2-22-17161/8 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud ODGOVARA KUNDALINI OÜ (avaldaja/võlgnik) esitas 15.11.2022 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu ning seda põhjusel, et ühingu varad on ühingu eelmise juhatuse ja osanike poolt ühingust välja viidud, st ühing on osanike ja juhatuse poolt varatuks muudetud. Osaühingu pangakonto väljavõttest nähtuvalt on A.J. (isikukood XXX) teinud võlgniku arvel põhjendamatuid makseid iseendale ning võtnud välja sularaha. Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on võlgniku vastu nõue summas 32 023,92 eurot ja P.J. l summas 1500 eurot. Võlgnikul puudub vara nende nõuete rahuldamiseks, sh rahalised vahendid, et võlausaldajaga kohtuvaidlusi pidada, samuti on võlgniku võimalused esitada kohtuvaidluses tõendeid piiratud. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara 33 523,92 euro võrra, on võlgnik maksejõuetu. Tartu Maakohus nimetas 30.11.2022 määrusega ODGOVARA KUNDALINI OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause ja keelas ODGOVARA KUNDALINI OÜ-l ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et ODGOVARA KUNDALINI OÜ on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud ka ajutise halduri aruande ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. Üldandmed ODGOVARA KUNDALINI OÜ, äriregistri kood 10828527, asukoht J. Koorti tn 49, Tartu, asutatud 28.11.2001. Äriühing on kandnud aegade jooksul erinevaid ärinimesid: 2001 – 2010 – UÜ Männisalu-Mänspe Põllumajandussaadused; 2010 – 2012 – OÜ Männisalu; 2012 – 2016 – Eesti Erametsa OÜ; 2016 – 2020 – Restoran Waksal OÜ; 2020 – 2020 – Netopier OÜ; alates 2020 kuni käesoleva ajani ODGOVARA KUNDALINI OÜ. Nii äriühingu tegevuskohad, asukohad kui juhatuse liikmed ja osanikud on aegade jooksul vahetunud. Perioodil 2001 – 2010 oli tegevusalaks köögivilja- (sh kõrvitsaliste), juurvilja- ja mugulviljakasvatus, ka seenekasvatus; Perioodil 2010 – 2013 oli tegevusvaldkonnaks metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad; Perioodil 2014 – 2015 tegevusala puudus; Perioodil 2016 – 2018 oli tegevusvaldkonnaks restoranid ja muud toitlustuskohad. Pärast 2018. aastat tegevuse kohta info puudub. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2018. aasta eest, edasised aruanded puuduvad. Juhatuse liikmed on olnud: - alates 2009 – 02.06.2020 oli juhatuse liikmeks A.J. (isikukood XXX); - alates 02.06.2020 kuni käesoleva ajani on juhatuse liikmeks M. T. (isikukood XXX);

2.4.Töötajate nõudeid pole esitatud. Töötamise registri kohaselt on töösuhted lõpetatud perioodil 2017 – 2019. Viimane töösuhe on lõpetatud 20.09.2020. Maakohtute andmetel puuduvad nende menetluses kohtuasjad, milledes võlgnik osaleks hageja või kostjana. Kokku on teadaolevaid kohustusi 19.12.2022 seisuga vähemalt 33 890,88 eurot. Menetluse raugemine Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus, samuti likviidne vara, sh rahalised vahendid, mille arvel oleks võimalik majandustegevuse jätkumine, mistõttu ei ole võimalik ettevõtja tervendamine. Võlgniku kohustused ületavad vara ja välja on kujunenud alaline maksejõuetus. Võlgniku juhatuse liige on pankrotiavalduses maksejõuetuse põhjusena toonud välja, et eelmine juhatuse liige A.J. on võlgniku arvel teinud põhjendamatuid makseid iseendale ja võtnud põhjendamatult välja sularaha, millega on põhjustanud võlgniku maksejõuetuse. Mis perioodil ja milliselt pangakontolt on põhjendamatuid väljamakseid teostatud, selle kohta andmed puuduvad. Ajutise halduri poolt kontrollitud AS LHV Panga arvelduskonto väljavõtte kohaselt ei ole A.J. i poolt tehtud tehinguid iseendaga ning välja võetud sularaha ulatuses, mis võiks olla peamiseks võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Ajutine haldur ei välista, et võlgniku poolt märgitud väljamakseid on teostatud enne 2019. aastat. Võlgniku viimase äriregistrile esitatud 2018. aasta majandusaasta aruande, bilansi ja kasumiaruande kohaselt oli äriühing maksejõuetu juba 2018. aasta lõpus, kui ühingu omakapital oli negatiivne. 2017. aasta lõppes samuti kahjumiga, kuid eelmiste perioodide kasumi arvel ei olnud omakapital negatiivseks muutunud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik lõpetanud majandustegevuse 2019. aasta lõpus ja võlgnik oli sel ajal juba maksejõuetu. Kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteoga põhjustatud tegu, seda asjaolu ei saa ajutine haldur käesoleval ajal kinnitada vastavate tõendite puudumisel. Kui pankrotiavalduse esitaja on selles veendunud, oleks tulnud esitada vastav avaldus prokuratuurile kriminaalasja algatamiseks. Ajutine haldur ei ole otseseid tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Võimalik, et võlgniku viide põhjendamatutele väljamaksetele on olemas, kuid selleks on vajalik finantsanalüüs pikema perioodi kohta ja tõendid, et vajadusel esitada avaldus kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Võlgnik on lõpetanud tegevuse ja ilmselt muutunud ka maksejõuetuks ajal, kui juhatuse liikmena tegutsesid A.J. ja Holger Berg. Pärast Restoran Waksal OÜ tegevuse lõppemist on muudetud ühingu ärinimesid. Ärinimede sage vahetamine viitab asjaolule, et ühing tegelikult ei tegutse, on muutunud

juba maksejõuetuks, kuid ärinimede vahetamisega soovitakse pikendada perioodi pankrotiavalduse esitamiseks või ühingu likvideerimiseks. Võidetud ajaperiood tähendab võlausaldajatele väikseimaid (kui mitte olematuid) võimalusi vara tagasivõitmiseks või kahjunõuete esitamiseks. Avalduse esitanud P.J. on ajutise halduri hinnangul nn „professionaalne likvideerija“. Tal on äriregistri andmetel seosed vähemalt 59 äriühinguga, millede asukohad on üle Eesti. Enamuse ühingute nimed on muudetud ning vähemalt 17 ühingu osas on toimumas kas likvideerimismenetlus, on registripidaja poolt esitatud kustutamishoiatus või on juba kustutatud äriregistrist. Seda enam on kummaline, et isik on kantud registrisse ka võlgniku prokuristina. Ajutise halduri hinnangul näitavad need kanded registris selgelt, et äriregistri näol on tegemist nn formaalse registriga, kuhu esitatakse ainult dokumente, millede alusel teostatakse kandeid, kuid nende kannete alusel puudub reaalne tegevus või juhtimine. P.J. on ajutisele haldurile selgitanud, et tema pole mingit tegevust ühingus teostanud ning ei oma teavet teise juhatuse liikme kohta. Nimetatud väide on selgitus sellele, et ta ei ole andnud nõusolekut juhatuse liikme kohustuste täitmiseks mitte majandustegevusega jätkamise eesmärgil, vaid ainult ühingu lõpetamiseks kas läbi ühingu likvideerimise või pankrotimenetluse. Asjaolu, et üks juhatuse liige ei tea teise juhatuse liikme tegevusest, on samuti viide sellele, et ilmselt pole kumbki mingit tegevust ühingus teostanud ning alates 2020. aastast on ühing ilma tegevuseta. Kuivõrd võlgniku võlausaldajaks on sisuliselt ainult Maksu- ja Tolliamet ning nende nõue jääb alla 50 000 euro, ei tasuta suure tõenäosusega kohtu deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid. Juhul, kui Maksu- ja Tolliamet leiab, et juhatuse liige on antud juhul vastutav, on võimalik seda vastutust juhatuse liikmele panna läbi juhatuse liikme vastutusotsuse, mitte läbi pankrotimenetluse. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2000 eurot ja maksmise tähtajaks 11.01.2023 ning teatanud 21.12.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et ODGOVARA KUNDALINI OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. ODGOVARA KUNDALINI OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme P.J. . Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi ja 55 minutit. PankrS § 23 lg 4 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja