Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ja kostjale. I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja H R OÜ Langersen kaupluses tellimuse, milles märkis tellitava kauba nimetuse, oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi, kontaktaadressi ning telefoninumbri ja e-maili aadressi. Kostja soovis tellimuse eest tasuda järelmaksuga vastavalt Aktiva Finants OÜ järelmaksulepingu üldtingimustele. Ankeedi täitmisega kostja kinnitas, et nõustub esitatud andmete töötlemisega ja tema krediidivõimekuse kontrollimisega. OÜ Langersen ja kostja sõlmisid 11.04.2007 järelmaksugraafiku, mille alusel kohustus kostja tasuma ostetud kaupade eest 3899 krooni. OÜ Langersen edastas andmed ja tellitava kauba väärtuse OÜ-le Aktiva Finants (hageja), kellel on sõlmitud OÜ-ga Langersen faktooringuleping. Hageja andis kostja krediidivõime kontrollimise järel OÜ-le Langersen nõusoleku kostja tellimuse eest tasuda ning võimaldas kostjal tasuda tellitud kaupade eest hagejale maksegraafiku alusel. Vastavalt 11.04.2007 koostatud järelmaksegraafikule kohustus kostja tasuma kauba eest 3899 krooni. Graafikujärgne intresside summa on 652.62 krooni. Kostja kinnitas oma allkirjaga saateleht/arvel talle koos kaubaga edastatud maksegraafiku kättesaamist. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu hageja väljastas talle teate lepingu rikkumisest. Vastavalt üldtingimuste p 8.2 on hagejal õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, teate koostamise ja saatmise eest võlgnikult 300 krooni. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei ole täitnud, mistõttu hageja pöördus nõudega kohtusse. Hageja on arvestanud ka vastavalt VÕS § 113 sätestatule viivist lepingu järgi ettenähtud intressimääras, kokku summas 203.23 krooni. Järelmaksulepingu sõlmimise järel on kostja maksnud kokku summas 2124.14 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕs) § 256 kohaselt kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgniku) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus-või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja nõude sisse nõudma. VÕS § 76 lg 1, 82 lg 2 järgi tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis lepinguga kohustuse tasuda temale järelmaksuga müüdud kauba eest hagejale vastavalt maksegraafikule. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja VÕS § 100 mõttes poolte vahelist kokkulepet. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis on võlausaldajal VÕS § 101 lg 1 p 1 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist ning sama paragrahvi lg 1 p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Võlausaldaja võib nõuda võlgnikult VÕS § 113 lg 1 tulenevalt viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt tellimustingimustele on õigus hagejal nõuda viivistasu 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt kalendripäevas. Hageja on arvestanud viivist tasumata jäägilt ( 2341.08 kroonilt) kuni hagiavalduse esitamiseni 567 päeva eest – kokku 203.23 krooni Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Järelmaksu tellimustingimustele vastavalt lisandub kauba hinnale täiendavalt intress, mis on 2,16% iga järelmaksu perioodi kuu kohta. Intressi arvestatakse alates kauba väljastamise kuupäevast kuni kõikide kohustuste täitmiseni.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2341.08 krooni, intressid 204.63 krooni, viivised 203.23 krooni ja kirjalike teadete tasu 300 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kantud kohtukulud summas 2250 krooni, millest 250 krooni on hageja tasutud riigilõiv) ning õigusabikulud on summas 2000 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – kostja poolt allkirjastatud järelmaksulepingu üldtingimused, kostjale väljastatud saateleht/arve, maksemeeldetuletus, menetluskulude nimekiri ja vastavaid kulutusi tõendavad maksekorraldused ja konto väljavõte ning esindaja volitus. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid aadressile xxxx. Sama aadressi on kostja märkinud lepingu sõlmimisel. Nimetatud aadressile väljastatud hagimaterjalid on kostja isiklikult kätte saanud 14.11.2008. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest, hoiatades, et hagile tähtaegselt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada kostja kahjuks tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses. Seega oli kostjal vastuse andmise viimane tähtaeg 29.11.2008. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Kostja kohtule käesoleva ajani vastanud ei ole. Hageja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus nende kordamist vajalikuks ei pea. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud, mistõttu on tekkinud järelmaksugraafikust tulenev võlgnevus hageja ees. Kostja ei ole võlanõuet tasunud ka hageja poolt võlateate saamise järel, mistõttu temaga sõlmitud leping on üles öeldud ning hagejal on õigus nõuda nii põhivõlga kui ka lepingust tulenevat intressi, viivist ja võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist. Seega, kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 2250 krooni, millest 250 krooni moodustab kohtusse pöördumisel tasutud riigilõiv ning 2000 krooni esindajale makstud tasu õigusabi eest. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt kokku summas 2250 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 1741; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 28. jaanuaril 2009.a Nooremreferent

/allkiri/

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.