Tsiviilasi nr. 2-22-126955
Kohus
Harju maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse avalikult
12.01.2023, Tallinn
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-126955
Kohtuasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi AM N vastu 45 euro nõudes Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus, Estonia pst 9, 10143 Tallinn), esindaja E A, e-post xxx Kostja: AM N (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik/ Kohtuistungi Kirjalik menetlus toimumise aeg Tsiviilasja hind
45 eurot
Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt AM N 45 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta AM N kanda. Välja mõista kostjalt AM N menetluskulu 360 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Välja mõista kostjalt AM N viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 04.11.2022 kohtule hagi AM N (kostja) vastu 45 euro nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja alates 27.06.2014. Kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud 14.01.2020 Lennujaama tee 2, Ülemiste Hotell parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe. Hageja esitas kostjale kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Kostja jättis tasumata leppetrahvinõude nr 1411 4012 0113 6151, maksetähtaeg 28.01.2020, võlgnevuse summa 30 eurot. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud. Kostja vastuväited Kostja esitas 15.11.2022 vastuse hagiavaldusele. Kostja märgib, et ei ole trahvikviitungit ega teavituskirja kätte saanud. Ülemiste Hotellis on parkimisautomaat, mille kaudu auto parkima pannes on parkimine hotelli klientidele tasuta. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja rikkus 14.01.2020 Lennujaama tee 2, Ülemiste Hotell parkimisalal parkides parkimistingimusi või mitte. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vaidlusalusel kuupäeval, s.o 14.01.2020 oli sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks kostja. Hageja on esitanud transpordiameti päringu, millest nähtuvalt oli parkimislepingute sõlmimise ajal sõiduki omanikuks kostja (dtl 46). Poolte vahel on vaidlus selle üle, et kas kostja on trahviteated kätte saanud või mitte. Kohus on seisukohal, et kostjale on leppetrahvidest teatatud trahvide panekuga sõiduki kojamehe vahele ning seda on tehtud rikkumise avastamise ajal (dtl 27,29). Selliselt leppetrahvi edastamine on mõistlik viis (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 2-17-117146, p 12). Seega on leppetrahvist teatatud õigeaegselt ning kostjale on leppetrahv edastatud. Hagejal ei olnud kohustust edastada kostjale
meeldetuletuskirju trahvide kohta. Hageja on tõendanud väljavõttega Omniva keskkonnast, et on saatnud kostjale tähitud kirja (dtl 74). Kostja väitel on Ülemiste Hotellis parkimisautomaat, mille kaudu auto parkima pannes on parkimine hotelli klientidele tasuta. Nähtuvalt hageja esitatud fotolt on tasuta parkimine hotelli külastajatele, kui registreeritakse sõiduki number hotellis (dtl 36). Nähtuvalt parkimislepingu tingimuste p-st 4 tuleb juhul, kui parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks registreerinud sõiduki numbri hotellis ja oleks asetanud parkimiskella sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale. Hageja on selgitanud, millised tingimused kehtisid vaidlusalusel ajal. Parkimistingimustest nähtuvalt loetakse OÜ EUROPARK ESTONIA ja sõiduki kasutaja vahel leping sõlmituks parkimislepingus märgitud tingimustel. Sõiduki parkimisega loeb parkimise korraldaja sõiduki kasutaja nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks. Sõiduki kasutaja on kohustatud tasuma parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või – luba. Parkimistahvlil olevate parkimistingimuste p-4 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja pärast sõiduki parkimist parklasse asetama kohe parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a. kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. P-i 5 kohaselt parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot (dtl 38). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Hageja nõude puhul on tegemist leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata – seega ei ole tegeliku kahju olemasolu oluline.
Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja sõiduk numbrimärgiga xxx oli pargitud 14.01.2020 Lennujaama tee 2, Ülemiste Hotell parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Hageja on väljastanud kostjale leppetrahvi nr (1411 4012 0113 6151, maksetähtaeg 28.01.2020, võlgnevuse summa 30 eurot, dtl 25). Kuna kostja rikkus sõidukite parkimisel lepinguid, siis on hagejal õigus nõuda lepptrahvi. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvi suurust ega väitnud, et kostja oleks leppetrahvinõude tasunud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale, kostja rahvastikuregistris märgitud aadressile, meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 47, 74). Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi kostja suhtes eeltoodust ja VÕS § 3 p 1, § 8 lg-d 1-2, § 9 lg-d 12, § 16 lg 1, § 20 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 159 lg 2 ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 tulenevalt rahuldamisele täies ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus (leppetrahv) summas 30 eurot ja võla sissenõudmiskulu 15 eurot, kokku 45 eurot. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 45 eurot. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, maksekäsu menetluskulu 20 eurot, õigusabikulu 2,5 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine 2 h ja seisukoha koostamine 0,5 h) tunnihinnaga 96 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabi tasu põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Esindaja kulutatud aeg ning tunnitasu on mõistlik ja vajalik ning põhjendatud. TsMS § 4842 tulenevalt on põhjendatud
maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 360 eurot ja TsMS § 177 lg 2 järgi viivis menetluskuludelt.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.