislepingu p 6 järgi tasuma hagejale leppetrahvi 30 eurot. Hageja on tõenditena esitanud pildid sõiduautost XXXXXX,
millel on kuupäevad, millal on sõiduk parkimistingimusi rikkudes parkinud hageja opereeritaval parkimisalal. Lisaks on hageja esitanud fotodena parkimisalal olevatest infotahvlitest lepingutingimuste kohta. Kostja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja on tõendid esitanud selle kohta, et kostja hageja parkimisajal lepingutingimusi rikkudes parkis. Eelviidatud tõenditega on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Lisaks on tõendatud asjaolu, et kostjale kuuluv sõiduk XXXXXX hageja esiletoodud leppetrahvi koostamise kuupäeval hageja märgitud parklas parkis. Hagejal oli seega õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel.
24.Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu summas 10 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning tähitud kirjaliku nõudekirja saatmisega kostja postiaadressile. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale 11.06.2021 ühe kohtueelse meeldetuletuskirja (dtl 46), tegi päringu transpordiametile, mida tõendab väljavõte transpordiametilt saadud andmetest (dtl 45) ning päringu rahvastikuregistrile kostja isikuandmete teadasaamiseks.
25.Kostja väidab, et hageja on saatnud meeldetuletuskirja valele aadressile, kuivõrd kirjas märgitud aadressil xxx, ei ela kostja alates jaanuarist 2021. Kostja toob välja, et hagejal oli kostja õige aadress olemas, kuna hageja esindaja on saatnud meeldetuletuskirja kostja uuele aadressile xxx, seonduvalt teise trahvijuhtumiga. Seega ei ole kostja hinnangul sissenõudmiskulude nõue põhjendatud, kuivõrd nende kuludega saadi vale aadress, mis ei aidanud asja lahendamisele kuidagi kaasa.
26.Kohus tegi päringu rahvastikuregistrisse ning tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel oli xxx kostja registrijärgne elukoht perioodil 20.09.2016-01.09.2021 (dtl 81). Kohus möönab, et viidatud meeldetuletuskirjalt ei nähtu selle saatmise kuupäeva (hageja on küll selgitanud, et kiri on saadetud 11.06.2021), ent kirja sisust nähtuvalt on selles palutud kostjal tasuda nõutud summa hiljemalt 26.06.2021. Eeltoodust järeldub, et kiri on saadetud enne 26.06.2021, s.o ajal, mil kostja registrijärgne elukoha aadress oli xxx, kuhu ka kiri on saadetud. Seega ei ole hageja tegutsemisele meeldetuletuskirja osas võimalik etteheiteid teha, kuivõrd hageja ei pidanudki teadma, et kostja viidatud aadressil alates jaanuarist 2021 ei ela. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et kostja on esile toonud, et hageja esindaja on kostjale saatnud meeldetuletuskirju ka aadressile xxx, kus kostja tegelikult elab, millest peaks järelduma, et hagejale oli kostja tegelik elukoht teada. Kostja poolt kohtule esitatud kiri seoses teise trahvijuhtumiga kannab kuupäeva 25.02.2022. Rahvastikuregistri andmete kohaselt oligi viidatud kuupäeval kostja registrijärgne elukoht xxx.
27.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõudekirja ärakirjaga on tõendatud, et hageja saatis vähemalt ühe nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Seega, kuivõrd hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot ning VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 15 eurot, on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu summas 10 eurot.
28.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses ning kostjalt tuleb VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 10 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
30.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
31.Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ning lõpliku menetluskulude nimekirja 03.01.2023. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 412,50 eurot (käibemaksuta). Lisaks palub hageja mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
32.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
33.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13, p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
34.TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud
hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamise nõue on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
35.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
36.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (Riigikohtu 01.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).
37.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib tunnitasu 110 eurot (käibemaksuta) pidada TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.
38.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 4 tundi ja 45 minutit. Hageja esindajakulu hõlmab endas järgmisi õigusabitoiminguid: 1) Hagejalt saadud dokumentidega tutvumine ja analüüs – 30 minutit; 2) Hagiavalduse koostamine ja selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ja riigilõivu tasumine – 1 tund ja 45 minutit; 3) Kostja vastusega tutvumine ja 07.10.2022 hageja seisukoha koostamine ja esitamine – 2 tundi; 4) Harju Maakohtu 21.12.2022 määrusega tutvumine, kostja 02.01.2023 vastusega tutvumine – 15 minutit; 5) Käesoleva (s.o 03.01.2023) menetlusdokumendi koostamine – 15 minutit.
39.Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
40.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Sealjuures on kohtu hinnangul käesolevas asjas tegu n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Seega on kohtu hinnangul
põhjendatud hageja toimingute nr 1 ja 2 ajakuluks 1 tund hageja taotletud 2 tunni ja 15 minuti asemel. Kohus vaatleb toiminguid 1 ja 2 koos, kuivõrd iga toimingu väljundiks peaks olema kohtule esitatud menetlusdokument. Seega vähendab kohus toimingute 1 ja 2 ajakulu kokku 1 tunni ja 15 minuti võrra. Ülejäänud toimingute ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Seega võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks menetluses kokku 3 tundi ja 30 minutit. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 385 eurot (330+55). TsMS § 174 lg 10 alusel kuuluvad menetluskulud hagejale hüvitamisele käibemaksuta.
41.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 505 eurot (100 + 20 + 385), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.