Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

O V esitas A V vastu hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista kehavigastusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 250 000 krooni. 11.12.2008.a kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet ning palus kostjalt välja mõista 75 000 krooni.

Hagiavalduse kohaselt toimus 09.05.2005.a Tallinnas Pärnu mnt asuval ülekäigurajal liiklusõnnetus, kus hageja jäi kostja poolt juhitud auto alla ja sai sääre- ja pindluu keha dupleksmurru. Harju Maakohus tunnistas 28.02.2006.a kohtuotsusega kostja süüdi liikluseeskirja rikkumises. Kostja ei ole hagejale tekitatud kahju hüvitanud. Hagejale määrati 11.01.2006.a arstliku ekspertiisi otsusega 80% töövõime kaotust. Hagejale on liiklusõnnetusega tekitatud püsiv tervisekahjustus, ta vajab ravi ning 25.08.2007.a ei ole raviprotsess lõppenud. Pärast seda jätkub rehabilitatsiooni protsess. Hageja ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingutega ja liikumisega, kasutab tugikeppi ja kõrvalraviks on ravibassein ja ravivõimlemine. Hageja jalale on tehtud kolm operatsiooni, tal tuvastati suhkruhaigus, allergia ja on peaaegu püsivalt peavalud. Hageja on pensionär ja tema sissetulekust ei piisa oma tervise taastamiseks. Hageja on saanud mittevaralise kahju, kuna invaliidsus hirmutab teda, ta ei saa enam kunagi normaalselt käia, ei saa magada ja tal on tekkinud uued haigused. Hageja palub hagiavalduse rahuldada VÕS § 130 lg 1; 1043; 1045 lg 1, 2 ja § 1056 lg 1 alusel.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja leidis, et hageja on samuti süüdi talle kahju tekkimises, kuna jooksis üle tee ning oli alkoholijoobes. 11.12.2008.a kohtuistungil võttis kostja 75 000 krooni ulatuses hagi õigeks.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 järgi võetakse avaldus toimikusse, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses. TsMS § 444 lg 1 alusel märgib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagimaterjalidest nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe, kostja on hagejale tekitanud õigusvastaselt kahju. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja tekitas hagejale tervisekahjustuse. VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kuna kostja võttis hagi õigeks hageja lõpliku nõude ulatuses, kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 75 000 krooni vastavalt võlaõigusseaduse §-le 130 lg 2; 1043; 1045 lg 1 p 2. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.