Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

01.12.2021 seisuga 28,95 eurot ja seadusjärgne viivis kuni nõuete kohase täitmiseni. Võlgniku suhtes alustati täitemenetlust 22.04.2022 kohtutäitur Elin Vilippus vahendusel. Võlausaldaja esindaja on kohtutäiturile esitanud päringu, paludes ülevaadet käimasoleva täitemenetluse käigust ning kohtutäituri hinnangut menetluse perspektiivikuse osas. 04.11.2022 teates märkis kohtutäitur, et täitemenetluse raames ei ole kohtutäituri arveldusarvele laekumisi toimunud, ainuke laekumine on olnud otse sissenõudjale 16.05.2022 summas 500 eurot. Võlgniku suhtes ei ole algtatud teisi täitemenetlusi. Võlgniku arveldusarved on arestitud, kuid rahalised vahendid neil puuduvad, võlgnikul puudub registervara, avalikest andemest nähtub, et aastal 2022 ei ole ettevõttel äritegevust toimunud. Olukorras, kus võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ja vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, on nõude rahuldamise perspektiiv täitemenetluse raames väike ja ebatõenäoline. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees kokku 1039,73 eurot. Nõude moodustab saamata jäänud töötasu jääk. 16.11.2022 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning andis võlausaldajale tähtaja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 500 euro tasumiseks 15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja deposiiti ei tasunud. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 11 lg-le 1 võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. PankrS § 15 lg 41 sätestab: „Kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.“ Kuna võlausaldaja ei ole deposiiti tasunud, jätab kohus ajutise halduri nimetamata. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. Võlausaldaja (töötaja) nõude aluseks on töövaidluskomisjoni 15.12.2021 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/1715/21, millega mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks perioodi 30. juuli 2021 - 10. septembri 2021 eest töötasu 1468,80 eurot, puhkusehüvitis 141,98 eurot ja viivis 01.12.2021 seisuga 28,95 eurot ja seadusjärgne viivis kuni nõuete kohase täitmiseni.

Kohtu hinnangul on võlausaldaja tõendanud oma nõude olemasolu (tõendina esitatud töövaidluskomisjoni otsus asjas nr 4-1/1715/21). Samuti on võlausaldaja põhistanud piisavalt võlgniku maksejõuetust – 22.04.2022 algatatud täitemenetluses ei ole seisuga 04.11.2022 võlgnik nõuet täitnud, ainuke laekumine on olnud otse sissenõudjale 16.05.2022 summas 500 eurot (tõendina esitatud kohtutäituri 04.11.2022 teade võlausaldajale). Kohtutäituri teate kohaselt on võlgniku arveldusarved arestitud, kuid rahalised vahendid neil puuduvad, võlgnikul puudub registervara, avalikest andemest nähtub, et aastal 2022 ei ole ettevõttel äritegevust toimunud. Olukorras, kus võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ja vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, on nõude rahuldamise perspektiiv täitemenetluse raames väike ja ebatõenäoline Kohus on seisukohal, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Registritest nähtuvalt puudub võlgnikul kinnisvara, sõidukid ja osalused äriühingutes. Seega tuleb asuda seisukohale, et võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katteks vara. Eelneva tõttu leiab kohus, et võlausaldaja on tõendanud oma nõude olemasolu, põhistanud piisavalt võlgniku maksejõuetust ning võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kui kohus jätab ajutise halduri nimetamata põhjusel, et deposiiti ei tasutud, siis on töötajal töötuskindlustusseaduse § 19 p 3 ja § 21 lg 1 p 4 järgi võimalik pöörduda avalduse ja kohtumäärusega Töötukassasse hüvitise saamiseks pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. PankrS § 150 lg 3 kohaselt kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Kohus jätab menetluskulud võlausaldaja kanda. PankrS § 15 lg 5 järgi võib ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud isik.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.