nende võlgnik H. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx xx-xxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxx xxxx; e-post xxxxxxx@xxxxxx); võlausaldajad: -I Bondora AS (registrikood [email protected]);
11483929;
- II AS Inbank Finance (registrikood 16197915; [email protected]), esindaja Margot Liivamäe;
e-post e-post
- III TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (registrikood 14304235; e-post [email protected]), esindaja Henri Keerd; - IV Bigbank AS (registrikood 10183757; [email protected]), esindaja Aap Kulik;
- XI AS LHV Pank (registrikood [email protected]), esindaja Maris Sõmer;
e-post
10539549;
Tsiviilasi nr 2-22-11117 - usaldusisik A. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; xxxxxxx xx, epost xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx, telefon xxxx xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada H. S. maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.
2.Kinnitada H. S. esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt: Võlausaldaja
Kohustuste kogusumma/ sh põhinõue1
Täitmise tähtaja pikendamise periood kuudes/ maksete tasumise alguskuupäev2
Osamaksete arv / suurus
Täitmise lõpptähtaeg
Kohustuse täitmise summa kokku
Kohustuse rahuldamise määr (%)
Bondora AS
1086,05 / 1067,86
60 / 07.02.23
60 / 16,02
07.01.2028
961,07
88,49
Bondora AS
807,45 / 793,05
60 / 07.02.23
60 / 11,90
07.01.2028
713,75
88,39
Bondora AS
2455,49 / 2395,85
60 / 07.02.23
60 / 35,94
07.01.2028
2156,27
87,81
Bondora AS
524,30 / 513,41
60 / 07.02.23
60 / 7,70
07.01.2028
462,07
88,13
Bondora AS
682,96 / 673,13
60 / 07.02.23
60 / 10,10
07.01.2028
605,82
88,70
Bondora AS
873,35 / 863,59
60 / 07.02.23
60 / 12,95
07.01.2028
777,23
88,99
Bondora AS
552,47 / 543,99
60 / 07.02.23
60 / 8,16
07.01.2028
489,59
88,62
Bondora AS
461,13 / 448,86
60 / 07.02.23
60 / 6,73
07.01.2028
403,97
87,61
Bondora AS
2564,56 / 2497,16
60 / 07.02.23
60 / 37,46
07.01.2028
2247,44
87,63
Bondora AS
525,49 / 512,36
60 / 07.02.23
60 / 7,69
07.01.2028
461,12
87,75
Bondora AS
434,56 / 423,89
60 / 07.02.23
60 / 6,36
07.01.2028
381,50
87,79
AS Inbank Finance
489,48 / 480,40
60 / 07.02.23
60 / 7,21
07.01.2028
432,36
88,33
AS Inbank Finance
5307,43 / 5205,69
60 / 07.02.23
60 / 78,09
07.01.2028
4685,12
88,27
AS Inbank Finance
2254,03 / 2217,92
60 / 07.02.23
60 / 33,27
07.01.2028
1196,13
88,56
TF Bank AB (publ.)
3294,18 / 3143,56
60 / 07.02.23
60 / 47,15
07.01.2028
2829,20
85,88
TF Bank AB (publ.)
544,56 / 488,95
60 / 07.02.23
60 / 7,33
07.01.2028
440,06
80,81
Bigbank AS
533,35 / 516,91
60 / 07.02.23
60 / 7,75
07.01.2028
465,22
87,23
Coop Finants AS
626,78 / 613,40
60 / 07.02.23
60 / 9,20
07.01.2028
552,06
88,08
Coop Finants AS
1545,14 / 1472,82
60 / 07.02.23
60 / 22,09
07.01.2028
1325,54
85,79
Coop Finants AS
37,85 / 37,85
60 / 07.02.23
60 / 0,57
07.01.2028
34,07
90,00
Osaühing Aktiva Finants
2439,38 / 2300,81
60 / 07.02.23
60 / 34,51
07.01.2028
2070,73
84,89
BB Finance OÜ
1790,66 / 1683,88
60 / 07.02.23
60 / 25,26
07.01.2028
1515,49
84,63
Creditstar Estonia AS
1991,79 / 1926,79
60 / 07.02.23
60 / 28,90
07.01.2028
1734,11
87,06
Primero Finance OÜ
5301,90 / 5173,45
60 / 07.02.23
60 / 77,60
07.01.2028
4656,11
87,82
AS SEB Pank
1209,35 / 1199,29
60 / 07.02.23
60 / 17,99
07.01.2028
1079,36
89,25
2(9)
Tsiviilasi nr 2-22-11117 AS LHV Pank
1015,58 / 997,62
60 / 07.02.23
60 / 14,96
39 349,27 / 38 192,49
07.01.2028
572,89
897,86
88,41
33 573,25
võlgniku kohustused ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti käenduse ega garantiiga
kohustuse tasumise sagedus kõigi võlausaldajate puhul on iga kuu 7. kuupäev
kestvuslepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel
3.Määrata H. S. usaldusisiku A. R. tasuks 920 eurot xxxxxxx xx-le, kelle kaudu usaldusisik tegutseb.
4.Määratud usaldusisiku tasu 920 eurot maksta H. S. poolt 1. septembril 2022 ja
4.oktoobril 2022 kohtu deposiidina tasutud summa arvel xxxxxxx xx-le (registrikood xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
5.Tagastada deposiidi tasunud H. S.
AS SEB
Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx enam tasutud deposiidisumma 80 eurot selgitusega „deposiidi tagastamine tsiviilasjas nr 2-22-11117“.
6.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
7.Kohustada H. S. iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitama usaldusisikule 15. veebruariks aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu 15. kuupäevaks; edaspidi 15. veebruariks 2024 jne.
8.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruanne H. S. menetluse lõpuks.
võlgade ümberkujundamise
9.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule.
10.Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
12.Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.H. S. (võlgnik) esitas 31.07.2022 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik teinud palju mõtlematuid otsuseid laenude võtmisel ja on jõudnud olukorda, kus ta ei saa laenude tagasimaksmisega enam hakkama. Võlgnikul on kohustusi kokku 32 838,74 euro ulatuses. Võlgnik töötab aktsiaseltsis xxxxxxxxxx dispetšerina ja tema töötasu on 1900 eurot kuus (neto). Võlgniku väljaminekud elukondlikele kulutustele on 995 eurot. Võlgnikule kuuluvad sõidukid xxxxxëxxxxx), milline on avaldaja isa kasutuses,
3(9)
Tsiviilasi nr 2-22-11117 väärtusega 700 eurot, ja xxxxxxxxxxxx (xxxxx), väärtusega 4500 eurot. Võlgnik soovib, et pärast võlgade ümberkujundamist säiliks tal elementaarne elukvaliteet. Avaldusele on lisatud võlgniku kohustuste tabel, pangakonto väljavõtted kohustuste tasumise kohta ja viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ärakirjad.
2.Kohus toimetas 18.08.2022 võlgniku ärakuulamise. Võlgnik nõustus, et tema usaldusisikuks nimetatakse A. R. ning et sellega seoses tuleb tal kanda vajalikud kulud osamaksetena.
3.18.08.2022 määrusega algatas kohus H. S. suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse, nimetas võlgniku usaldusisikuks A. R. , määras võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja, peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud.
4.Kohus määras 17.10.2022 võlgniku usaldusisikule võlgade ümberkujundamiskava kohtule esitamise uueks tähtajaks 16.12.2022, mida pikendas kuni 06.01.2023.
5.02.01.2023 esitas usaldusisik kohtule võlgniku nimel 28.11.2022 koostatud ümberkujundamiskava. Ühtlasi edastas usaldusisik kohtule võlausaldajate seisukohad. Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Ümberkujundamiskava täidetakse 60 kuu jooksul. Kava koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõimega ja kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõikide võlausaldajate kõrvalnõudeid vähendatakse 100% ja põhinõuded täidetakse võrdselt 90% ulatuses. Pankrotimenetluse korral on oodatavaks tuluks võlgniku igakuine sissetulek (arestimisele kuuluks keskmiselt 1069,32 eurot) ja ühe sõiduauto müügist laekuv tulu (umbes 500 eurot), millest tuleks katta ka pankrotimenetluse kulud. Ümberkujundamiskava kinnitamisel tasub võlgnik võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku üle 39 000 euro, mis on koguvõlgnevusest 80,65%, eraisiku pankroti korral aga üle 26 000 euro, mis on koguvõlgnevusest 53,09%. Seega saavad kava kinnitamisel võlausaldajate nõuded rahuldatud pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes suuremas ulatuses ning võlgade ümberkujundamine on võlausaldajatele soodsam menetlus.
6.Usaldusisik on toimetanud ümberkujundamiskava kätte selles nimetatud võlausaldajatele, määrates neile tähtaja usaldusisikule kava osas seisukoha esitamiseks. PLACET GROUP OÜ teavitas 05.12.2022 usaldusisikut, et on loovutanud oma nõude Osaühingule Aktiva Finants. Kavaga nõustumisest teatasid usaldusisikule AS Inbank Finance, TF Bank AB (publ.), BB Finance OÜ ja Primero Finance OÜ. Bigbank AS täpsustas seisukohas tegeliku nõude suuruse (533,35 eurot), nõustus kohustuse täitmisega 60 kuu jooksul kogusummas 465,22 eurot kuumaksega 7,75 eurot. Seisukoha jätsid esitamata Bondora AS, Coop Finants AS ja Osaühing Aktiva Finants. Võlgade ümberkujundamise kavale esitasid vastuväite kolm võlausaldajat – Creditstar Estonia AS, AS SEB Pank ja AS LHV Pank.
7.Creditstar Estonia AS vastuväite kohaselt tuleb võlgniku esitatud ümberkujundamiskava jätta kinnitamata, kuna selles ei ole arvestatud võlausaldajate huvidega. Võlausaldaja ei ole nõus põhinõude vähendamisega. Võlgnik omab vara (sõidukeid), mille väärtus on kordades suurem võlgniku poolt märgitust. Lisaks on võlgnikul võimalus hankida oma kohustuste täitmiseks lisatööd. Võlausaldaja on nõus kava kinnitamisega, kui võlgnik tasub kogu põhinõude 1926,79 eurot 60 kuu jooksul kuumaksega 32,15 eurot ehk kavas märgitud igakuine osamakse suureneks 3 euro võrra, mis on võlgnikule kindlasti jõukohane.
4(9)
Tsiviilasi nr 2-22-11117
8.AS SEB Pank vastuväitest nähtuvalt jääb võlausaldajale arusaamatuks, kuidas suudab võlgnik kavas märgitud kuumakse 662,38 eurot tasuda nendel kuudel, mil tema sissetulek on 1290 eurot. Juba varasematel aastatel ei ole võlgnik olnud suuteline elama oma sissetulekust ning on võtnud korduvalt erinevaid kiir- ja tarbimislaene, et oma elu finantseerida. Võlgnik on sõlminud võlausaldajaga 13.11.2006 püsimaksega krediitkaardi lepingu, mis on jätkuvalt kehtiv. Kuna võlgnik on kasutanud krediidilimiiti ka pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, näitab see omakorda, et võlgnikul ei ole oma igakuiste kulutuste üle distsipliini ja võimekust saada hakkama oma sissetulekuga. Seega ei ole võlausaldaja jaoks eluliselt usutav, et võlgnik oleks suuteline võlgade ümberkujundamise kava täitma. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu võlausaldaja oma nõude kavas välja toodud viisil ümberkujundamisega.
9.AS LHV Pank seisukoha järgi on kohustuste täitmise summa märgitud kavas ebatäpselt – 297,86 euro asemel peaks olema 897,60 eurot (60 × 14,96). 16.12.2022 seisuga on võlausaldaja nõue kokku 1074,79 eurot, sh põhinõue 997,62 eurot, intress 60,36 eurot, viivis 7,98 eurot, võlamenetlustasu 5 eurot ja kaardi kuutasu 3,83 eurot. Kava koostamisel on lähtutud asjaolust, et võlgniku sissetulek on muutlik, jäädes vahemikku 1290 kuni 2500 eurot kuus, ning võlgnik ei ole seetõttu suuteline tasuma kohustuste katteks üle 700 euro kuus. Samas nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et võlgnik on saanud tulu summas 7500 eurot (05.12.2021 on xxxxxxxxxx võlgnikule 3200 eurot ja 07.01.2022 on xxxxxxx x tasunud võlgnikule 4300 eurot), mida ei ole kasutatud võlausaldajate kohustuste vähendamiseks. Samas on võlgnik perioodil 01.12.2021 kuni 30.01.2022 teinud igakuiselt ülekandeid xxxxxxx xx-le kokku summas ca 4210 eurot. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik viimase aasta jooksul enne avalduse esitamist takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist ning teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, sh vara raiskamise näol, mistõttu ei nõustu AS LHV Pank ümberkujundamiskavaga ja põhinõude vähendamisega. Äärmisel juhul nõustub võlausaldaja võlgade ümberkujundamisega tingimusel, et võlgnik tagastab põhinõude 100% ulatuses, intressist ja viivistest on võlausaldaja nõus loobuma. Arvestades asjaolu, et võlgniku töötasu on muutlik, peaks võlgnik võlausaldaja hinnangul ka vastavalt oma töötasu suurusele tegema võlausaldajatele parematel kuudel suuremaid tagasimakseid.
10.Usaldusisiku 02.01.2023 arvamuse kohaselt ei saa vastuväite esitanud võlausaldajatega nõustuda selles, et kava koostamisel ei ole nende huvidega arvestatud. Ümberkujundamiskava on koostatud võlausaldajaid võrdselt koheldes ning leitud optimaalne viis, kuidas võlgnik saaks tasuda oma kohutused 60 kuu jooksul. Võlgniku varalist seisu arvestades ei ole eraisiku pankroti korral võlausaldajatel oma nõudeid võimalik suuremas summas rahuldada, kui näeb ette ümberkujundamiskava. Usaldusisiku hinnangul ei ole võimalik koostada 60 kuuks kava selliselt, et erinevatel kuudel on erinev tagasimakse summa, kuna töötasu varieeruvus sõltub võlgniku puhkuse perioodidest ja haigusperioodidest ning need ei ole ette ennustatavad. Võlgnik on pärast kohtu poolt ärakuulamist pidanud kinni kõigist ettekirjutustest, mis näitab võlgniku motiveeritust ja tahet oma kohustuste eest vastutada. Usaldusisiku arvates peaks võlgnikule andma võimaluse oma kohustused tasuda kohtule esitatava ümberkujundamiskava järgides. Usaldusisik palub muuta ümberkujundamiskavas õigeks Bigbank AS nõude suuruse, milleks on 533,35 eurot, sh põhinõue 516,91 eurot, kohustuse täitmise summaks 465,22 eurot ja kuumakse suuruseks 7,75 eurot. Samuti tuleb õigeks parandada AS LHV Pank kohustuse täitmise summa, mis peab olema 897,86 eurot. Eeltoodust tulenevalt muutuvad ka kohustuste ja põhinõuete kogusummad, samuti igakuiselt tagasimakstava kuumakse kogusumma ja ümberkujundatavate kohustuste kogusumma. Kohtu põhjendused
11.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on üheteistkümnest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kolm võlausaldajat ehk 27,3% võlausaldajatest. 5(9)
Tsiviilasi nr 2-22-11117
12.FiMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 72,7% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 89,3%. Seega võib kohus FiMS § 26 lg 2 alusel H. S. võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (Creditstar Estonia AS, AS SEB Pank ja AS LHV Pank) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
13.Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb FiMS § 21 lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. H. S. on pärast Bigbank AS nõude suuruse täpsustamist rahalisi kohustusi üheteistkümne võlausaldaja ees kokku 39 349,27 eurot, sh kõrvalnõudeid kokku 1156,78 eurot. Kava kohaselt toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine nii kõrvalnõuete kui põhinõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded ning põhinõuded tasutakse võrdses, so 90% ulatuses. Kavast nähtuvalt tasutakse kõigi võlausaldajate nõuded 60 kuu jooksul 60 osamaksega. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata põhinõuete ümberkujundamist erinevas ulatuses. Kuigi kohustuste rahuldamise määr on võlausaldajatel erinev, jäädes vahemikku 80,81 kuni 90%, ei seisne võlausaldajate võrdne kohtlemine nõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, sest siis oleksid eelisolukorras kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning viivisemääraga laene väljastanud võlausaldajad, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõigi võlausaldajate põhinõuete võrdses ulatuses täitmine. Seetõttu ei saa kavas toodud kohustuste rahuldamise määrasid võrreldes järeldada, et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kohustuste kogusumma vähendamise ja rahuldamise määr ongi võlausaldajatel erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel on teistega võrreldes suuremad kõrvalnõuded. Kohus leiab, et ümberkujundamiskavas sisalduvad Creditstar Estonia AS, AS SEB Pank ja AS LHV Pank nõuded ei saa teiste võlausaldajate nõuetega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Sarnaselt kõigi teiste nõuetega tasutakse vastuväite esitanud võlausaldajatele 90% põhinõudest. Samuti riivab põhinõude vähendamine 10% ulatuses kõigi võlausaldajate omandiõigust.
14.Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et kava koostamisel on ka põhinõudeid vähendades arvestatud võlausaldajate huve. Seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja 6(9)
Tsiviilasi nr 2-22-11117 edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (FiMS § 2 lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Usaldusisik on toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses peaks võlgnik võlausaldajate nõuete katteks igakuiselt tasuma keskmiselt 1069,32 eurot (2150,76 – 725 = 1069,32). Vara (sõiduauto) müügist ja töötasust laekuks pankrotipessa kokku 26 163,38 eurot, mis on 66,5% koguvõlgnevusest. Lisaks tuleks pankrotivarast katta ka pankrotimenetluse kulud. Samas ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasuks võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 33 573,25 eurot, so 85,3% koguvõlgnevusest. Seega arvestab ümberkujundamiskava võlausaldajate õigustatud huve (ka kõrvalkohustuste vähendamisel 100% ja põhinõuete vähendamisel 10%) ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine võlausaldajatele soodsam menetlus kui pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus ka siis, kui võlgnikule kuuluva vara (sõiduauto) väärtus oleks suurem kui ümberkujundamiskavas märgitu, arvestades siinjuures ka asjaoluga, et töötasu arestimise skeemi (https://kuchmei.tartutaitur.ee/index.php?page=content&tag=scheme) järgi kuuluks võlgniku töötasust (keskmiselt 2150,76 eurot kuus) igakuiselt kinnipidamisele 950,51 eurot.
15.FiMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki FiMS § 21 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Võlgnikul tuleb igakuisest sissetulekust (keskmiselt 2150,76 eurot) võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda kokku 572,89 eurot. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus arvestab siinjuures ka käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10 ulatuses. Kohus märgib, et vastuväite esitanud võlausaldajate (Creditstar Estonia AS ja AS LHV Pank) ettepanekute – tasuda neile kogu põhinõue kava täitmise tähtaja pikendamise teel – rahuldamise korral tähendaks see vastuväite esitanud võlausaldajate eelistamist ning muudaks nende mitte eelistamisel kava täitmise võlgnikule ülejõu käivaks (sest kõigi võlausaldajate põhinõuded tuleks täita 100% ulatuses). Võlgnikul peab olema motivatsioon ja säilima huvi kava täitmise vastu, et vältida enda pankrotimenetlust. Kui kehtiva seaduse kohaselt tekib võlgnikul kolme aasta möödumisel vastava avalduse esitamisest pankrotimenetluses võimalus võlgadest vabaneda, siis antud juhul on võlgnik nõustunud 60 kuu jooksul elama 572,89 eurot väiksema sissetulekuga, et rahuldada võlausaldajate põhinõuded 90% ulatuses. Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlgade ümberkujundamiskava ei koostata selliselt, et parematel kuudel (kui võlgniku töötasu on suurem) teeks võlgnik võlausaldajatele suuremaid tagasimakseid. Usaldusisik on kava koostades põhjendatult lähtunud võlgniku sissetuleku keskmisest suurusest. Usaldusisiku kinnitusel on võlgnik pärast kohtu poolt ärakuulamist 17.10.2022 pidanud kinni kõigist ettekirjutustest, mis näitab võlgniku motiveeritust ja tahet oma kohustusi täita. Kohus leiab, et võlgnik ei ole aasta enne avalduse esitamist tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või teinud 7(9)
Tsiviilasi nr 2-22-11117 tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, sh vara raiskamise näol, nagu on leidnud võlausaldaja AS LHV Pank ning mis on FiMS § 19 lg 3 p 5 järgi võimalik võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmise alus (mitte ümberkujundamiskava kinnitamata jätmise alus). Kohus märgib, et tahtlus tähendab teadlikult õigusvastase tagajärje soovimist. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks 05.12.2021 või 07.01.2022 arvelduskontole 3200 euro ja 4300 euro laekumisel jätnud oma kohustused võlausaldajate ees (tahtlikult) täitmata. Kohtute infosüsteemist ega täitemenetluste registrist ei nähtu võlgniku suhtes võlausaldajate poolt algatatud kohtu- ega täitemenetlusi.
16.Kokkuvõtteks rahuldab kohus H. S. maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab FiMS § 26 lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel ühes 02.01.2023 usaldusisiku märgitud parandustega.
17.18.08.2022 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, samuti kohustas kohus kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kohus selgitab, et FiMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt FiMS § 32 lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.
18.FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 15. veebruariks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada määruse jõustumisele järgneva kuu
15.kuupäevaks; edaspidi iga aasta möödumisel – 15.02.2024 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FiMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4).
19.Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.
20.Usaldusisik on 02.01.2023 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 11,5 tunni eest 920 eurot (tunnitasu 80 eurot). Tasu kanda xxxxxxx xx arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Tunde
Tsiviilasi nr 2-22-11117 1 Võlausaldajatelt ja võlgnikult saadud info analüüsimine ning tabeli koostamine 2 Võla- ja varanimekirjade koostamine, usaldusisiku hinnangu ja aruande koostamine ning kohtule esitamine 0,5 Osalemine kohtuistungil ümberkujundamiskavade 0,5 Erinevate analüüsimina, arutelu võlgnikuga
kaalumine
ja
2 Ümberkujundamiskava, põhjenduste ja selgituste koostamine 0,5 Võlausaldajatele teatise dokumentide esitamine
koostamine
ning
kava
ja
0,5 Võlausaldajatega elektronkirja teel suhtlemine ja lisainfo esitamine võlausaldajatele 1,5 Kokkuvõtte koostamine võlausaldajate seisukohtadest ümberkujundamiskava kohta ning usaldusisiku arvamuse koostamine ja kohtule esitamine
FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega kuni 31.12.2022 130,80 eurot (654 / 5) ja alates 01.01.2023 145 eurot (725 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 11,5 tunni eest 920 eurot (80 eurot/tund). Tasu tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Kuna võlgnik on deposiidina tasunud kokku 1000 eurot (01.09.2022 700 eurot, 04.10.2022 280 eurot ja 05.01.2023 20 eurot), tuleb enam tasutud summa 80 eurot tagastada võlgniku AS SEB Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „deposiidi tagastamine tsiviilasjas nr 2-22-11117“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
22.FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.